← Eesti

2-24-6057/21

Obsah (8)§ 158§ 162§ 29§ 168§ 165§ 150§ 65§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kaisa Margus 16.01.2025, Tallinn 2-24-6057 W.F pankrotimenetlus

§ 158alusel raugemise tõttu.

Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluse jooksul pankrotivarasse raha laekunud. Võlgnikul on küll regulaarne sissetulek, kuid arvestades sissetuleku suurust ning asjaolu, et võlgnikul on kaks alaealist last, ei ole võlgniku sissetulekule võimalik sissenõuet pöörata. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud, pankrotihaldur ei ole esitanud tagasivõitmise hagisid ega muid hagisid kolmandate isikute vastu. Pankrotihaldur ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid selliseid hagisid esitada. Kohus ei ole määranud võlgnikule elatist. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud. Võlgnikul pankrotivara puudus, samuti puudus pandiese. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

  1. 09.12.2024 kohtumäärusega määras kohus deposiidi summas 500 eurot, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud hiljemalt 27.12.2024 tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Kohus avaldas deposiidi teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik ise tasus 19.12.2024 kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulu ettemaksuna 500 eurot, kuid võlgnik esitas 06.01.2025 taotluse selle ettemaksu tagastamiseks, kuna tasus selle ekslikult. Kohus tagastas võlgnikule seetõttu 09.01.2025 kohtumäärusega tasutud ettemaksu. Keegi teine deposiiti tasunud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
  2. Pankrotiseaduse (

) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (

§ 158lg 1).

Pärast

§ 158

lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158lg 3).

Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158lg 4 esimene lause).

6. Pankrotihaldur esitas kohtule teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda (vt ülal, p 3). Pankrotihaldur avaldas, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Seega esineb raugemise olukord. Samuti ei ole teada tagasivõitmise võimalusi. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 158

lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 2 7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 158lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

8. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (

§ 168). Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Pankrotihalduri vabastamine, uue usaldusisiku nimetamine 9. Pankrotihaldur I.B palub end vabastada võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning pankrotihaldur ei soovi jätkata võlgniku usaldusisikuna, vabastab kohus I.B võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest (

§ 165lg 3, FIMS § 55 lg 1 p 1).

10. Usaldusisik G.Q andis oma nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku uueks usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses G.Q (FIMS § 55 lg 4 esimene lause) ning avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud 11.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. 12. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 65lg 1).

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (

§ 65lg 2 teise lause).

13. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui 2658 eurot. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust (

§ 65lg 113).

14.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 15. Kohus kuulutas käesoleval juhul võlgniku pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel, s.o sõltumata raugemise olukorrast koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks (vt ülal, p 3). Halduri tasu tuleb seega

§ 65

lg 11 kohaselt määrata

§ 23lõigete 1-3 alusel.

  1. Pankrotihaldur palub käesoleval juhul enda tasuks määrata toimingutasuna 820 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur teavitas kohut ja võlausaldajaid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et haldur taotleb tasu toimingutasuna, mistõttu saab kohus määrata tasu toimingutasuna. Kohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu 3 määratakse toimingutasuna või tunnitasuna (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2023 lahend asjas 2-21-7742, p 10). Pankrotihaldur esitas 17.12.2024 kohtule ka ülevaate pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja nendele kulunud ajast (kokku 12,5 h). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 820 eurot, koos käibemaksuga 1000,40 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.
  2. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise koos käibemaksuga büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (

§ 65

lg 1 viimane lause,

§ 65lg 11).

18. Kuna võlgnikul puudub vara halduri tasu kandmiseks ning haldur on vastava taotluse esitanud, määrab kohus halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11 teine lause).

Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (TsMS § 183 lg 2). Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 65lg 112).

Määruse kohaselt saab haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel saaks pankrotihaldurile riigi vahenditest seega hüvitada 825 eurot (alustatud pooltunde 25 x 33), kuid arvestades pankrotihalduri poolt taotletud tasu suurust, hüvitab kohus pankrotihaldurile riigi vahenditest 820 eurot, koos käibemaksuga 1000,4 eurot. 19. Vastavalt

§ 65

lõikele 11 mõistab kohus pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.