Obsah (9)

§ 416§ 4034§ 403§ 4062§ 76§ 82§ 101§ 113§ 411

2-23-114791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-114791 Tsivi

§ 416

ja teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja emailile vladwolfsbane.vw@gmail.com, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.

1. Kostjat teavitati 16.01.2023 teatisega kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le.
2. Hagiavalduse kohaselt on lepingu krediidi kulukuse määraks 48,63%. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on omandanud kostja kohta teabe kostja poolt täidetud taotlusest ja avalikest andmebaasidest, mh XXX ja AS C andmebaasidest. Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1000 eurot) ja AS-lt P (738.04 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (200 eurot) kohta. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja kohustused arvutuste põhjal suurusjärgus 27 %, mis on hageja hinnangul äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.
3. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus summas 4386,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustub 2999,94 eurot, intress 377,30 eurot, viivis 658,96 eurot, väljamakse teenustasu 315 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
4. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 23.08.2023 kohtumäärusega menetlusse.
5. 16.07.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti tagasimaksed

§ 4034lg 7 kohaselt.

9. Hageja on 01.08.2024 menetlusdokumendis on esile toonud, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kliendi regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kliendi esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on klient oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtuti kliendi pensionikeskuse andmetest, ehk väiksemast sissetulekust. Lisaks on krediidiotsuse tegemisel arvesse võetud infot kliendi finantskohustuste ning majapidamiskulutuste kohta: finantskohustusteks on kostja märkinud 200 eurot ning majapidamiskohustusteks 300 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Kostjal ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue

§ 403

4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2999,80 eurot (väljastatud krediit 3010,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 10,20 eurot). 3 2-23-114791

1. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 23.08.2023 kohtumäärus kätte toimetatud portaali Ametlikud Teadaanded vahendusel. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatuks loetud 20.09.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja tähtajatu krediidilepingu nr 22251135867, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 3010 eurot. Kostjal oli kohustus krediit tagastada vastavalt lepingus kokkulepitule.
2. Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas krediidilepingus tarbijakrediidilepingu tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul tuleb kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel. 16.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Krediidiandja on kostjale 30.11.2022 väljastanud lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles. Krediidiandja ütles 15.12.2022 kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles. Hageja teavitas kostjat 16.01.2023 teatisega kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist B2 Impact OÜ-le.
2. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-ga 402–

1. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata 4 2-23-114791 tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2022 eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,30%. Käesoleval juhul ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr

§ 4062lg-s 1 sätestatud piirmäära.

1. Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, olenemata vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)
2. Vastavalt

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi peab kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. 22. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt teabe tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pensioni, investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate tulude, ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute regulaarsuse kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustustee, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse, ning muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS § 49 lg 1 p 3); varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS § 49 lg 1 p 5). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o 5 2-23-114791 teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22)

1. Kohus andis 16.07.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse tõendada ja selgitada vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist.
2. Hagiavalduse ja kohtunõude vastuse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel lähtunud kostja enda poolt avaldatud teabest ja avalikest andmebaasidest saadavast informatsioonist. Krediidiandja on teinud päringud XXX ja AS C andmebaasidest. Kohtule on esitatud väljavõte päringust pensionikeskusesse ja krediidilepingu taotlus. Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1000 eurot) ja AS-lt P (738.04 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (200 eurot) ja majapidamiskulude (300 eurot) kohta.
3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil, kuivõrd hageja on jätnud kontrollimata kostja igakuiste kohustused ja nende suuruse. Tõendite hulgast nähtub kohustuse kontrollimise kohta vaid XXX ja C kohta käiv tabel. Krediidiandja ei ole krediidilepingu sõlmimisel küsinud välja kostja pangakonto väljavõtet, kust selguks kostja tegelike kohustuste ja ka sissetulekute suurus. Krediidiandja ei saanud kohtu hinnangul olla veendunud selles, et kostjal on võimalik lepingust tulenevaid kohustusi täita.
4. Hageja on kohtule esile toonud, et kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 10,20 eurot. 27.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 ja 7 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb 6 2-23-114791 kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1, 4 ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 28.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 29. Krediidiandja on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija krediidivõimelisuses.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 30.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

1. Kohus palus hagejal selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või alternatiivselt esitada nõude ümberarvutus. Hageja palub, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada põhinõue summas 2999,80 eurot.
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil, tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevus summas 2999,80 eurot, viivis perioodil 15.02.2023-23.08.2023

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 170,62 eurot.

Hagi tuleb jätta rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu sissenõudmiskulude hüvitise nõude osas summas 35 eurot, intressinõude osas summas 377,30 eurot, väljamakse teenustasu osas summas 315 eurot ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas 488,34 euro ulatuses.

1. Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kohus on lugenud tsiviilasja materjalid kostjale kättetoimetatuks 20.09.
2. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht ei ole teada, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada. MENETLUSKULUD 7 2-23-114791
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
6. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 490 eurot.
7. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 4386,20 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 490 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
8. Kohus rahuldab hagi osaliselt 72,28% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud 72,28% ulatuses kostja kanda ja 27,72% ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 354,12 eurot.
9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 41. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 8