KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16.12.2024, Tallinna kohtumaja 2-24-105769 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS ha

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Swedbank P&C Insurance AS (hageja) esitas 26.03.2024 Harju Maakohtule hagi M M (kostja) vastu võla nõudes.
2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: - 26.04.2021 toimus Tallinnas Ümera tn 8 juures liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorsõidukit xxx riikliku registreerimismärgiga xxx (edaspidi: xxx), tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile xxxn riikliku registreerimismärgiga xxx (edaspidi: xxx). Sellega põhjustas kostja liiklusõnnetuse, kahjustas sõidukit xxx ning põhjustas seeläbi varalist kahju xxx omanikule. Liiklusõnnetuse põhjustamise järel lahkus kostja kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. - Sõiduki xxx valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu nr xxx alusel Swedbank P&C Insurance AS-is. - 25.08.2021 esitas xxx xxx remondi eest arve nr 6882081 summas 1 923,22 eurot, mille hageja on tasunud. 17.02.2022 saatis hageja kostjale nõudekirja nr xxx, milles palus hagejale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 1 923,22 eurot hiljemalt 03.03.2022 . 06.01.2023 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega kostja kohustus tasuma tagasinõude 1 923,22 eurot maksegraafiku alusel. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi ei täitnud. - 19.05.2021 toimus Harju maakonnas xxx juures kostja osalusel järgmine liiklusõnnetus: kostja tagurdas mootorsõiduki xxx riikliku registreerimismärgiga xxx (edaspidi: xxx) juhina vastu xxx piirdeaeda, põhjustades oma tegevusega liiklusõnnetuse ja piirdeaia omanikule varalise kahju. Liiklusõnnetuse põhjustamise järel lahkus kostja kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. 2

§ 317alusel on täidetud.

Menetluskulud 1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

2.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

3.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 4. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 5.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp 3