Obsah (6)

§ 62§ 497§ 459§ 101§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12287 Tsiviilasi M P hagi R P j

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.08.2024 esitatud ning 26.08.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusega tsiviilasjas 2-20-4154 M Plt (hageja) välja mõistetud igakuine elatis R Ple (kostja I) ja R Ple (kostja II) 270 eurot kuus. Hagejal ei ole võimalik tasuda elatist enam sellises määras. Tekkinud on võlg ning hageja perre on sündinud xxx uus laps K P. Samuti on hageja töötu alates juulist 2024 ja saab töötukassast toetust ca 300 eurot kuus. Hageja soovib sügisest omandada eriala xxx kuna siiani tal mingit eriala pole ja see raskendab ka normaalselt tasustatava töö leidmist. Hageja on võimeline tasuma elatist kokku 300 eurot kuus. Vastasel juhul jääks tema kolmas laps halvemasse olukorda kui vanemad lapsed. Pealegi veedavad lapsed ka isaga aega kuigi ema selleks alati võimalust ei anna. Hageja pere kulud on üür 340 eurot kuus, kommunaalmaksed 100 kuni 200 eurot kuus, elekter ca 40 eurot, internet 25 eurot, telefon 32 eurot, lisaks mähkmed, lapse ja enda söögid jne. Sissetulekuks peale töötuabiraha on elukaaslase miinimumpalk ja peretoetus 80 eurot kuus. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada mõlemale kostjale makstavat elatist 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Hageja on tahtlikult kõrvale hoidnud oma laste ülalpidamisest nii, et kostjad on pidanud kasutama juba eelmise kohtuotsuse täitmisel kohtutäituri abi. Hagejal on elatisvõlg ja puudub igasugune arusaadav ja tõsiseltvõetav tahe oma lapsi üleval pidada. Kui hagejal oleks olnud soov maksta lastele elatist oleks saanud seda ka teha osaliselt, kasvõi 150 euro ulatuses. Asjaolu, et töövõimeline hageja on hetkel töötu ei ole ka aluseks elatissummade vähendamiseks, kuivõrd hagejal on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja otsida endale ka vastavat tööd, küll aga saab siiski teatud osas arvestada, et hageja perre on sündinud veel üks laps. Kostjad leiavad, et antud olukorras, kus hageja leiab, et tema poolne piisav panus on 150 eurot ühele lapsele, osutuksid hoopis nemad vähemkindlustatuteks, kui hageja kolmas laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt enam kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Seega hagejal tuleb leida töö ja pidada ülal oma kolme alaealist last sh kahte kostjat vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Vaatamata sellele, et reaalses elus kulub kostjate ülalpidamiseks oluliselt rohkem, leiab kostja seaduslik esindaja, et laste õiglase miinimumelatise väljaarvestamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 3 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
5. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist tulenevalt Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusest tsiviilasjas 220-4154 summas 270 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni (dtl 5-6). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates 13.08.2024 mõlema kostja osas 150 euroni kuus. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning asjaolule, et tema perre on sündinud uus laps. 08.11.2024 esitatud seisukohas on hageja täpsustanud, et tugineb hagiavalduse esitamisel eelkõige asjaolule, et talle on peale eelmist kohtulahendit sündinud uus laps, kes on jäänud varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. Kostjad on olnud menetluses nõus vähendama elatist kehtiva miinimumsuuruseni.
6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-20-4154 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-20-4154 esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad välja mõista hagejalt elatise mõlema kostja kasuks 270 eurot (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks ning kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega 20.05.
2. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist nõutud suuruses igakuiselt 2020 aastal tasuma.
3. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2020 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 4,5 aastaga võivad olla kostjate igakuised kulud pigem suurenenud kui 4 vähenenud. Kuna kostjad ei ole aga tõendanud, et nende kulud oleksid kehtivast kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuleks seega käesoleval ajal hagejal tasuda igakuiselt elatist kostjale II 250,22 eurot ning kostjale I 212,69 eurot. Kohus arvestab, et hagejate emale laekub nii lastetoetus, kui ka lasterikka pere toetus ning kuna kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb noorema lapse elatist vähendada 15 % (

§ 101lg 5 ja lg 7).

1. Hageja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning selgitanud, et talle on peale eelmist kohtulahendit sündinud uus laps, kes on jäänud varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. 7.1 Kohus loeb tõendatuks, et hageja võeti töötuna arvele 25.06.2024 ning talle määrati töötutoetus 11,70 eurot päevas (dtl 22-24). Alates 16.09.2024 töötab hageja aga xxx osalise, s.o 0,5 koormusega xxx brutotöötasuga 410 eurot, millele lisandub tulemustasu (dtl 79-80). Samuti on tõendatud, et kohtutäitur on kostja sissetulekud arestinud (dtl 8182). Arestimise akti kohaselt kuulub sissetulekust kinnipidamisele igakuine elatis summas 2 x 270 eurot ja võlgnevus 13626,40 eurot (sh kohtutäituri tasu) ning arestimisele ei kuulu igakuiselt 0,5 kuupalga alammäära. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja teenib lisa ka xxx-s, milles teenitud summad lähevad kohtutäiturile (dtl 83). Registrites vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal puudub. 7.2 Hageja igakuised kulud moodustavad kokku hageja väitel ca 490 eurot, s.h hageja eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, elekter) 270 eurot, telefon ja internet 40 eurot, toit 150 eurot, riided ja hügieenitarbed 30 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et igakuine üür moodustab kokku 340 eurot (dtl 72-78), millest hageja osa moodustab 113,33 eurot (arvestades, et üürikorteris elab eelduslikult kolm inimest). Samuti on hageja esitanud septembri 2024 kommunaalkulude arve summas 118,84 eurot (dtl 84). Hageja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub nii üüri tasumine üürileandjale, kui ka 7 korteriühistu arve tasumine korteriühistule kogusummas 961 eurot, s.o keskmiselt 137,29 eurot kuus, mis teeb hageja osaks 45,76 eurot (dtl 86-139). Ülejäänud igakuiste kulude osas ei ole hageja aga tõendeid esitanud. Iseenesest on eluliselt usutavad lisaks eluasemekuludele ka nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal täiskasvanuna võimalus valida, milliseid kulusid ja millistes summades täiendavalt igakuiselt teha. 7.3 Kohus asub seisukohale, et väike sissetulek ja elatise võlgnevuse olemasolu, mille tõttu on hageja sissetulek arestitud, ei ole aluseks elatise vähendamisel. Hageja ei ole töövõimetu ega esitanud tõendeid, et hageja teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku leidmiseks, s.h töötamaks täiskoormusel. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle 5 vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. 7.4 Kohus loeb tuvastatuks, et xxx on hagejale sündinud veel üks laps (dtl 63-64). Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning seega on hagejal iseenesest kohustused ka oma kolmanda lapse suhtes. Samas on kohus 16.10.2024 kirjas (dtl 52-55) hagejale selgitanud, et kui hageja tugineb teise lapse olemasolule, siis tuleb hagejal esitada ka selgitus ja tõendid teise ülalpeetava igakuiste kulude kohta. Samuti tuleb selgitada ja tõendada, milliseid kulusid seoses teise ülalpeetavaga hageja kannab. Hageja on üksnes esitanud tõendi kolmanda lapse lasteaiakulu kohta (dtl 85) ning hageja enda kulude nimekirjast võib eeldada, et hageja katab osaliselt kolmanda lapse eluasemekulusid. Samas on hageja 08.11.2024 esitatud dokumendis ka selgitanud, et kolmanda lapse kulud kannab hageja abikaasa üksinda (dtl 60, 61). Seega ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et kolmas laps jääks elatise vähendamata jätmisel vähemkindlustatuks. 7.5 Kohus asub seega seisukohale, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole käesoleval juhul põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista elatis alates 13.08.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot). Samuti tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista elatis alates 13.08.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot ning vähendatud 15 % võrra tulenevalt PKS § 101 lg 7). Elatis muutub lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7