← Eesti

2-24-14456/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2025, Paide Tsiviilasja number 2-24-14456 Tsiviilasi VV hagi KK vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VV (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
  2. veebruari 2025 kohtuistung Kostja KK (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada VV (KK, isikukood XXX) ja KK (KK, isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud x. x x x x x ja mille kohta on tehtud abielukanne nr x.
  5. KK nimeks saab pärast kohtuotsuse jõustumist F.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
  8. Tagastada VV-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust e 50 eurot VV arvelduskontole nr x.
  9. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. VV (hageja) esitas
  11. septembril 2024 Pärnu Maakohtule hagi KK (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. 1

(2)
  1. Kohus võttis hagi
  2. jaanuari 2025 määrusega menetlusse.
  4. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud ja nõustub lahutama. Kostja palub taastada oma perekonnanime F. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  7. Kohtu arvates saab praegusel juhul asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti Rahvastikuregistrist nähtuvalt x. x xxxx. Hageja tõi esile, et abielulised suhted lõppesid
  8. aastal. Kostja nõustub abielu lahutamisega leides, et praeguseks on abielulised suhted lõppenud. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.
  9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib võtta pärast abielu lahutamist tagasi varem kantud nime F. Seega saab hageja nimeks KF.
  10. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  11. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt riigilõivu 100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada. Kohus tagastab riigilõivu hagejale samale pangakontole, millest hageja riigilõivu tasus. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.