lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (
lg 1).
Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle 3 teadaolevalt õiged.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud võlgnikult vande võtmist. Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget E. N. ja juhatuse liiget T.P. vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged 25.09.2023 kell 16.30 võlausaldajate üldkoosolekul. Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget E.N. ja juhatuse liiget T. P. esitama hiljemalt 15.09.2023 pankrotihaldurile võlgniku kassa ja raamatupidamisdokumendid, s.h seotud isikutele ülekannete aluseks olevad dokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kassa jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot pankrotivara arvel. Tasu kanda OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arveldusarvele nr EEXXX. Võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ palub välja mõista võlausaldaja menetluskulud 820 eurot võlgnikult ja 245 eurot võlgniku endiselt juhatuse liikmelt E. N.ilt. Taotluse kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks õigusabikulud 630 eurot ja tasutud riigilõivud 435 eurot.
Vastavalt
lg-le 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, 4 kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ menetluskulude osaline väljamõistmine võlgniku endiselt juhatuse liikmelt E. N.ilt, kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole oma kohustust – esitada pankrotiavaldus õigeaegselt, täitnud. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul on osaühingu maksejõuetuse tekkimise aega raske määrata, kuivõrd äriühingu juhatus ei ole koostanud majandusaasta aruannet ja raamatupidamisbilanssi. Kuivõrd pankrotiavalduse esitas võlausaldaja ja ajutine haldur on kindlaks teinud võlgniku maksejõuetuse, siis on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige E.N. ei ole oma juhatuse liikme kohustust – esitada pankrotiavaldus õigeaegselt, täitnud, mistõttu on põhjendatud võlausaldaja menetluskulude osaline väljamõistmine võlgniku endiselt juhatuse liikmelt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ õigusabikulud 630 eurot on põhjendatud ja vajalikud, võlausaldaja esindaja poolt tehtud toimingud ja toimingute ajakulu 6 h 18 minutit on põhjendatud ja vajalik arvestades asja menetluse käiku ja esitatud menetlusdokumente. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud 820 eurot võlgnikult Lihtne Liising OÜ-lt ja 245 eurot E.N.ilt. Võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ esitas 08.08.2023 kohtule taotluse deposiidina tasutud summa hüvitamiseks. Võlausaldaja palub välja mõista E. N. Byggmaster Ehitus OÜ kasuks deposiidina tasutud 3000 eurot, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige E. N. jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Ajutise pankrotihalduri aruandele lisatud võlgniku Swedbanki pangakonto väljavõtte kohaselt said pangakontol olevad võlgniku käibevahendid sisuliselt otsa 27.01.2023, mil konto jäägiks sai 0,43 eurot. Seega pidi võlgniku juhatuse liige E. N. juba orienteeruvalt jaanuaris-veebruaris 2023 teadma, et osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Vaatamata eeltoodule ei esitanud E. N. võlgniku ainsa juhatuse liikmena osaühingu pankrotiavaldust ja pankrotiavalduse oli sunnitud esitama võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ 11.05.2023.
lg 1 kohaselt võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt
lg-le 3 juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule 5 avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Kohus rahuldab võlausaldaja Byggmaster Ehitus OÜ taotluse võlgniku endiselt juhatuse liikmelt E. N. deposiidina tasutud summa hüvitamiseks, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning ei ole sellega oma seadusest tulenevat juhatuse liikme kohustust täitnud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub E. N.ilt Byggmaster Ehitus OÜ kasuks väljamõistmisele deposiidisumma 3000 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.