Obsah (9)

§ 394§ 832§ 68§ 73§ 201§ 64§ 83§ 12§ 16

1-20-3487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-20-3487 Kohtukoosseis Elina Elkind, Janika Kall

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, Andrii Danchaki süüdistuses

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja Aleksei Dremovi süüdistuses

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.

detsembri

1. a otsus Apellant süüdistatava Tiiu Järviste kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaat Kristi Rande; süüdistatava Andrii Danchaki kaitsja vandeadvokaat Stella Veber; süüdistatava Aleksei Dremovi kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Tiiu Järviste (isikukood: 46306290336; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad); süüdistatav Andrii Danchak (isikukood: 38301200078; elukoht: XXX; Ukraina kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: ukraina keel; töökoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata); süüdistatav Aleksei Dremov (isikukood: 37911210257; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad) Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus osaliselt, s.o:  Tiiu Järviste süüditunnistamises ja karistamises

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi;  Tiiu Järvistelt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 euro konfiskeerimises (väljamõistmises) ja konfiskeerimisnõude osaliselt täidetuks lugemises;  Tiiu Järvistelt menetluskulu, s.o sundraha ja solidaarselt Aleksei Dremoviga ja Andrii Danchakiga tunnistajakulu väljamõistmises;  Tiiu Järviste valitud kaitsjale makstud tasu ja tõlkekulu Tiiu Järviste enda 1-20-3487 kanda jätmises;  Aleksei Dremovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi;  Aleksei Dremovilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel 81022,39 euro konfiskeerimises (väljamõistmises) ja konfiskeerimisnõude osaliselt täidetuks lugemises;  Aleksei Dremovi kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata jätmises;  Aleksei Dremovilt menetluskulu, s.o sundraha, määratud kaitsja tasu ja solidaarselt Tiiu Järvistega ja Andrii Danchakiga tunnistajakulu väljamõistmises väljamõistmises;  Aleksei Dremovi valitud kaitsjale makstud tasu Aleksei Dremovi enda kanda jätmises;  Andrii Danchaki süüditunnistamises ja karistamises

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:  mõista Tiiu Järviste

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks;  tühistada Tiiu Järvistelt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meetmed, s.o Tiiu Järvistele kuuluva sularaha arest ja Tiiu Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga XXX ja XXX kohaldatud kohtulik hüpoteek;  mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses makstud mõistlik tasu 45 000 eurot ja dokumentide tõlkekulu 1571,99 eurot, kokku 46571,99 eurot;  mõista Aleksei Dremov

§ 394

lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks;  tühistada Aleksei Dremovilt vara konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks kohaldatud meede, s.o sularaha ehk 670 euro arest;  jätta Aleksei Dremovi määratud kaitsja tasu maakohtu menetluses summas 6086,40 eurot, sealhulgas käibemaks riigi kanda;  mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Dremovi kasuks välja valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud mõistlik tasu 18 576 eurot, sealhulgas käibemaks;  rahuldada Aleksei Dremovi kaitsja taotlus ja mõista Aleksei Dremovi kasuks ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 3239,10 eurot;  tunnistada Andrii Danchak süüdi

§ 394

lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistada teda kahe aasta pikkuse vangistusega;

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaheksa kuud ja 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust;

§ 73

lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Andrii Danchak ei pane kahe aasta kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus muutmata. 1-20-3487
4. Mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud mõistlik tasu 5958,10 eurot, sealhulgas käibemaks.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Andrii Danchaki kasuks välja valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud mõistlik tasu 610 eurot, sealhulgas käibemaks
6. Määrata Advokaadibüroole Valdma & Partnerid OÜ seoses vandeadvokaat Indrek Västriku poolt Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 439,20 eurot, sealhulgas käibemaks, ja jätta menetluskulu riigi kanda. Jätta riigi kanda ka apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seoses kaitsjale makstud tasu 237,60 eurot, sealhulgas käibemaks.
7. Tiiu Järviste kaitsja apellatsioon rahuldada.
8. Aleksei Dremovi kaitsja apellatsioon rahuldada.
9. Andrii Danchaki kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
10. Tiiu Järviste, Aleksei Dremov ja Andrii Danchak anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi rahapesu toimepanemises grupis kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel.

1. GFC Good Finance Company AS (pankrotis) (edaspidi GFC) oli T. Järviste loodud makseasutus, mis peamiselt osutas makseteenuseid Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajatele. T. Järviste oli GFC tegelik kasusaaja, nõukogu liige ja nõukogu esimees. A. Danchak oli GFC juhatuse liige ja A. Dremov selle kliendihaldur. Tegelikult juhtis äriühingut T. Järviste elukaaslane AŠ, kes on tagaotsitav ja kelle kriminaalasi on eraldatud eraldi menetlemiseks.
2. Rahapesu eelkuritegu on jahi Alexandra omastamine, mille kohta alustati Itaalias kriminaalmenetlus. Jaht kuulus äriühingule C S.A. (edaspidi C S.A.). Jahi kapten müüs selle
3. septembril 2017 3,2 miljoni euro eest äriühingule C Ltd. Kaptenil puudus tehinguks volitus ning C S.A.-le raha ei laekunud.
4. C Ltd-le avati
5. jaanuaril 2018 GFC-s maksekonto.
6. aprillil 2018 väljastas C Ltd. jahti puudutava müügiarve summas 2,88 miljonit eurot ja
7. aprillil 2018 laekus C Ltd. GFC kontole 2,88 miljonit eurot selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Perioodil
8. mai kuni
9. juuni 2018 tehti C Ltd. GFC kontolt ülekandeid erinevatele Hiina Rahvavabariigis registreeritud pangakontodele. Rahapesuna käsitatavaid kandeid tehti kokku summas 2 872 164 eurot.
10. A. Danchak ja AŠ määrasid C Ltd. kliendihalduriks A. Dremovi, kes avas äriühingule GFC-s konto. A. Dremov oli teadlik C Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest, sh sellest, et GFC-s avatud kontolt teostatakse edaspidi makseid kuritegelikku päritolu rahaga. Konto 1-20-3487 avamisel jättis A. Dremov vormistamata tavapärased protseduurid, sh jättis tuvastamata tegeliku kasusaaja ning näitas äriühingu ja tema juhiga seotud riske reaalsest väiksemana.
11. Pärast 2,88 miljoni euro laekumist C Ltd. kontole ei olnud GFC rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja nõus edasikannetega pangakontodele Hiinas, kuivõrd äriühingute tegevusvaldkonnad ei kattunud ja kanded polnud äriliselt põhjendatud. Korralduse ülekannete lubamiseks andis A. Danchak, kes teadis, et tegemist on kuritegelikku päritolu rahaga.
12. T. Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada tema loodud äriühingut. T. Järviste pidi GFC nõukogu esimehena äriseadustiku (ÄS) § 316 kohaselt kontrollima juhatuse tegevust ning tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) nõuete täitmise. Kuigi T. Järviste teadis, et seaduse nõudeid ei järgita, ei sekkunud ta GFC töösse ja juhtimisse, vaid aktsepteeris toimuvat.
13. Samuti süüdistati T. Järvistet

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 tunnustele vastavas teos.

1-20-3487 Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tunnistati kõik süüdistatavad rahapesus süüdi. Kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad äriühinguga C Ltd. seotud rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult. A. Dremov ei järginud C Ltd. kliendiks registreerimisel tavapäraseid protseduurireegleid. A. Danchak kinnitas C Ltd. makselimiidi suurendamised ja otsustas tehingute lubamise ning maksete tegemise. T. Järviste jättis nõukogu liikme ja esimehena täitmata ÄS §-st 316 tulenevad kohustused, mis võimaldas GFC kaudu rahapesu toime panna. T. Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega. Samuti tunnistati T. Järviste süüdi

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi.

10. T. Järvistet karistati

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 201

lg 2 p-de 2, 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et T. Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. T. Järvistelt konfiskeeriti

§ 832lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot.

Konfiskeerimisnõue loeti osaliselt täidetuks Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega nr 1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud T. Järvistele kuuluva sularaha summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE
3. Ülejäänud konfiskeerimisnõude tagamiseks jäeti kehtima Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega nr 1-20-483 KrMS § 1414 ja § 142 lg-te 1, 2 ja 8 ning

§ 832lg 1 ja § 84 alusel T.

Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga XXX, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja XXX laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti T. Järvistelt menetluskuluna välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot ja jäeti valitud kaitsja kulu tema enda kanda. 1-20-3487 11. A. Danchak karistati

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud ja 3 päeva.

§ 73lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A.

Danchak ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti A.

Danchakilt 47 993,12 eurot. Konfiskeerimisenõue loeti osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, täidetuks Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbriga XXXXXX (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), LHV Pank AS-i arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI koodiga 356764082838336 (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga 356723081770494 (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga 354878091443896 (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga 357292093868448, IMEI2 koodiga 357292093825661 (turuväärtusega 693 eurot) arvelt. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Danchakilt välja menetluskuluna kokku 7096,20 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 591,35 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti süüdistatava kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata A. Danchaki kaitsja taotlus ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot.
3. A. Dremovit karistati

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 29 päeva.

§ 73lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A.

Dremov ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti A.

Dremovilt 81 022,39 eurot. Konfiskeerimisenõue loeti osaliselt kaetuks Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusega nr 1-20-1740 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Dremovile kuuluva varaga, s.o sularahaga summas 670 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE
3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Dremovilt menetluskuluna välja menetluskulud summas 7721,40 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 643,45 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti A. Dremovi enda kanda. Maakohus jättis rahuldamata A. Dremovi kaitsja taotluse ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3239,10 eurot.
4. Samuti mõisteti süüdistatavatelt solidaarselt tunnistajate väljakutsumisega seotud menetluskulu ja lahendati asitõenditega seonduvat. 1-20-3487 Senine menetluse käik pärast maakohtu otsust (Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsus ja Riigikohtu
7. jaanuari
8. a otsus)
9. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokurör ja kõik kaitsjad. Tallinna Ringkonnakohtu
10. märtsi
11. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kõik apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu
12. jaanuari
13. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
14. märtsi
15. a otsus, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks ringkonnakohtu menetluses A. Dremovile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus, ja osas, millega prokuratuuri apellatsioon jäeti rahuldamata. Samuti tühistati Harju Maakohtu
16. detsembri
17. a otsus osas, millega T. Järviste tunnistati süüdi ja talle mõisteti karistus

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi, moodustati liitkaristus, määrati kindlaks lõplikult kandmisele kuuluv karistus ja karistuse kandmise viis. T. Järviste mõisteti

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi õigeks.

Muus osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Eesti Vabariigilt mõisteti T. Järviste kasuks välja 23 355 eurot 64 senti kohtueelses ning maa- ja ringkonnakohtus tasutud menetluskulude katteks. Samuti lahendati kassatsioonimenetluse kuludega seonduvat.

1. Eeltoodust tulenevalt järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vaid kaitsjate apellatsioonidega seonduvat ja seda rahapesu (ehk mitte enam omastamise) süüdistust puudutavas osas. Apellatsioonid T. Järviste kaitsjate apellatsioon
2. Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande taotlevad tühistada Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus T. Järviste süüditunnistamises ja karistamises

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning T.

Järvistelt

§ 832lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 euro konfiskeerimise osas.

Kaitsjad paluvad teha uue otsuse, millega mõista T. Järviste õigeks, vabastada aresti alt T. Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot ja kustutada T. Järvistele kuuluvatelt kinnistutelt aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja XXX kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. Kaitsjad taotlevad apellatsiooni rahuldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda ning Eesti Vabariigilt T. Järviste kasuks maa- ja ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Maakohus rikkus otsust tehes põhjendamise kohustust. Kohtuotsuses on küll püüdlikult refereeritud uuritud tõendeid, kuid nende analüüs on äärmiselt puudulik ja sageli ei ole järeldused vastavuses tõendi sisuga, mistõttu kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Tuvastatud asjaolusid on vastuoluliselt tõlgendatud. Nii mõneski olulises aspektis on kohus jõudnud järeldusele, et tuvastatu pinnalt võib küll nõustuda kaitsjate väidetega, samas neile tõenditega seostamata vastuväiteid esitades. Selliselt ei ole tõendite hindamine olnud igakülgne ja täielik, millega maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
2. T. Järviste süüdistus rahapesus on ebakonkreetne, sest süüdistusest ei selgu, kas etteheide seisneb tegevuses või tegevusetuses. Prokuratuur asus vaidlustes seisukohale, et T. Järvistele tuleb süüks panna kuriteo toimepanemist tegevusega ehk nõukogu liikmena rahapesu võimaldamist. Maakohus leidis, et etteheite raskuspunkt on tegevusetusel, kuna T. Järviste jäi nõukogu liikmena passiivseks ega täitnud temalt nõutavat hoolsuskohustust. 1-20-3487
3. T. Järviste tegevuses puudub rahapesu objektiivne koosseis. Ta täitis nõutaval määral nõukogu liikme hoolsuskohustust, mistõttu ei ole talle rahapesu võimaldamine etteheidetav. GFC-s oli paigas juhtimisstruktuur ja vastutuse/kohustuste jagamine vastavalt ametitele, eksisteerisid protseduurireeglid, eeskirjad ja muud tööks vajalikud dokumendid ning viidi läbi vajalikul määral koolitusi. T. Järviste nõukogu liikmena ei pidanudki sekkuma GFC igapäevasesse majandustegevusse sel määral, et olla teadlik konkreetsetest üksiktoimingutest, mistõttu tal ei olnud mistahes puutumust C Ltd-ga ja viimase teostatud rahapesukahtlaste tehingutega. Enamgi veel, T. Järviste ei olnud sellest kliendist ega tema tehingutest teadlik ega pidanudki olema, seega puudub põhjuslik seos T. Järviste tegevuse (tegevusetuse) ja C Ltd. rahapesukahtlaste kannete vahel.
4. T. Järviste tegevuses puudub ka rahapesu subjektiivne koosseis. Rahapesu eeldab otsest tahtlust ehk süüdistatav peab olema teadlik konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. T. Järviste ei olnud teadlik kliendist C Ltd. ega selle tehingutest, mis leidsid aset perioodil
5. jaanuar 2018 –
6. juuni
7. T. Järviste hakkas nõukogu liikme kohustuste piirest väljuvalt laiemalt huvi tundma GFC sisulise tegevuse vastu seoses Finantsinspektsiooni
8. juulil 2018 alustatud kohapealse kontrolliga.
9. Maakohus asus seisukohale, et T. Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisega. Kohtu põhjendused eeltoodu tuvastamisel on olnud vastuolulised ja jätsid õhku kõrvaldamata kahtlused T. Järviste süüküsimuses. T. Järviste ei ole rikkunud ÄS §-st 316 lg 1 tulenevaid kohustusi, vaid on toiminud nii, nagu keskmine kohusetundlik isik oleks analoogses olukorras käitunud, s.t täitis temalt nõukogu liikmena nõutavad ülesanded. Nõukogult ei saa oodata juhatuse pädevuses ja vastutusalas olevate tegevuste ülevõtmist, vaid selle ülesanne on korraldada juhatuse tegevus viisil, et oleks tagatud äriühingu seaduslik toimimine. Selleks on T. Järviste toiminud mõistlikult eeldataval viisil või on teinud oodatust enamgi. Nähtuvalt süüdistuse tekstist endast oli GFC juhatuses määratletud konkreetsete ülesannetega isikud. Refereeritud tõenditest nähtub, et GFC juhatus korraldas GFC igapäevast majandustegevust, olid väljatöötatud vajalikud süsteemid ja kord, kuidas kliente teenindada ning kliendimakseid teostada ja nendest ka reeglina lähtuti ning süsteemid toimisid. Seega eksisteeris seaduslik raamistik tegevuseks. Maakohus viitas tunnistajate ütlustele tuginedes, et kõik ülekuulatud GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ega andnud neile korraldusi.
11. juuni
12. a kõne SG ja T. Järviste vahel näitab, et teave väidetavalt puudulikust tööst jõudis T. Järvisteni ca aasta pärast väidetavat rahapesu. Seega ei saa viidatud tõendist tuletada põhjuslikku seost T. Järviste tegemata jätmiste ja rahapesu toimepanemise vahel
13. a suvel. T. Järvistele ei ole objektiivselt etteheidetav tegevusetus igapäeva majandustegevuse raames tekkinud situatsioonis, kus rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja makset ei kinnita ja sellega tegeleb edasi juhatuse liige isiklikult. Seega ei ole T. Järvistele etteheidetav ka teadmatus C Ltd. kliendiks saamise ja maksete tegemisega seotud detailsetest asjaoludest, mida maakohus tõi välja otsuse lehekülgedel 46-
14. Kirjeldatud tegevused on spetsiifilised vastavate töötajate pädevusse kuuluvad igapäevased üksikküsimused. Kuigi maakohtu hinnangul saadi aru sellest, et AŠ roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita (vt otsuse lk 22), siis iseenesest kirjeldatud asjaolud ei viita sellele, et AŠ tegevuse võimaldamine oleks soodustanud rahapesu toimepanemist, seega ei ole etteheidetav ka T. Järvistele selles kontekstis järelevalve tegemata jätmine. Enamgi veel, kuigi 1-20-3487 kohtuotsus sisaldab läbivalt üldsõnalisi viiteid rahapesukahtlaste tehingute võimaldamisele, siis hoolimata asjaolust, et GFC oli mitmete FI kontrolli objektiks, ei ole tuvastatud konkreetselt ühtegi teist rahapesukahtlast tehingut ei hiljem ega varem kui ainult selle ühe kliendiga (C Ltd.) seoses aastal
15. Siinkohal tasub märkida sedagi, et AŠ, tegutsedes GFC-s, pidevalt konsulteeris LRga tegevuse korraldamisel. Selles valguses on alusetu maakohtu järeldus, et T. Järviste võimaldas toime panna rahapesu, lubades AŠl äriühingut juhtida.
16. Maakohus leidis, et kuigi võib nõustuda kaitsja seisukohaga, et T. Järvistel justkui puudus põhjus kahelda GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juriidilise nõustajana vandeadvokaat LR, siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe (vt otsuse lk 117-118). Maakohus ei täpsusta, mida T. Järviste pidanuks täiendavalt tegema. Ühest küljest kaitsja väidetega nõustudes, samas teisalt neile vastu vaieldes jätab maakohus nii mitmeski kohas täpsustamata, millele sisuliselt kohtu vastuväited tuginevad. Ehk paljuski jääb kohtu mittenõustumine paljasõnaliseks. Selliselt on kohus rikkunud põhjendamiskohustust.
17. Maakohus küll nõustub, et eeskirjad ja reeglid eksisteerisid ning nendega tegeleti professionaalsete nõustajate abiga, kuid leiab, et need jäid siiski kasutajatele segaseks. Seega põhietteheide ei ole mitte reeglite puudumises, vaid neist arusaamises ja reaalses rakendamises. Reeglitest arusaamisvõime on personaalne, subjektiivne kriteerium. Konkreetsete kasutajate tasandil reeglitega tegelemine ja nende kommunikeerimine on juhatuse ülesanne. Nõukogu tasandil oli õigustatult teadmine, et reeglid eksisteerivad. Tõenditest ei nähtu, et nendest arusaamise probleem oleks T. Järvisteni jõudnud, seega puudus tal kohustus või ka võimalus reageerimiseks ja seda ei saa nõukogu liikmelt mõistlikult ka eeldada. Samuti ei nähtu maakohtu käsitlusest, et T. Järviste olnuks teadlik, et olemasolevaid nõudeid ja reegleid ei rakendata, mistõttu ei ole temale ka võimalik ette heita selles osas reageerimata jätmist. Viidatud maakohtu põhistuse pinnalt ei ole põhjust teha etteheiteid nõukogu kui järelevalveorgani tegevusele. Kõneleda võib üksnes puudujääkidest koolituste korraldamisel. Ühtlasi on põhjust kahelda maakohtu järeldustes koolituste piisavuse või põhjalikkuse osas. Nagu nähtub tunnistaja HSga ütlustest viis rahapesualaseid koolitusi läbi ka Rahapesu Andmebüroo spetsialist, millisel juhul justkui võiks eeldada, et koolitus oli siiski sisuline. Selliselt ei vasta maakohtu järeldused tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised.
18. T. Järvistele heidetakse ette ka seda, et ta lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele FI ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid. Seega T. Järvistelt oodatav tegevus olnuks juhatuse liikmete muutmine ja rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine. Uuritud tõendite pinnalt ei saa ette heita siseauditile ja esimesele kontrollile reageerimata jätmist või probleemidega tegelemata jätmist. Rahapesu toimus süüdistuse väidete kohaselt perioodil
19. jaanuar –
20. juuni
21. Teist kohapealset kontrolli, mille lõppaktis (nn kontrollakt 2 on koostatud
22. veebruaril 2019) heideti ette neid tegevusi, millele ka süüdistus tugineb, viidi läbi ajavahemikus
23. juuli –
24. august
25. Kuigi kontrolli läbiviimise ajal võidi kontrollida ka varasemaid perioode, siis T. Järvistele tehtava etteheite kontekstis on oluline T. Järviste tegevus just kontrolli läbiviimise ajal, mil ilmnesid kõik need asjaolud. Ehk T. Järviste sai 1-20-3487 FI etteheidetele reageerimata jätta siiski nende esitamisel ja nendest teada saamisel, mitte varem. Objektiivselt ei ole viidatud etteheiteid võimalik teha T. Järvistele, sest T. Järviste jaoks ilmnesid kirjeldatud asjaolud hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu. Süvenemata detailselt igapäevasesse majandustegevusse ei olnuks võimalik kirjeldatud asjaolusid tuvastada (asumata siinkohal vaidlusesse selle üle, kas need tähelepanekud on õiged või mitte, kuivõrd otsuse vaidlustamise protsess on pooleli ja puudub jõustunud kohtulahend nimetatud küsimustes). Kuivõrd igapäevaselt nii nõukogus kui ka juriidilise nõustajana oli tegev LR ja T. Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut, ei ole T. Järvistele etteheidetav nõukogu liikmena kohustuste täitmata jätmine, vähemalt enne kontrollakti nr 2 koostamist. T. Järviste, kellel ei olnud spetsiifilisi teadmisi valdkonnast ja kes kujundas GFC tegevust koostöös erialaspetsialistidega, tegi kõik endast oleneva, et GFC tegevus toimiks reegleid järgides. See, et igapäevase tegevuse tasandil oli nõukogu liikmena aktiivne ainult LR, ei tähenda, et T. Järviste üldse ei täitnud oma rolli ja usaldas LRt pimesi nagu kohus on ette heitnud. T. Järviste täitis nõutaval määral nõukogu liikme kohustusi, osaledes nõukogu koosolekutel ja nõukogu poolt otsuste vastuvõtmisel ning sekkudes, kui ilmnesid probleemid, mis vajasid nõukogu liikme reaktsiooni.
26. Maakohus refereeris etteheidetes nõukogu tööle
27. mai
28. a telefonikõnet T. Järviste ja LR vahel (
29. novembri
30. a jälitustoimingu protokoll koos CD-ga). Maakohtu tõlgendusega refereeritud kõnest ei saa lõpuni nõustuda. Konkreetse tõendi pinnalt ei ole võimalik teha üldistavat järeldust, justkui nõukogu ei toiminud ning selle ülesannetega tegeles hoopis AŠ. Selliselt jättis kohus kahtlused kõrvaldamata ja tõlgendas neid T. Järviste kahjuks.
31. Süüdistuse etteheite valguses, et T. Järviste ei asendanud juhatust, väärib märkimist järgnev. T. Järviste sai A. Danchaki nn mittesobivusest juhatuse liikmeks teada
32. juuni
33. a telefonikõnest SGga, kus viimane tegi A. Danchaki tööle etteheiteid. Selleks hetkeks oli GFC tegevusluba juba tühistatud ja A. Danchak tegeles aktiivselt n-ö tagajärgedega, sh võimaluste otsimisega klientidele raha tagastamiseks. A. Danchak oli sel ajal ka ainuke juhatuse liige, SG volitused lõppesid
34. juunil
35. Äriühingu tegevuses valitses sel ajal korralik kaos tegevuse peatamisega kaasnevate probleemide tõttu. Nende probleemidega oli vaja operatiivselt ja igapäevaselt tegeleda ning A. Danchak oli teadmiste ja oskuste poolest ainus selleks sobiv isik. Seega on ilmselt igale mõistlikule kõrvalseisjale selge, et sellisel ajal juhatuse liikme vahetamine ei ole just kõige otstarbekam tegevus ja see oleks iga ettevõtja jaoks viimane toiming, millele mõelda. Kokkuvõttes saab seega tõdeda, et puuduvad tegevused, mida T. Järviste pidanuks tegema, et süüdistuses etteheidetud olukorda vältida. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik konstrueerida ühtegi täiendavat tegevust, mida T. Järviste olnuks garandina kohustatud tegema. Eeltoodust tulenevalt oli T. Järviste täitnud seadusest tuleneva kohustuse korraldada GFC juhtimine vastavalt nõuetele vähemalt keskmiselt oodatava kohusetunde ja hoolsusega ning etteheidetud rahapesul puudub põhjuslik seos T. Järviste tegevusega (tegevusetusega).
36. Kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Käsitamaks isikut grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa seega üldisest teadmisest, et sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta nõuetele ning neid ei järgita. Süüdistatav peaks olema teadlik konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. Seega tuleb 1-20-3487 konkreetsel juhul täiendavalt tõendada, et T. Järviste oli teadlik just C Ltd. tehtud rahapesu tehingutest ja tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, s.t soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, s.t süüdistatav peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul kui pidada võimalikuks, et T. Järviste oli üldiselt teadlik sellest, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest iseenesest tuletada tahtlust panna toime konkreetset rahapesu.
37. Maakohus ebaõnnestus T. Järviste tegevuse subjektiivse koosseisu sisustamisel. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks T. Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli teadlik C Ltd. tehingutest. Vastupidi – uuritud tõendite pinnalt on ainuke järeldus, et T. Järviste ei olnud enne käesolevat kriminaalmenetlust kliendist C Ltd ja jaht „Alexandra“ müügist ning sellega seotud toimingutest GFC töötajate poolt midagi kuulnud ega pidanudki olema. Maakohus, tuvastades T. Järviste tahtlust, tegi tõenditest ebaõigeid ja enda varasemate seisukohtadega vastuolus olevaid järeldusi. Maakohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll (vt otsuse lk 89). Pealtkuulatud kõnedest, mis leidsid aset pärast süüdistuses nimetatud perioodi, on võimalik teha koosmõjus teiste tõenditega järeldusi GFC töökorralduse ja isikute rollide osas ka rahapesu toimepanemise ajal, kuid oma sisult kaitsjate järeldused samadest tõenditest lahknevad kohtu omadest diametraalselt. Maakohus tõi otsuses välja kõned, millest maakohtu hinnangul nähtub T. Järviste teadlikkus rahapesukahtlastest tehingutest ja osalemine GFC igapäevases tegevuses. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kogumis ei saa viidatud kõnedest kuidagi teha järeldust, et T. Järviste oli teadlik GFC tegevusest C Ltd. tehingute ajal ega ka seda, et ta sellisest kliendist üldse teadlik oleks olnud. Vastupidi, kohtu osundatud kõnedest tuleneb, et T. Järviste ei olnud GFC klientidest ja tegevustest teadlik enne FI kontrolli
38. aastal. Üheski kõnes ei mainita kunagi klienti C Ltd. Seega jättis kohus kirjeldatud vastuolud täielikult tähelepanuta ja tugines järeldustes üksnes sellele, mis kinnitaks süüdistuse positsiooni.
39. Tunnistajate ütlustest nähtub, et T. Järviste ei osalenud igapäevaselt GFC tegevuses – ei viibinud kontoris, ei omanud sissepääsuks uksekaarti, ei jaganud töökäske ega korraldusi ega olnud teadlik üksikutest klientidest ja nendega seotud toimingutest. Tihedamini käis T. Järviste kontoris pärast
40. a suvel toimunud FI kontrolli ja eriti pärast seda, kui FI tegi kontrolli tegemise akti projekti. Eraldi tasub siin välja tuua A. Danchaki ütlused. Maakohus tegi neist tõenditest järelduse, et eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ega andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116-117). Maakohus tuvastas sedagi, et
41. jaanuari
42. a e-kiri tõendab, et T. Järvistel puudus ligipääs GFC andmebaasi (vt otsuse lk 104). Samuti ei pidanud maakohus usaldusväärseks FI kontrollaktis toodud andmeid selle kohta, et T. Järviste regulaarselt sisenes ja oli aktiivne GFC internetipanga lahenduse kaudu. Maakohtu hinnangul tunnistaja VT ja asjatundja MV ütlused tõendavad, et FI poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta GFC internetipangas, so IP-aadresside osas, on valed (vt otsuse lk 83). Seega maakohtus uuritud tõendite kogumist tulenevalt ei saa T. Järviste teadlikkusest GFC tegevusest pärast FI kontrolli teostamist teha tagasiulatuvaid järeldusi teadlikkuse osas 1-20-3487 enne FI kontrolli. Tõendite kogum kinnitab, et T. Järviste hakkas tegutsema FI 2018 kohapealse kontrolliga seoses ega olnud teadlik GFC probleemidest ega ka klientidest, sh C Ltd-st rahapesu toimepanemise ajal.
43. Kokkuvõttes ei ole maakohus nõuetekohaselt põhjendanud tahtluse tuvastamist T. Järviste tegevuses ja kohtu veendumuse tekkimine ei ole lugejale jälgitav. T. Järviste seostamine C Ltd. rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui A. Danchaki, A. Dremovi ja isegi AŠ puhul pidas kohus vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis T. Järviste puhul selline analüüs puudub. T. Järviste teadmatust C Ltd. rahapesukahtlastest tehingutest toetavad ka objektiivsed asjaolud. Süüdistuses on kirjeldatud, et C Ltd-le konto avamisel jäeti vormistamata tavapärased protseduurid, s.t prokuratuur möönab sisuliselt, et tavapäraselt GFC-s protseduurid toimisid, kuid konkreetse kliendi puhul jäeti need vormistamata. Samuti leiab süüdistus, et andmetes näidati riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Süüdistus heidab ette sedagi, et rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja ML küsis täiendavaid selgitusi, kuid ei saanud neid. Ehk siis juba puhtformaalselt süüdistuse teksti pinnalt sisaldas vaidlusalune tehing sellega seotud osaliste detailseid tegevusi, millised on tööülesannete põhised ja spetsiifilised ja millistest ükski nõukogu liige ei pea teadlik olema ega neid kontrollima. Selleks, et nii n-ö rohujuure tasandil tehingusse süveneda, peaks olema kuskilt või kelleltki väga selge indikatsioon, et konkreetne tehing vajaks järelevalve organi tähelepanu. Üksnes tavapäraselt nõukogu liikme kohustust täites on välistatud sellise detailsuse astmega igapäeva tegevusega kursis olemine.
44. Tasub märkida sedagi, et jahiga tehingute tegemisel oli kasutatud professionaalse vahendaja abi ning dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud (tegelik omanik C S.A. ja tehingute osaline C Ltd.), mis oluliselt hõlbustab eksitamist ning minimeerib kahtluse rahapesu osas. Seega oli konkreetsel juhul juba objektiivselt kirjeldatud tehioludest tulenevalt rahapesukahtluse tuvastamine keskmisest keerukam ja seda kinnitab ka asjaolu, et võltsingut ei tuvastanud samade dokumentide alusel registreerimist toimetanud ametiasutused. Ka FI ei näinud algselt probleeme kliendis C Ltd. Isegi juhul kui T. Järviste oleks kaitsja viidatud andmetega tutvunud (mida ta ei teinud), ei oleks ka temal nende pinnalt pidanud automaatselt tekkima võimalikku rahapesukahtlust.
45. Märkimist väärib seegi, et süüdistuse tekstist ei nähtu konkreetselt, millal väidetavalt tekkis T. Järvistel tahtlus rahapesus osalemiseks (selle aktsepteerimiseks). Selge on see, et seda ei saa seostada konkreetse kliendi C Ltd. teenindamisega. Süüdistus ei ole püüdnud väita, et T. Järviste teadis konkreetse kliendi teenindamise asjaoludest. Seega tuleb taaskord süüdistust tõlgendada. Süüdistuses tulnuks ära näidata ja ka tõendada, millal konkreetselt T. Järviste teiste süüdistatavatega saavutas kokkuleppe rahapesu toimepanemiseks ja milles see kokkulepe seisnes, et saaks teha järeldusi T. Järviste tahtluse osas rahapesu toimepanemiseks või selle aktsepteerimiseks. Kohus sellele puudusele mingit tähelepanu pööranud ei ole. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud analüüsist, et puuduvad mistahes otsesed tõendid T. Järviste puutumuse kohta konkreetse rahapesu teoga.
46. Eeltoodust tulenevalt ei järginud maakohus süütuse presumptsiooni põhimõtet ega täitnud põhjendamiskohustust, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 1-20-3487 A. Danchaki kaitsja apellatsioon
47. Kaitsja Stella Veber taotleb Harju Maakohtu
48. detsembri
49. a otsuse tühistamist A. Danchaki süüditunnistamist puudutavas osas ja A. Danchaki õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb apellant tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või kriminaalmenetlusõiguse rikkumiste kõrvaldamist apellatsioonimenetluses. Kaitsja palub uue otsuse tegemisel teha uus otsustus ka menetluskulude jaotuse osas ja mõista riigilt A. Danchaki kasuks välja hüvitis lepingulise kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud taotlusele. Samuti palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses A. Danchakile osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 1800 eurot ning jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
50. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tuvastades sisuliselt, et A. Danchaki tegevuses puudub rahapesu subjektiivne koosseis, kuna tegu võidi panna toime ettevaatamatusest ehk hooletusest, kuid mõistes A. Danchaki siiski esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus jättis põhistamata, millised konkreetsed andmed jättis A. Danchak kontrollimata vaidlusaluse kliendi puhul ja millised dokumendid jättis ta kliendilt välja nõudmata, mis tõi väidetavalt kaasa lubamatute tehingute kinnitamise GFC-s. Seega puuduvad kohtuotsuses põhjendused ja tegu on KrMS §-s 339 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Maakohus väljus otsuse tegemisel lubamatult süüdistuse piiridest, rikkudes sel viisil KrMS § 268 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ja samuti Riigikohtu lahendites (nt nr 1-166452 ja 1-18-158) kajastamist leidnud põhimõtet, millest tulenevalt on tegu KrMS §-s 339 lg 2 sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega.
51. Maakohtu järeldus, et (jälitustoimingu protokollis kajastatud) kõne tõendab, et „GFC töös juhinduti AŠ korraldustest“ ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna LR, kellega AŠ telefoni teel kõneleb ja juhiseid annab, ei olnud GFC töötaja, vaid advokaadina GFC lepinguline esindaja. Kõne sisust ei nähtu kuidagi, et oleks antud korraldusi või juhiseid GFC klientidega seoses. Kõnest nähtub, et jutt ei olnud mitte GFC-st, vaid äriühingust, mille nimetuses esineb nimi Holding ja räägiti laenust, mitte makseasutuse GFC tööst või klientidest. Ilmselgelt pole see kõne kuidagi seotud esitatud süüdistusega ega GFC-s korralduste andmisega ja maakohus ka ei põhjenda, kuidas see saaks olla esitatud süüdistusega seotud.
52. Ka jälitustoimingu protokolli kõne, mis toimus
53. jaanuaril 2019 kell 17:29 ja milles vestlevad A. Danchak ja tuvastamata meesterahvas (
54. märtsi
55. a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; 10 kd, tl 97-382) osas on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta antud tõendist nähtuvatele faktilistele asjaoludele. Nimelt pole antud kõnest ega eelnevatest kõnedest võimalik välja lugeda, millisest vahendustasust räägiti
56. a ja kuidas oli see seotud GFC klientidega, eriti aga kliendiga C Ltd. Seega ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Samuti kohtu järeldusest selle kõne kohta ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus jõuab kõne pinnalt järeldusele, et AŠ andis GFC töötajatele korraldusi maksete kontrollimata jätmiseks või kahtlaste maksete läbilaskmiseks.
57. Maakohtu tsiteeritud jälitustoimingu protokolli kõne, mis toimus
58. jaanuaril 2019 kell 15:17, milles suhtlevad LR ja AŠ (
59. märtsi
60. a jälitustoimingu protokoll koos CDplaadiga; 10 kd, tl 97-382) osas on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna AŠ rääkis taaskord GFC-d lepingu alusel esindanud advokaadi LRga ja suheldi advokaadibüroole arve tasumisest osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole ka 1-20-3487 arusaadav ega jälgitav, mis põhjusel maakohus leidis selle kõne pinnalt, et „AŠl oli GFC-s määrav roll kõiges“. Ainuüksi viimasena tsiteeritud maakohtu väide on arusaamatu ja pole jälgitav, kuidas see tõendab rahapesukuriteo toimepanemist
61. a A. Danchaki poolt, kui kõne toimus
62. a. Samuti ei saa viidatud kõnet seostada AŠi korralduste andmisega seoses väidetava rahapesu toimepanemisega
63. a. Samuti pole jälgitav järelduseni jõudmine, kuidas õigusteenuse eest esitatud arve tasumise üle otsustamine annaks aluse väita, et isikul on „määrav roll kõiges“. Seega nähtub eelviidatud tsitaatidest selgelt, et ükski kohtuotsuses kajastatud tõend ei kinnitanud korralduste andmist ja survestamist AŠ poolt seoses klientidelt nõutavate dokumentidega, tehingute kinnitamisega, kontrolli ulatusega ja põhjalikkusega.
64. Ükski otsuses tsiteeritud tunnistaja ei saanud AŠ rollist täpselt aru, tehes vaid oletusi AŠ töö sisu ja rolli kohta GFC-s. Maakohtus kõlanud ütlustest ilmnes vaid, et AŠ palus mõnikord mõnda klienti kiiremini kontrollida, kuid ükski isikuline tõend ei kinnitanud, et ta oleks palunud mõnda tehingut kinnitada ilma kliendi või tehingu poolte või esitatud dokumentide kontrollita. Maakohus pole välja toonud ega analüüsinud, millised tõendid ja kuidas kinnitavad süüdistuses ja otsuses toodud järeldust selle kohta, et AŠ survestas GFC töötajaid ja andis korraldusi GFC töötajatele, seoses väidetava rahapesukahtlase tehinguga seotud kliendiga. Samuti ei nähtu otsusest, millised tõendid kinnitavad süüdistuse väiteid selle kohta, et „AŠi korraldusel teostati ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada.“ Vastavad süüdistuse väited ei leidnud kohtus tõendamist ja maakohtu otsuses ei tooda välja, millised tõendid süüdistuse etteheiteid kinnitavad, kuigi kohus on süüdistusega nõustunud ja A. Danchaki, esitatud süüdistuse alusel süüdi mõistnud.
65. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Nimelt kohus leidis otsuse lk-del 21-22, 93-95, 100, et AŠ andis korraldusi ja tal oli juhtiv roll GFC-s. Samas vastuolus eelneva järeldusega leidis maakohus otsuse lk 106, et „tõendamist on leidnud, et just A. Danchak oli see, kes C Ltd. tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi.“ Maakohtu otsuse teksti pinnalt on arusaamatu, milliseid korraldusi ja kellele andis AŠ ja milliseid korraldusi ja kellele andis A. Danchak ning kuidas need on seotud rahapesu süüdistuse sisuga. Seejuures kohtus ei leidnud tuvastamist ühegi tõendiga, et AŠ oleks andnud GFC töötajatele või A. Danchakile korraldusi lasta läbi mõnda kahtlast makset või jätta mõni dokument välja küsimata või panna toime rahapesukuritegu. Selliste tõendite olemasolu pole otsuses ka välja toodud. Maakohus nendib, et AŠ üritas kiirendada kontrolli ja palus mõne kliendi kontrolli järjekorras ette tõsta (kliendi prioriteetsuse järjekorda muuta). Need faktid ei anna aga alust väita, et AŠ andis kellelegi korralduse jätta klientide, osapoolte ja tehingute taust kontrollimata.
66. Lisaks on oluline välja tuua, et maakohus ei viita otsuses ühelegi tõendile, mis kinnitab, et A. Danchak jättis AML töötaja asendajana midagi C Ltd. puhul kontrollimata. Ei selgu, millised dokumendid jättis A. Danchak välja nõudmata kliendi C Ltd. käest ja millised täiendavad küsimused jättis esitamata kõrgendatud kontrolli meetmeid rakendades. Seega on kohtuotsus põhistamata. Siinjuures tuleb ka rõhutada, et A. Danchakile esitatud süüdistus ei vasta selles osas samuti nõuetele, kuna ka süüdistuses ei ole välja toodud, millised 1-20-3487 konkreetsed dokumendid jättis A. Danchak kliendilt välja nõudmata ja millise info kliendilt küsimata. Tegelikkuses on aga otsuses välja toodud tõendid, mis kinnitavad, et konto avamise süsteem vastas nõuetele ja kliendisuhte loomisel nõuti kliendilt dokumendid ja andmed, kuid selles ei osalenud A. Danchak juhatuse liikmena. Süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning pole võimalik ka aru saada, mis „süsteemi“ oleks A. Danchak pidanud looma või mida tegema, kuna klient C tegelikkuses suunati täiendavasse kontrolli ja klienti käsitati kõrgema riskiga kliendina, kelle kontrollimisel rakendatigi kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Nimelt tõendid kinnitavad, et AML töötaja asendaja ehk A. Danchak viis läbi kõrgendatud hoolsusmeetmed vaidlusaluse kliendi kontrollimisel. Viidatud asjaolud on leidnud tõendamist GFC-s serveris ja meilikontodel salvestatud dokumentidega, kirjavahetusega ja A. Danchaki ütlustega. Seega ei vasta süüdistuse asjaolud ja otsuse järeldused uuritud tõenditele.
67. Nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses on konkretiseerimata, mida peetakse silmas selle all, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid. Vastupidiselt viidatule on kohtus uuritud tõendid (e-kirjad ja kliendi poolt esitatud dokumendid ning kliendi poolt saadetud kirjalikud vastused A. Danchaki poolt esitatud küsimustele) üheselt kinnitanud, et kliendi kontrollimisel võttis A. Danchak kasutusele kõrgendatud hoolsusmeetmed. Kaitsekõnes loetles kaitsja kõik kohtus uuritud dokumendid ja kirjavahetused kliendiga, mis kinnitavad, et A. Danchak kontrollis kliendi tausta, dokumente, tehinguid ja küsis välja kogu ammendava info, mis oli vaja selleks, et veenduda tehingute seaduslikkuses. Ükski süüdistuse ega otsuse järeldus ei konkretiseeri, mida jättis A. Danchak kõrgendatud hoolsusmeetmete käigus kontrollimata. Seega on süüdistus puudulik, konkretiseerimata ning otsus selles osas põhistamata.
68. ML ütlused ei kinnita süüdistuse väidet, et ML keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi laskmast ehk kinnitamast ja seetõttu A. Danchak andis korralduse ülekannete lubamiseks. Selliseid fakte ei kinnita mitte ükski kohtus uuritud tõend. Muud tegevust ega etteheidet, s.t nagu oleks A. Danchak viinud läbi AML kontrolli ettenähtud reegleid eirates või mingit konkreetset infot või alusdokumente välja küsimata – süüdistus ei sisalda. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja seda ei saa sisustada ka otsuses välja toodud abstraktsete ja ebakonkreetsete etteheidetega selle kohta, et A. Danchak piisava põhjalikkusega ei kontrollinud või jättis midagi kahe silma vahele, nagu otsuses mitmes kohas märgitakse.
69. Rahapesukoosseis saab olla täidetud vaid siis, kui isik tegutses otsese tahtlusega koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Maakohus nentis otsuses, et A. Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, kuid otsuse motiivid on sõnastatud viisil, mis näitab, et A. Danchaki tegevus vastab ettevaatamatusele. Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale eeldab rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Kohus pole aga otsuses kordagi peatunud sellel, kuidas on A. Danchaki tegevuses nõutav kuriteokoosseis täidetud. Maakohtu hinnangul vaidlusaluse kliendi tausta kontrolliti kiirendatud korras ja võidi jätta seetõttu midagi kahe silma vahele. Kohtu järeldused viitavad pigem sellele, et A. Danchak ja teised GFC töötajad jätsid kiirustades ja kohusetundetult oma tööülesanded korrektselt täitmata, kas ajapuuduse või lohakuse tõttu, mis viitab igal juhul ettevaatamatusele, mitte tahtlusele. Isegi kui maakohus leidis, et A. Danchaki tegevus viitab sellele, et ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oma töösse pidanud nägema, et tegu võib olla kahtlase kliendi või kahtlase päritoluga rahaliste vahenditega, ei ole põhjendatud, mis 1-20-3487 konkreetselt oleks pidanud A. Danchakis selliseid kahtlusi tekitama ja kuidas on see seotud teadmisega rahapesu faktist.
70. Maakohus ei ole otsuses väitnud, et mingid nõutavad dokumendid jäeti üldse kliendi poolt esitamata või olid sisu poolest kahtlased või viitasid rahapesukahtlusele. Asjaolu, et dokumendid esitati viimasel hetkel, ei viita asjaolule, et tegu võib olla rahapesuga ja seda pole otsuses otsesõnu ka väidetud. Samuti ei ole kohus leidnud, et klient jättis mõnele küsimusele vastamata või jäi A. Danchaki poolt mõni küsimus kliendi või tehingute kohta küsimata. Kohus on ette heitnud A. Danchakile arusaamatult seda, et tal tekkis nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel võimalikul hetkel. Süüdistuses nimelt räägitakse sellest, et jäeti kontrollimata ja tuvastamata, mitte seda, et A. Danchak esitas liiga palju küsimusi ja need said vastuse alles viimasel hetkel.
71. Kõik etteheited selle kohta, et A. Danchak jättis rahapesu tõkestamise kontrolli piisava hoolsusega läbi viimata, on ümber lükatud kohtus uuritud e-kirjavahetusega ja kliendi esitatud dokumentidega (kaitsekõnes loetletud ja analüüsitud tõendid, kaitsekõne lk 16-31), millest nähtub, et A. Danchak viis kontrolli käigus läbi laiendatud/kõrgendatud hoolsusmeetmed (enhanced due dilligence). Nendel kaitsja argumentidel ja analüüsil maakohus otsuses ei peatunud ega toonud välja ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et A. Danchak jättis midagi konkreetselt tegemata või kontrollimata, samuti ei ole toodud ühetegi põhjendust, mis lükkaks ümber A. Danchaki ütlused ja eelviidatud kirjalikes tõendites kajastatu. Kohtule DVD-l üle antud ja uuritud kirjavahetus ning GFC andmebaasi salvestatud dokumendid (SharePoint) kinnitavad, et A. Danchak GFC juhatuse liikmena ja rahapesu tõkestamise eest vastutava töötaja asendajana tegi kõik selleks, et minimeerida rahapesu riske GFC-s – võttis kasutusele C Ltd kontrollimise käigus kõrgendatud hoolsusmeetmed ja tegi seda nõutaval tasemel.
72. Kohtu järeldus selle kohta, et A. Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, ei ole jälgitav ega vasta tuvastatud asjaoludele. Ei ole arusaadav, kellele heidetakse ette seda, et ML jättis oma kohustuse täitmata puuduliku vene keele oskuse tõttu. Maakohus ei pidanud ML ütlusi usaldusväärseks ja seejärel asus seisukohale, et A. Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib jätta mingit muljet ja varjab asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites oli tal lihtsam AŠile vastu tulla ja tema korraldusi täita. Maakohtu arutluskäik on niivõrd segane, et pole aru saada, millised A. Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib midagi varjata, kuna eelnevalt on kohus tsiteerinud ML ütlusi. Samuti pole otsusest aru saada, milline oli AŠ korraldus või palve A. Danchakile, millele A. Danchak pidi vastu tulema ja mida jättis seejuures A. Danchak tegemata või tegi ülemäära selliselt, et sellega rikuti seadust või korda ja/või pandi toime rahapesu. Nimelt kohtule esitatud kirjalikud tõendid viitavad sellele, et vaidlusalune klient edastas osa vastuseid A. Danchaki täiendavatele küsimustele vene keeles, seega pole inglise keeles suhtlemine viidatud kolme isiku vahel tõendiks, mis viitaks, et ML ütlused pole usaldusväärsed. Samuti pole võimalik kohtu arutluskäigust aru saada, kuidas see kinnitaks asjaolu, et A. Danchak soovis midagi varjata.
73. Kohtuotsusest jääb mulje, et A. Danchak tõstis vaidlusaluse kliendi makselimiite kuidagi kergekäeliselt ja põhjalikult kontrollimata (millega pole kuriteokoosseis samuti täidetud, kuna kohus heidab ette hooletust ja pealiskaudsust). Selle järelduseni jõudmine pole jälgitav. Maakohtus uuritud tõendid selgelt viitavad sellele, et limiitide tõstmine polnud tavapäratu ja see oli kooskõlas kehtivate reeglitega. Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, et A. Danchak ei kontrollinud ja jõudis arusaamatult erinevale otsusele sama taotluse puhul. Nii 1-20-3487 süüdistuses kui ka otsuses on jäänud igal juhul välja toomata, millise seaduse, reegli või korra vastu eksiti nii juhul, kui jäeti limiidid tõstmata kui ka juhul, kui neid tõsteti. Kui A. Danchak oleks olnud teadlik ja soovinud toime panna rahapesu C Ltd-ga seotud tehingute aktsepteerimisega ja maksete kinnitamisega tahtlikult ja teades või eeldades, et need on seotud rahapesukahtlase rahaga, pannes selle toime grupiviisiliselt – poleks ta ilmselgelt jätnud taotlust päevalimiidi tõstmiseks aktsepteerimata. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks oleks A. Danchak pidanud sellisel juhul taotluse aktsepteerimata jätma. Seega A. Danchak reaalselt ja sisuliselt kontrollis kliendi C Ltd tehinguid ja kui saabus kliendi taotlus limiidi suurendamiseks, mis ei vastanud nõuetele ja ei esitatud selle kohta dokumente ja põhjendusi, siis jättis selle aktsepteerimata.
74. Maakohus pole otsuses põhjendanud, miks A. Danchak kohtu hinnangul vastutas kliendi konto avamisel piisava dokumentatsiooni olemasolu ja kontrolli eest, kuigi see polnud A. Danchaki ülesanne ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. Konto avamise protseduuri ja isikute kohta, kes konto avamise puhul kontrollivad dokumente ja kes konto avavad, on kohtus uuritud hulgaliselt tõendeid ja need ei kinnitanud, et see oleks olnud juhatuse liikmete, A. Danchaki või MR ülesanne. Seega A. Danchak ei otsustanud ega osalenud kliendi konto avamise protsessis ega dokumentide piisavuse otsustamises, konto avamisel ja seda pole ka kohus otsuses põhistanud. Tulenevalt sellest ei vasta kohtu järeldused tuvastamist leidnud asjaoludele. Ühelgi uuritud tõendil, mis olid seotud kliendikonto avamisega, kliendisuhte loomisega ja nendeks vajalike dokumentide kogumisega, pole peale AK ja A. Dremovi allkirja teiste isikute allkirju ega nime. Samuti ükski tõend ei viita sellele, sh ka mitte A. Danchaki ütlused või GFC andmebaasi salvestatud andmed, et ta oleks pidanud vastavalt asutuse sisekorra reeglitele kontrollima kliendi tausta kliendisuhte loomisel ja küsima dokumente konto avamisel.
75. Väär on süüdistuse väide selle kohta, et pärast maksekonto loomist laekus kohe C Ltd. kontole raha 2,88 miljonit eurot. Nimelt kohtule üle antud tõendid (ja isegi süüdistusakti enda väited, mis järgnevad antud eksitavale lõigule) kinnitavad, et raha laekus alles
76. aprillil 2018, s.t ligi 5 kuud hiljem. Kohtus uuritud kirjalik tõend ehk Finantsinspektsioonile edastatud vastus klientide kohta kinnitab, et C Ltd. konto avati
77. märtsil
78. Seega oli põhjendatud ka A. Dremovi poolt hiljem, s.o raha laekumisel, uuendatud KYC (tunne oma klienti) ankeedi küsimine ja alles siis kliendilt tehingute ja äripartnerite ning kõigi detailandmete küsimine. A. Danchak kontrollis KYC ankeeti, mis oli uuendatud andmetega ja seal olid täidetud kõik vajalikud andmeväljad. Kohus pole seda arvesse võtnud. Kuna tegu oli jahtlaeva Alexandra müüki vahendanud tunnustatud maakleriga, kellelt raha laekus C Ltd-le, polnud ülekantud raha päritolus alust kahelda. Lisaks olid esitatud tehingute kohta hulgaliselt dokumente. Selle kohta andis A. Danchak ka põhjalikult ütlusi ja seda kinnitab kirjavahetus ning dokumendid, mida klient edastas GFC-l. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et A. Danchakil ei olnud kliendisuhte loomisel ja kliendi konto avamisel mitte mingit rolli ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid.
79. A. Danchak oli isik, kes nõudis kliendihalduri A. Dremovi kaudu kliendilt välja kõik tehingute aluseks olevad dokumendid – AML töötaja asendajana (astudes sellesse rolli siis, kui AML töötaja pidi vastavalt reeglitele ja juhenditele seda tegema asuma) ja tegi päringuid tehingute ja tehingupartnerite tausta kohta ning raha päritolu kohta. Kohtus leidis kaitsja 1-20-3487 hinnangul tuvastamist, et GFC teine juhatuse liige MR oli rahapesu tõkestamise valdkonna eest vastutava juhatuse liikmena isik, kes nelja silma reeglit täites, kinnitas omakorda läbi viidud rahapesu tõkestamise kontrolli kliendi C Ltd. osas koos A. Danchakiga. Viidatud kaitsekõne argumendid jättis maakohus täielikult tähelepanuta.
80. Kohtu arutluskäik, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada on arusaamatu, pole jälgitav ja on vastuolus kohtuotsuses mujal toodud seisukohtadega. Samuti ei vasta kohtu argumendid tegelikult tuvastamist leidnud asjaoludele. Arusaamatuks jääb, mida heidab kohus konkreetselt ette A. Danchakile olukorras, kus advokaadibürood olid koostanud põhjalikud protseduurireeglid ja tõendid kinnitavad ka seda, et neid järgiti – mitte ükski kohtu poolt välja toodud tõend ei kinnita, et protseduurireegleid ei järgitud. Maakohus pole välja toonud, millised reeglid ja juhised konkreetselt olid kehtestamata ja millist seadust või protseduuri/juhist ei järgitud või jäeti kehtestamata. Samuti kohus pole viidanud, millist konkreetset seaduse või protseduuri reeglit või juhist ei järgitud või milline protseduurireegel jäeti kehtestamata, mis takistas kliendi esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist.
81. ML kohustuseks oli tulenevalt tõenditest koostada ja välja töötada protseduurireeglid GFC-s. Samas heideti selle tegemata jätmist A. Danchakile. Ükski tõend, mida kohtus uuriti, ei kinnita, et selline kohustus oli A. Danchakil. Tõenditega leidis tuvastamist, et ML ülesannete adekvaatset täitmist pidi kontrollima tema vahetu ülemus MR (süüdistuse ajaperioodil). Kaitsja esitas kohtule tõendina A. Danchaki ja MR juhatuse liikme lepingud, mida uuriti ja mis kinnitavad, et süüdistuse ajaperioodil ei olnud A. Danchaki ülesandeks juhatuse liikmena ka kontrollida ML (AML töötaja) tööd ja teha teateid ML puudumisel Finantsinspektsioonile.
82. Süüdistuses pole konkretiseeritud, milliseid koolitusi oleks pidanud veel läbi viima lisaks neile, mis juba niigi regulaarselt toimusid. Maakohus ei konkretiseeri otsuses ka väidet selle kohta, miks otsuses leitakse, et tegelikkuses on tõendamist leidnud, et „saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei süvenetud“. Lõppjäreldus, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada, vastab mitte otsesele tahtlusele A. Danchaki tegevuses, nagu otsuses eelpool viidatakse, vaid ettevaatamatusele, mis välistab kuriteokoosseisu.
83. Tunnistaja (AML töötaja ML) ei ole ülekuulamisel kordagi väitnud, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni kliendi C Ltd. tehingute puhul ja seetõttu pidi tehingule loa andma A. Danchak. Selline vale faktiväide esineb nii süüdistuses kui ka prokuröri süüdistuskõnes, millest kohus on lasknud end eksitada. Tegelikkuses sellised faktid kohtulikul uurimisel pole kõlanud. Nimelt prokuratuuri esitatud süüdistuses on väide, et AŠ survestas A. Danchaki ja MLa, et viimased kinnitaks C Ltd. ebaseadusliku päritoluga rahaga maksed, millega pandi toime rahapesu. Seejuures on aga kohus väljunud süüdistuse sõnastusest, leides, et A. Danchak ise kinnitas/lubas tehingud, kuna ML sisuliselt seda ei olnud nõus tegema (vt tsiteeritud otsuse lõik). Tegelikkusele ei vasta süüdistuse järeldus, et ML survestati kontrolli mitte läbi viima, nagu märgitud süüdistuses ja järeldatud otsuses. Lisaks sellele pole ML kohtus kinnitanud, et ta poleks C Ltd makseid kinnitanud või et need olid kahtlased maksed, mille kohta oleks pidanud tegema teate RAB-ile. Seega süüdistuses märgitud asjaolu, et AŠ 1-20-3487 oleks andnud korralduse jätta maksete, s.t tehingute tausta ja raha päritolu kontrollimata, pole kinnitanud ML kohtus tunnistajana ega ka mitte A. Danchak. Väärib rõhutamist ja eraldi väljatoomist, et A. Danchak selgitas kohtus, et AŠ aeg-ajalt andis korraldusi teatud GFC klientide puhul kiiremini kontrolli läbi viia – seada mõne kliendi prioriteetsemaks, mõnede klientide maksete kontrollimisel. Samas A. Danchak kinnitas, et see ei tähendanud seda, et tema või tema teada mõni teine GFC töötaja oleks selle tõttu jätnud mingid küsimused kliendilt küsimata või raha päritolu kohta dokumendid välja nõudmata. Seda pole kinnitanud ka ükski teine tunnistaja – ei C Ltd kohta ega ka teiste äriühingute kohta. ML ütlustest on näha, et selle tunnistaja ütlused, ei saa kuidagi kinnitada rahapesu toimepanemist ühegi GFC töötaja ega juhatuse liikme poolt, seoses C Ltd-ga, kuigi süüdistuses ja süüdistuskõnes nii väideti. Ka ei kinnita ükski uuritud tõend, et antud kliendi puhul ei järgitud juhendeid ja protseduurireegleid või jäeti midagi kiirustades tegemata, kuna rahapesu tõkestamise eest vastutaval töötajal selline siseveendumus puudus, nagu on jõutud valele järeldusele kohtuotsuses.
84. On olemas tõendid selle kohta, et A. Danchak rakendas tõhustatud hoolsusmeetmeid GFC-s kõigi kõrge riskiga klientide puhul, seda on kinnitanud kohtus üle kuulatud GFC töötaja tunnistaja T. Seda ta tegi ka C Ltd osas – nimelt kirjavahetusest AŠ ja A. Danchaki ning A. Dremovi vahel nähtub, et AŠ heidab ette A. Danchakile, miks viimane küsib kliendi C Ltd kohta nii palju küsimusi. Vastav e-kirjavahetus kinnitab et A. Danchak küsis, vaatamata sellisele AŠ märkusele välja kõik dokumendid ja esitas kliendi äritegevuse ja raha päritolu kohta kõik ammendavad küsimused, millega täitis nõuetekohaselt kõik rahapesu tõkestamise nõuded GFC-s, vastavalt kehtestatud juhenditele ja reeglitele.
86. veebruari
87. a jälitustoimingu protokolli lisaks olevast elektroonilisest kaustast ja selles sisalduvad tõenditest nähtub, et
88. mail 2018 kell 12:32 on GFC Info e-postiaadressile, saadetud XXX e-kiri. Sellega klient ongi edastanud GFC-le ja kliendihaldurile A. Dremovile täiendavad dokumendid A. Danchaki palvel, kes viis läbi täiendavad ja laiendatud hoolsusmeetmed. Seega kinnitab see üheselt, et A. Danchak tegi rahapesu tõkestamisega seotud kontrolli nii, nagu seda nõuab seadus. Nimelt kontrollis A. Danchak GFC töötajana ja olles AML töötaja rollis kliendi tehingute tausta ja seaduslikkust enne maksete kinnitamist. A. Dremovi kaitsja apellatsioon
89. Kaitsja Indrek Västrik taotleb tühistada Harju Maakohtu
90. detsembri 2022 otsus ja teha uus otsus, millega mõista A. Dremov talle esitatud süüdistus õigeks ja sellega seoses rahuldada taotlus menetluskulude ning põhjendamatult kinnipidamise hüvise väljamõistmiseks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
91. Maakohus on lugenud tuvastatuks mitmeid asjaolusid (enamikuga apellant nõustub) ja teinud sellest tulenevaid järeldusi. On võimalik, et formaalselt ei vasta töötaja ametijuhendis vastavatele nõuetele, sellest ei järeldu otseselt, et töötaja ei ole võimeline tegema temale töölepingu järgi määratud ülesandeid. Maakohtu järeldus, mille kohaselt formaalne mittevastavus nõuetele viitab rahapesule, ei ole põhjendatud, kui isegi tinglikult möönda, et isikule esitatud tööalased nõuded ei ole töölepingu sõlmimisel täidetud. 1-20-3487
92. Maakohus viitas mitmel korral sellele, et A. Dremov ei täitnud oma tööülesandeid hästi. Kaitsja möönab võimalikke vigu süüdistusaktis esitatu kohta selles mõttes, et tööülesannete täitmisel neid võis esineda, kuid ei esinenud kaudset tahtlust, rääkimata otsesest tahtlust toime panna rahapesu. Kohtuotsuses puuduvad usutavad viited sellele, et süüdistatav teadis sellest, et võimalikult proovitakse nn pesta raha (jaht Alexandra kaaperdamise mõttes) ehk süüdistatav ei teadnud ja ei pidanudki teadma võimalikust eelkuriteost. Isiku süüdimõistmine rahapesukuriteos eeldab isiku teadmist eelkuriteost. Kohtuotsusest selline võimalik teadmine A. Dremovi suhtes ei nähtu. Seega on kohus eksinud põhjendamiskohustuse mõttes ja seaduse kohaldamise mõttes. Eeltoodud järeldus on maakohtu poolt ekslik ja apellant taotleb ringkonnakohtul maakohtu seisukohad ümber lükata. Uus menetlus ringkonnakohtus
93. Tallinna Ringkonnakohtu
94. aprilli
95. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus selgitas, et võttes arvesse senise menetluse kulgu lahendab ta kriminaalasja uuel arutamisel kaitsjate apellatsioonid Harju Maakohtu
96. detsembri
97. a otsusele, v.a osas, mis puudutab T. Järviste süüditunnistamist ja karistamist

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 - § 25 lg 2 järgi.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest palus ringkonnakohus prokuratuuril esitada 28. maiks 2024 vastuse järgmistele küsimustele:  Millistele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab süüdistatavate käitumine?  Kas

§ 394

lg 2 p-des 1 ja 3 sisalduva süüteokoosseisu subjektiivne külg on täidetud (vt RKKKo 1-20-3487/398, p-d 31-33)? Millised kohtumenetluses uuritud tõendid seda kinnitavad?  Juhul kui kohus peaks leidma, et süüdistatava(te) käitumine ei ole käsitatav rahapesu täideviimisena, kas see võib vastata rahapesule kaasaaitamise tunnustele? Millisele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab sel juhul täideviija käitumine?

1. Kaitsjad ja süüdistatavad said seejärel esitada ringkonnakohtule e-toimiku kaudu kirjalikke seisukohti kuni
2. juunini
3. Prokuröri seisukoht
4. Prokuratuur esitas
5. mail 2024 ringkonnakohtule vastuse, mille seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
6. Süüdistus on üles ehitatud selliselt, et eelkuriteo ja rahapesutoimingute faktiliste asjaolude kirjeldusele (lk 30-34) järgneb teo toimepanemise hetkel kehtinud RahaPTS redaktsioonide ülevaade ja seejärel on tehtud kokkuvõte isikute tegevusest. Seega on süüdistuse lk-l 36 ka selgelt välja toodud: “Arvestades, et C Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii AŠil kui A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes täitmata seadusest toodud nõuded avas AŠ ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ja lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui

§ 121 lg-s 2 nimetatud 40 000 eurot).“ Seega vastab isikute tegevus Raha

PTS § 4 lg 1 p-dele 1 ja

1. 1-20-3487
2. RahaPTS § 4 lg 1 p 1 puhul seisneb muundamine asjaolus, et algselt C S.A.-le kuulunud jaht Alexandra vormistati ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt C Ltd nimele ja seejärel müüdi Aqua Marine Yachts Monaco ja Breezedays Investments vahendusel Suurbritannia ning Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud äriühing Preston Development Ltd-le. Müügist laekunud raha kanti GFC-s avatud arveldusarvele. Seega läbi GFC avatud arvelduskonto muundati vallasvarana käsitletav luksusjaht nõudeõiguse vastu, mille väärtuseks oli 2,88 miljonit ja mille täitmise kohustust sai nõuda GFC-lt. Läbi selle tegevuse abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu. RahaPTS § 4 lg 1 p 3 puhul saab edasisi kandeid GFC kontolt Hiina äriühingutele käsitleda vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamisena ja ka varaga seotud muude õiguste varjamisena. Läbi kannete loodi olukord, mil omastatud jahi müügist saadud vahendid kanti kolmandale osapoolele uude jurisdiktsiooni ja läbi selle raskendati oluliselt vahendite seostamist jahi algse omanikuga, seega varjati vara olemust, päritolu, asukohta ja ka omandiõigust, mh varjati ka varaga seotud muid õiguseid. Kriminaalmenetluses tuvastati, et jaht oli omanikule tagastades saanud olulisi kahjustusi, sh põlenud, seega tekkis olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.
3. Prokuratuuri hinnangul on süüteokooseisu subjektiivne külg täidetud. Eelkõige tõendavad isikute subjektiivset süüteokoosseisu jälitustegevusega kogutud tõendid. Lisaks rõhutab prokuratuur ka seda, et tulenevalt Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni (Strasbourgi konventsioon) artikkel 6 ja Euroopa Nõukogu konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (Varssavi konventsioon, mis ei ole ratifitseeritud) artikkel 9 kohaldamiseks on korduvalt sedastatud, et teadmine, tahtlus või eesmärk selles lõikes nimetatud kuriteo koosseisulise elemendina võib järelduda objektiivsetest asjaoludest. See viitab otseselt sellele, et juhul kui menetluse käigus on tekkinud piisavalt alust arvata, et tegemist on rahapesu toimepanemisega ja teo objektiivne pilt, mis on olnud tulenevalt Finantsinspektsiooni ettekirjutustest kõigile süüdistatavatele enne süüdistuse etteheite keskmeks olevate rahaülekannete teostamist olnud teada, viimast toetab, piisab sellest, et jaatada rahapesu toimepanemist, mitte sellele kaasaaitamist.
4. Eestile siduva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1673 artikkel 7 kohaselt peab kriminaalvastutus laienema ka juriidilistele isikutele, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku esindusõigusliku, otsustusõigusliku või kontrolliõigustega isiku poolt, samuti, kui puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu osutus võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses tegutsev isik on toime pannud rahapesu (art 7). Kuna Eestis kehtib juriidilise isiku süü tuvastamiseks tuletatud vastutus, siis tuleb RahaPTS nõudeid tõlgendada kooskõlas antud sättega ja seetõttu tuleneb isikutele kõrgendatud hoolsuskohustus, mis paneb neile ka kohustuse olla selle valdkonna reeglitega kursis ja harida ennast valdkonna viimaste suundumustega, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Seega ei saa seda sätet tõlgendades asuda tavalise keskmise isiku positsioonilt hindama, kas süüdistatavad said aru nende tegude keelatusest või mitte ja kas nad pidid üksnes möönma rahapesu võimalikkust või sellest aru saama. Võttes arvesse antud kaasuse asjaolusid (ebatüüpilised rahaülekanded, mis ei ühtinud äriühingu esialgse äriplaaniga, tagantjärgi esitatud dokumendid, mis ei tulnud äriühingu seadusliku esindaja kaudu, vaid mille edastas AŠ ja raha kontole kandmise järel selle kohene edasikandmine suurtes summades riiki, mille osas pidi teostama kõrgendatud järelevalvet ja 1-20-3487 muu äritegevusele viitva puudumine kontol) said nii A. Dremov, A. Danchak kui ka T. Järviste aru, et nende ebapiisavad kontrollimehhanismid GFC-s soodustavad ja toovad kaasa rahapesu, viimast ei saa kuidagi õigustada ettevaatamatuse või hooletusega. Rahapesu võimalikkust GFC klientide poolt on T. Järviste ja A. Danchak möönnud ka omavahelises telefonivestluses.
5. Oluline on märkida, et GFC-s teostati Finantsinspektsiooni poolt kaks kohapealset kontrolli, milles tuvastatud puudused on suures osas üle kantavad ka C Ltd kontol toimunule. Esimese kontrolli tulemused edastati GFC-le enne C Ltd kandeid (raha laekus
6. aprillil 2018 ja edasikanded tehti ajavahemikus
7. mai 2018 -
8. juuni 2018). Finantsinspektsioon juhtis
9. jaanuari
10. a kohtumisel GFC tähelepanu nende portfellis olevatele kahtlastele klientidele. Kuigi otseselt C Ltd kokkuvõtetes ei mainita, ei saa siiski väita, et üldised järeldused ei ole kuidagi ülekantavad teistele GFC klientidele, muu hulgas ka C Ltd-le. Mitteresidentide teenindamisele suunatud ärimudeli ja kliendibaasi korral on ilmne, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on tavapärasest oluliselt kõrgemad ning seetõttu oodatakse makseasutuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete hoolikat järgimist. GFC on vastupidi neid nõudeid pidevalt rikkunud. Kuna ka GFC organisatsioon oli oluliselt puudulik, tingis see õigusnorme eirava teenuse pakkumise. Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud ja GFC kommentaarid kohapealse kontrolli akti projektile näitavad, kui ebapädev oli GFC rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. GFC ei tajunud talle finantsteenuse osutajana laienevaid kohustusi, ei näinud riske, riskiindikaatoreid ja kahtlusi, mida oleks vaja tunda ja deklareerida, millele tähelepanu pöörata ja millest hoiduda. GFC ei olnud võimeline ära tundma kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ja kõik need riskid realiseerusid ka C Ltd kannete puhul.
11. Muuhulgas kinnitavad Finantsinspektsiooni järelevalve raportid ja nende poolt kogutu otseselt ka Riigikohtu tehtud otsuses välja toodut, et GFC tegevus suunitletigi teatud ajahetkel ümber selleks, et pakkuda mitteresidentidest klientidele teenuseid, mida muud Eesti makseasutused ja pangad ei pakkunud (nii Danske, Swedbank ABLV kui ka teised vähendasid oluliselt mitteresidentide portfelli). Seega muudeti GFC teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente, selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu. Kuigi GFC algse loomise osas ei saa väita, et tegemist olekski olnud koheselt rahapesualase teenuse pakkumisega, kuid see kujunes selliseks aja jooksul turul valitsevate tingimustega seoses ja olukorda endale soodsas suunas ära kasutades. Viimast ilmestab T. Järviste
12. juunil 2019 kell 21:49 peetud kõne TRga (XXI kd, tl 116):“ Tead, kes mu kliendid on või? Tegelikult on minu kliendid sellised, et mul hakkas hästi minema peale seda, kui nad hakkasi-... hakkasid siin kõik laksama kinni oma arveldusarveid. Ja vaata rahapesijad... päris rahapesijad panid siit nagu kohe minema, (arusaamatu) Esiteks olid nendel asjad kõik juba tehtud nende aastatega / …/ Teiseks nad said aru, et siin hakatakse joppima, et ma arvan, et nad panid kõik minema. Esimene asi, et kui Verso pandi kinni, siis meil tuli suur laine, on ju? /…/ Kuule, ma ütlen sulle, pooltele me ütlesime ära ja umbes (arusaamatu) alles jäänud, (arusaamatu) igaks juhuks, me lihtsalt vaatasime, meile tundusid nad, noh, tead, parem mitte jebida, on ju /…/ Ok, allesjäänud pooltega, noh umbes jäi meil alles üks kolmandik, sest me nagu mingi ajajooksul selekteerisime oma küsimuste, kõike tead...kas sa arvad, et mingi suur ettevõte, e-eriti kui ta on veel natuke mingi kahtlaste tegudega, et sa arvad, et ta viitsib vastata mulle iga tehingu puhul seitsme paberiga mingile asjale?“ 1-20-3487
13. T. Järviste ja A. Danchaki teadmisele, et GFC kliendid on keskmisest riskantsemad ning nende äri puudutab kahtlaste tehingute lubamist viitab alljärgnev:
14. oktoobril 2018 vestlevad A. Danchak ja T. Järviste (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106). A. Danchak soovib Tiiuga kohtuda, et näidata talle GFC numbreid, A. Danchak selgitab Tiiule: „E-ee, m-mm, 4 ma tahan homme arutada e-ee, noh, üldiselt ma näitan sulle veel numbreid. Lihtsalt me suhtlesime sinuga, ma rääkisin nii üldiselt. Ma võtan kaasa numbrid, mis, kuhu, kuidas, kui palju teeniti, kus ja mis? Ja on hetked meie töös e-ee, noh, see on nii, et sa mõistaksid, millest homme juttu tuleb, see tähendab. Me oleme finantsfirma, mis on regulaatori järelevalve all, me e-ee oleme juhatuse liikmed, kes kannavad vastutust. Me peame olema sobivad ja nõuetekohased ja nii edasi ja nii edasi. Ja samal ajal on meil firmas e-ee osa arvutusi, e-ee, mis on seotud e-ee töötasuga, noh, seal... mm minu oma, M, seal, noh, seal veel S oma, noh, väike osa. Aga mis nõuab küsimuste lahendamist. Ma räägin praegu ainult sellest rahast, mis e-ee, milles me algselt kokku leppisime. Aga see tuleb sisse veidi teistmoodi.“ Edasise vestluse käigus küsib T. Järviste Danchakilt „Kas minu Andrei teab sellest samuti?“
15. oktoobri
16. a kõnes (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106) selgitab A. Danchak T. Järvistele, et neil on veel kaks kuud aega kliente koguda ja et neid veel ei pandud kinni. Koguda niiöelda varuks ette kliente, võtta neilt raha. A. Danchak räägib, et managerid leiavad kliente, aga M ei ava kontosid tema hinnangul piisava kiirusega. Seega on T. Järviste teadlik Finantsinspektsiooni GFC kontrollil avastatud puudustest, kuid sellele vaatamata lubab ta juhatuse liikmel kliente juurde koguda ja neilt raha vastu võtta. Ka asjaolu, et A. Danchaki meelest peaks teine juhatuse liige kontosid kiiremini avama, viitab sellele, et oluline oli saada kliendilt kätte tema vahendid, muu ei olnud GFC juhatuse liikme A. Danchaki jaoks oluline. A. Danchak vestleb klientide kiirema liikmeks võtmise osas samal päeval ka MRga (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), kes ütleb, et tema jaoks ei ole vastuvõetav, kui jurist on dokumentide peale kirjutanud lihtsalt OK.
17. novembril 2018 vestlevad ka T. Järviste ja MR (kd XX, tl 107-249, kd XXI tl 1-126) ja kõnes selgitab MR T. Järvistele, et PWC teeb GFC-le hinnangut klientide kohta ja lisab „Neid ei ole palju, aga need on natukene nagu siuksed... pahad kliendid.“ Mille peale T. Järviste ütleb: „Keerulised, öelgem! (Arusaamatu) kultuursete sõnadega. Aga...“ ja lisab „Mul on parem, kui ma ei teagi üldse, ütlen ma selle peale kogu aeg. (Arusaamatu) täiesti klaaride silmadega vaatan kõikidele otsa. /…/ Või nagu ma olen ise öelnud, et raamatupidaja ei pea üldse palju teadma. Kui teda välja kutsutakse, siis ta räägib täpselt seda, mida tema teab. (Naerab) Läbirääkimisi raamatupidajaga ei ole mõtet pidada. Tuleb nagu ise otsustada ja teada, mis on tõsi ja mis ei ole. Või noh, kuidas asjad käivad... Aa, okei. Aga selle teed... Te saate midagi sinna kokku pusitud vä?“
18. Eriti ilmekaks näiteks on siinkohal T. Järviste ja A. Danchaki vahel
19. veebruaril 2019 peetud kõne (kd XXII, tl 20-248), mille käigus A. Danchak selgitab T. Järvistele: „Jah. Meil pole võimalust niimoodi edasi minna. Noh, see tähendab, me pidevalt, noh. Kui vanasti sain ma planeerida midagi, siis nüüd reguleerimise tõttu, jah, selle tõttu, et meid sunnitakse tegema üht, teist ja kolmandat, noh, see tähendab, mina poleks kunagi, näiteks, sellist sõelumist/seiresüsteemi võtnud, mis me võtsime. Aga Finantsinspektsiooni kontrolli valguses ja selle tõttu, et kõik praegu ee panevad AML-le rõhku, noh, ilma selleta enam ei saa. Noh, see tähendab, ei saa öelda, et meil on võrgu-, noh, seda peab detailselt näitama. No meil on võrguotsingutööriist, aga me ei saa enam võrgu-otsingutööriista kõiki tehinguid panna, see tähendab, me peame seda automatiseerima. Selleks, et automatiseerida, tuli meil osta Accuity. 1-20-3487 Sellegipoolest olen ma veerand kulusid alla saanud - ma võtsin Olt, noh, see tähendab, meie, meil on temaga kokkulepe, et ta katab mul neljandiku kulusid - kakskümmend viis protsenti. Noh, see B.“ /…/ „Aga need surevad välja, nagu mammutid. Isegi need ettevõtted, kellel õnnestus litsentsid saada ja hakata midagi tegema, kuid ei ole kliendibaasi — nad surevad välja. Sest et neile surutakse peale reguleerimist, neid purustatakse selliste nõuete abil. See on ka meie jaoks tegelikult väga valus. Noh, meie oleme ääre peal, väga ääre peal. See tähendab, praegu viis tuhat me leiame“. T. Järviste jutu käigus vastab A. Danchakile: „No ma ütlen sulle nii – isegi kui me praegu võtaksime, see aitaks meid vähe, sest et me juba töötasime ääre peal, noh, meil on raske töödelda isegi neid kliente, kes meil on. Nad on tegelikult keerulised ja me peame tõesti nüüd keskenduma riskijuhtimisele, et kõik kokku tõmmata. Muidu pannakse meid lihtsalt pärast kinni. Aga me ei pane ju päriseks kinni, noh, me ei pane ju ust päriseks kinni.“ Seejärel selgitab A. Danchak Tiiule, et on vaja otsida uusi investoreid ja selgitab: „Ja, ja. Kligmaneid pole siia vaja. B? No ei tea, mis tingimustel ta seal on ja mida ta mõtleb. Mina oleksin tegelikult otsinud põhimõtteliselt kedagi teist. Ma võin nendele, noh, isegi nende seast, kes meil seal kliendiks on, kellel on, noh, raha, ma võin „õngeritvasid visata" nagu, seal, keda see huvitada võib. Sest et kõik mõistavad, et kõik liigub selles suunas, et Väikseid mängureid ei jää, see tähendab, pesulaid ei jää. Peab mingeid omasid, noh, see tähendab, kõik peavad aru saama, kus neid hakatakse edaspidi teenindama. Edaspidi hakkavad pangad reegleid ette ütlema.“ Viimased kõned näitavad otseselt, et T. Järviste teadis vägagi hästi, mis toimus tema loodud asutuses, kuid vastutuse vältimiseks lõi teadvalt kuvandi, et ta ei soovi tegelikest asjaoludest infot, mis aga on otseses vastuolus tema, kui nõukogu esinaise kohustustega ja ka tegelike teadmistega.
20. Ka on tuvastatud, et T. Järviste ja A. Danchak allusid AŠ survestamisele ning lubasid hoida lahti kontosid, mis tegelikkuses oleks tulnud kõrge riski tõttu sulgeda:
21. veebruaril 2019 kell 17:50 vestlevad omavahel A. Danchak ja T. Järviste (kd XIX, tl 62250 kd XX tl 1-106). A. Danchak räägib, et nad võtsid vastu otsuse panna kinni Kligmani grupi kontod, kuna nad teadsid ka varem nendest klientidest ja nüüd oli FI aktis ka seda mainitud. Kõne käigus selgitab A. Danchak:“ Eee...Andrei, vaat, tuli, noh, me temaga olime...ta pöördus minu poole ja räägib, vaat, sellise ja sellise ettevõtte jaoks ei ole vaja kontosid kinni panna, sest et D väga palub. Muidu ta ei anna raha. Ee...raha selle järgi...mida te seal allkirjastasite“. Nimetatu viitab sellele, et AŠ survestaski talle vajalike isikute kontode suhtes tegema erandeid, mis ei olnud tegelikult juhatuse ja GFC teiste töötajate otsustega kooskõlas ja sellest teadis ka T. Järviste. Sarnase surve avaldamine on tuvastatud ka C Ltd konto avamise ja rahaülekannete teostamise osas. Seda on kohtus kinnitanud nii ML kui ka A. Dremov ja A. Danchak.
22. juunil 2019 vestlevad omavahel T. Järviste ja AŠ (kd XXIV, tl 24-100). Omavahel arutatakse seda, et A. Danchakist on vaja lahti saada, muidu võib ta hakata salvestama või kirja panema midagi. Nimetatu viitab otseselt sellele, et T. Järviste ja AŠ teavad ja tajuvad, mida A. Danchak saab nende vastu kasutada ning ohu kõrvaldamiseks on neil vaja välja mõelda võimalusi, kuidas A. Danchak ei saaks neid kompromiteerida.
23. juulil 2019 kell 14:11 vestlevad omavahel T. Järviste ja AŠ (XX kd, lk 84 jj). AŠ selgitab:“ Mul oli huvi sulle raha teenida... pensioni tarbeks“ ja T. Järviste selgitab:“ Noh, ei õnnestunud. On vaja edasi, nüüd tuleb kogu see pudru laiali jagada.“ /…/ „Ei ole vaja meelt heita, on vaja öelda, mida sa hakkad praegu tegema, noh, ja sa ei pea seda üldse mulle selgitama, et te tegite tööd, minult ei küsitud mitte midagi...“ ja AŠ vastab: “Ma ei arva.“ T. Järviste lisab ka järgnevat: “Jah, kuid nüüd pead sa nende 1-20-3487 debiilikutega ära lõpetama, (arusaamatu) sa ei saa sinna tänavalt mitte kedagi võtta. Kas sa sellest vähemalt saad aru... ah ei, ei mida ma sinuga räägin, ma ju räägin nüüd niikuinii kõiges vastu. Mida see sind praegu aitaks, et sa ütlesid, et koos nende debiilikutega ei ole võimalik mitte midagi teha?“ Kõne viitab väga hästi T. Järviste teadmisele ja juba tema soovitus AŠile, et tänavalt ei saa kedagi võtta näitab, et T. Järviste on teadlik probleemidest GFC-s.
24. Kui läbi menetluse on T. Järviste proovinud jätta muljet, et ta ei saa üldse aru, mis on rahapesu ja milles see seisneb, siis tegelikkuses nähtub tema poolt peetud vestlustest, et ta mõistis riske suurepäraselt.
25. mail 2019 vestelevad omavahel T. Järviste ja LR (kd XIX, tl 33-57) viimase lahkumise soovist GFC nõukogust. Kõnes ütleb LR T. Järvistele:“ Sellepärast, ma ei olegi ju mingi nõukogu. AŠ on nõukogu ja mul ei ole võimalik lihtsalt nagu olla seal, seal kohas, kus minu peale karjutakse.../…/ Ei, noh, ta oli paanikas, sellest ma saan ju aru ja ja ma, see ei ole põhjus, et ta röökis, aga põhjus oli see, et reaalselt mul puudub võimalus teostada seda nõukogu... nõukogu ülesannete täitmist. Et... kuna me sinuga midagi räägime, ja siis tuleb selline nagu hoopis teine käsk AŠilt, kes ei ole nõukogu, vaata, et see on nagu äriseadustikus lihtsalt, nagu noh, see on võimatu.“, millele T. Järviste vastab: „Jaa, aga no me ju teame, et ta on meie hall kardinal.“ Arutatakse edasi seda, et äkki saaks AŠ ka nõukogusse panna läbi Moncorneti, kuid sellele vastab LR, et FI ei kinnita tema kandidatuuri, kuna ta on osaline selles rahapesuskeemis, mille peale T. Järviste vastab: “ Seda ei saa anda. Okei. See oli küll tore... tore idee, aga läks kohe... läks kohe vett vedama. Okei.“ LR selgitab T. Järvistele ka seda, et ta peab oma tagasiastumise soovist rääkima ka Sle ja S ilma L ei jää üksi sinna, lisades juurde: „Nad ei ole mõl-.. ükski nõus tegema nii, et nad on juhatuses, aga tegelikult juhib A. Danchak. Ja see on selge sõnum, Tiiu. /…/Aga see ongi see vastuolu, finantsjärelevalve ja äri poole vastuolu praegu leidnud aset ja väljendus sellistes rikkumistes, sest Tiiu, ma näen lihtsalt, probleem on suurem. Tiiu, probleem on selles, et A. Danchak tahab raha teenida, on ju, aga teised juhatuse liikmed tahavad vastata... vastata finantsjärelevalve nõuetele. Ja see on see probleem.“ Kui Tiiu selgitab, et ongi vaja teenida, sest inimestele peab palka maksma, vastab LR talle, et FI paneb nad kinni, kuna olukord on kriitiline ja A. Danchak peab olema ainult projektijuht.
26. A. Danchaki teadmisele, et GFC-s ei olnud asjad korras, viitab
27. detsembril 2018 toimunud tema ja MR kõne (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), milles räägitakse Moncornetist ja volikirja tegemisest, et Küprosel asjad korda teha. A. Danchak selgitab seoses FI järelevalvega „Me tegime kõik meist oleneva. Kui mitte tema need, vaat, mustad asjad, võimalik, audit ei oleks hirmul, ja võimalik, me oleks seda varem ära teinud ja oleks jõudnud.“ samuti lisab ta „Š ei too kunagi midagi head“. A. Danchak ja M arutavad omavahel ka seda, et osad dokumendid nad teevad valmis alles nüüd: „See on meie kohustus ja me täidame seda. Jah, me tunnistame, et varem selliseid adekvaatseid dokumente, oletame, ei olnud. Aga see ongi just nimelt eesmärk, ja see, et, noh, et M ei saanud hakkama“. Ka Finantsinspektsioonile esitatud vastuste osas on MR ja A. Danchak omavahel suhelnud eelkõige AŠile kuuluva Finbrokeri teemal, mille osas tegi Finantsinspektsioon oma lõppjärelduses ka etteheiteid, viidates, et äriühingu kanded tõstatavad kahtlusi rahapesus.
28. detsembril 2018 (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106) arutasid M ja A. Danchak skeemi, et Finbroker müüs intellektuaalset omandit Moncornetile. Kõnes selgitati neil oli IT suhe ja sellepärast tehtigi omavahel ülekandeid. A. Danchak selgitas sellepeale: „Ma arvan, et siin tuleb mingit ilusamat legendi rääkida.“ See viitab aga omakorda sellele, et Finbrokeri tegelikku tegevust tuli välja mõelda ja rahad olid suure tõenäosusega üle kantud hoopis 1-20-3487 muudel põhjustel. Finantsinspektsiooni küsimuste peale oligi vaja GFC juhatusel välja mõelda usutav legend, mis õigustaks nimetatud äriühingu kliendiks olemist. See omakorda on otseses vastuolus RahaPTS mõtte ja reeglitega. Makseasutuse juhatus peab kliente kontrollima, mitte nende äritegevuseks legende välja mõtlema. Laiemalt näitab see taaskord, et tegelikkuses GFC oma klientide äritegevusse ei süvenenud ja tehti valimatult ülekandeid nende tausta kontrollimata. Ka AŠ ise on
29. detsembri
30. a vestluses VŠiga (LR oli tegelik vestluse pool) arutanud, missugust legendi peaks Finbrokeri tegevuse osas esitama. Sarnane tegevus realiseerus ka C Ltd tehingute osas, mil tegelikkuses esitati kannete aluseks olevad dokumendid hilinenult ja äriühingu tegelik deklareeritud majandustegevus ei kattunud kannete aluseks olevate selgitustega (nt ei toiminud tehingupartnerite kodulehed, rõivaste ostmise asemel näidati mingis selgituses hoopis puitmajade tarnet jne).
32. detsembril 2018 suhtlevad omavahel LR ja A. Danchak (kd XXIII, tl 1-131), räägitakse auditist ja A. Danchak ei taha, et audiitor teaks, mis neil GFC-s on ning selle asemel tahaks, et oma inimene seda teeks, kellega saaks teed minna jooma. Samuti on
33. aprillil 2019 A. Danchak pidanud vestlust LBga (kd XIX, tl 62-250 kd XX tl 1-106), mille käigus viimane kurdab A. Danchakile, et ta käis detsembris GFC kontoris, kohtus A. Dremoviga ja temaga oli kokku lepitud skeem ning et A. Dremov kinnitas kõik ära. LB selgitab A. Danchakile „Tema ütles, et peavad olema maksed, seal, seadmete eest ja muu selline. See tähendab, kõik see on mul kirjavahetuses olemas ja. . , ja nii edasi. Ja kui praegu tuleb juba juttu sellest, et neid makseid teostada, tekivad meil iga kord mingid komplikatsioonid ja küsimused. Mis ei sobi?“. Ka eeltoodu viitab, et GFC töötajatel olid klientidega erikokkulepped ja enne maksete tegemist lepiti kokku skeemid, kuidas neid teostada. Nimetatu ei vasta aga kuidagi lubatavale äritegevusele maksevahendaja poolt. Arvestades, et ka C Ltd puhul esitati dokumente, mille metaandmetes on koostajana kirjas A. Danchak ning tehingute alusdokumendid tulid AŠ kasutuses olevalt meilikontolt, siis saab väita, et sellised kokkulepped ei olnud GFC-s tavapäratud, vaid pigem oli tegemist tavapärase praktikaga.
34. Isikute teadmisele, et GFC-d kasutatakse tehingute tegemiseks, mis ei ole lubatavad rahapesu tõkestamise reegleid nõuetekohaselt rakendades viitavad A. Danchaki ja T. Järviste kõned ja A. Dremovi ütlused kohtus. A. Dremov ei saanud enda rollist kliendihaldurina aru ja suhtus oma töösse sisuliselt kui vahendavasse rolli AML isiku ja kliendi vahel. Läbiotsimisel (XV kd, tl 10-26) A. Dremovi elukohas aadressil XXX, Tallinn leiti märkmik, mille vaatlusel (XV kd, tl 29-59) selgus, et tegemist oli ruudulisi lehti sisaldava märkmikuga, millesse A. Dremov oli kandnud oma päevaülesanded ja muuhulgas on ta märkinud ka ülesandeid, mida oli vaja teha seoses C Ltd.-ga. Arvestades, et C Ltd. oli Dremovi ja GFC ainus sellenimeline klient, siis ilmselgelt käivad kanded äriühingu kohta, mille puhul täna on esitatud rahapesu puudutav süüdistus. Muuhulgas nähtub nendest kirjutistest, et A. Dremov on endale märkinud tööülesanneteks vajaduse makseid tagasi lükata, küsida erinevaid dokumente, mh ka Hiina äriühingute kohta. Kui kõrvutada neid märkmeid teiste samadel lehtedel olevate märkmetega, mis käivad teiste klientide kohta, siis nähtub neist, et tegelikkuses on A. Dremov endale märkinud üles teemad nagu näiteks „apostillil suvalise aasta märkimine, vahe umbes 5 eurot, ootan tõendit firma volitatud esindajate kohta, lepinguosalised“, millele järgneb pikk loetelu äriühingute nimesid, tasu kolmandate isikute eest, kaks tegevusala, väljavõttest nähtub, et makstakse igasuguste asjade eest jne. Viimased näited märkustest viitavad, et A. Dremov tegi vaatamata oma kohtus antud ütlustele sisulist kontrolli äriühingute dokumentide, 1-20-3487 tegevusvaldkondade ja maksete osas, mis tema kohtus antud ütluste osas ei olnud tema tööülesanded, vaid rahapesu tõkestamise eest vastutava isiku ülesanded. Arusaadav on ka A. Dremovi püüd kohtus oma rolli haldurina pisendada ja väita, et tegelikkuses oli tema ülesanne GFC-s vaid vahendada küsimusi. See vabastaks ta ka vastutusest, sest siis saaks ta tõepoolest väita, et ta ei teadnud kahtlastest tehingutest või ei pidanud analüüsima kliendi tegevuse mõttekust ja sellest AML töötajat teavitama, et viimane saanuks võtta edasisi samme kliendi kahtlaste tehingute peatamiseks. Lisaks on kogu A. Dremovi tegevus C Ltd. konto avamisel selline, mille pinnalt annab tuletada A. Dremovi teadmist Ci kaudu liigutatavate rahaliste vahendite ebaseaduslikkusest (kohtukõnes avatud Ci tehingute all). Nt on A. Dremov muutnud KYC ankeedis äriühingu riskitaset, aktsepteerinud dokumente, mis ei viita äriühingu deklareeritud äritegevusele ja saanud neid AŠ meiliaadressilt jne. Kõik kogumis viitab otseselt A. Dremovi aktiivsele panusele rahapesu toimepanemises.
35. Lisaks on oluline rõhutada
36. aprillil 2021 tunnistajana üle kuulatud C S.A-d esindava juristi OR ütluseid. Nimelt selgitas OR kohtus, et temaga võttis augustis 2018 ühendust tema hea tuttav AG ja teavitas teda sellest, et talle kuuluv jaht Alexandra varastati ja jahi müügist saadud rahad liikusid läbi makseasutuse GFC. Kuna AG teadis AŠi, kes oli talle korduvalt rääkinud, kui uhke ta on selle üle, et ta on loonud sellise äriühingu nagu GFC, siis võttis OR umbes tund peale AGi kõnet ühendust AŠiga. OR teatas AŠile, et tema kliendil on toimunud raske kuritegu tema vara suhtes ja selle kuriteoga võib olla seotud ettevõtte GFC tegevus. AŠ palus sellega seoses saata dokumente. Rošćins saatis talle Läti Mereregistrist tõendi, mille alusel oli alates 2014.a registreeritud jaht Alexandra C SA nimele.
37. augustil 2018 AŠ saatis ORile tagasi emaili, millest võis teha järelduse, et ta ei uskunud talle varguse kohta esitatud fakte, samuti saatis AŠ ORile fotod, mis andsid aluse teha järelduse, et ta on uurinud saadetud tõendit ja ta pidas Läti Mereregistri saadetud tõendit võltsituks. Fotod on lisatud ka kohtutoimikule (VIII kd, lk 23-34). Kõrvutades antud ütluseid samal ajal GFC-s toimunuga ja nt ML poolt antud ütlustega nähtub, et AŠ survestas nii AML töötajat kui haldurit tegema C Ltd tehinguid Hiinaga ning esitas selleks ka ise vajalikke dokumente. Arvestades, et A. Danchak oli teadlik AŠi enda kahtlastest äridest ja ta nõustus AŠ korraldustega, mh aktsepteeris ise AML töötaja asendajana kandeid, mille osas eelnevalt oli tekkinud vaidlus, siis kogumis näitavad tõendid, et isikud olid teadlikud vara kuritegelikust päritolust ja tegid formaalselt järelevalveks toiminguid, et vajaduse korral oleks järelevalveasutusele võimalik näidata AML-i toimimist. Siinkohal vajab rõhutamist, et rahapesu näol on tegemist peitkuriteoga ja ka isikute vestlustest kumab korduvalt läbi, et teatud teemadest telefoni teel ei räägita, seega on oluline hinnata tõendeid tervikuna, võrrelda GFC ja tema juhtide ning töötajate üldist käitumist antud kaasuse asjaoludega ja seeläbi kujundada seisukoht isikute subjektiivse tahtluse osas.
38. Juhul kui kolleegium leiab, et õiguslikult tuleb antud tegu kvalifitseerida kaasaaitamisena rahapesule, siis vastab rahapesu toimepannud isiku tegu jätkuvalt RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 tunnustele, kuna isik on muundanud kuritegelikul teel saadud vara ja varjanud vara tõelist olemust, päritolu, asukohta, omandiõigust ja ka varaga seotud muid õigusi. C Ltd esindaja lõi GFC-s vajalikud kontod, mis võimaldasid C Ltd-l kõigepealt läbi vahendaja müüa neile mittekuuluv superjaht Alexandra ja muundada vallasvara rahaks, seejärel kasutati raha ülekandmise teenuseid ja liiguti kuritegelikust tegevusest saadud 2,88 miljonit edasi erinevatele Hiina äriühingutele. Samuti varjati seeläbi vara päritolu, omandiõigust ning muid õigusi. Oluline on siinkohal rõhutada, et prokuratuuri hinnangul tuleks seega teo 1-20-3487 toimepanijana käsitleda C Ltd nimel konto avanud DM. Kuna aga kriminaalmenetluses ei ole olnud võimalik kahtlusteta tuvastada, kas C Ltd kontole tõepoolest logis sisse DM ja teostas ülekandeid Hiina äriühingutele, siis siinkohal selgitab prokuratuur järgmist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 1-18-4372 p 33-35, peab kaasaaitaja endale ette kujutama täideviija tegu vähemalt üldjoontes ning tal peab esinema kaasaaitamiseks tahtlus. Arusaadavalt saab siin tõstatuda kaitseversioon, et ei ole tõsikindlalt tuvastatud, kes oli see konkreetne isik, kes põhiteo toime pani ja kelle tegevusele kaasa aidati. Lahendis 3-1-1-7-08, p 11 on Riigikohus aga selgitanud, et täideviija isik ei pea olema kaasaaitaja süüdimõistmiseks tuvastatud. Seega tulenevalt eeltoodust, kui ringkonnakohus peaks leidma, et T. Järviste, A. Danchaki ja A. Dremovi tegevus tuleb kvalifitseerida kaasaaitamisena, siis leiab prokuratuur, et süüdistatavad tuleks süüdi mõista vähemalt rahapesule kaasaaitamises. T. Järviste kaitsja vastus
39. Prokuratuuri vastusest ei selgu, kus süüdistuse tekstis on osutatud konkreetselt, et T. Järviste eelkirjeldatud viisil RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud rahapesu oma tegevusega (tegevusetusega) realiseeris. Viidatud süüdistuse lõigus, milles prokuratuuri hinnangul justkui on määratletud, millisele RahaPTS § 4 lg 1 p-des 1–3 loetletud rahapesu teoalternatiividele süüdistatavate käitumine vastab, ei ole kirjeldatud ühtegi T. Järviste käitumisakti või viisi, millega T. Järviste väidetavalt osales raha muundamises ja vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamises. Seega pole prokuratuur vähemalt T. Järviste osas suutnud sisustada Riigikohtu poolt välja toodud süüdistuse puudust, et RahaPTS § 4 lg 1 pole seostatud süüdistatavatele etteheidetava tegevusega (tegevusetusega), mistõttu ei selgu süüdistusest sõnaselgelt, millise rahapesu teoalternatiivi on süüdistatavad realiseerinud.
40. Süüdistuskõne kordamine aga ei vasta nii Riigikohtu kui ka ringkonnakohtu poolt õigustatult tõstatud küsimustele, millistest tõenditest nähtub konkreetselt T. Järviste teadmine rahapesust ja tahtlus selle toimepanemises osaleda. Esmalt peame vajalikuks märkida, et maakohtus esitatud süüdistuskõnega ja selles viidatud jälitustegevuse andmetega oli Riigikohus otsust tehes ja subjektiivse külje osas tõendamatuse probleemi tõstatades tutvunud. Seega ilmselgelt ei leidnud kolleegium neist vastust püstitatud küsimusele, mistõttu prokuratuuri poolt samade väidete kordamine subjektiivse koosseisu tuvastamisele kaasa ei aita. Riigikohus on otsuse punktides 31-32 viidanud, et T. Järviste puhul maakohus vaid mainib, et kuivõrd C Ltd. oli AŠ poolt GFC-sse toodud suurklient, siis on vähetõenäoline, et T. Järviste C Ltd-st ja tema tehingutest ei teadnud ning ringkonnakohus on T. Järviste puhul lakooniliselt nõustunud maakohtuga, et eluliselt usutav on tema teadmine kliendi C Ltd. tehingutest. Riigikohus märgib, et isegi kui pidada eeltoodud asjaolu eluliselt usutavaks, siis ei järeldu sellest automaatselt, et T. Järviste teadis vara kuritegelikust päritolust ning nõustumisväärne on kaitsjate seisukoht, et ka nõukogu liikme puhul tuleb koosseisus nõutav teadmine kindlaks teha või alternatiivselt, lähtudes kriminaalasja tehioludest, tõendada, et GFC loodigi eesmärgiga panna toime rahapesu.
41. Kaitsjad on varasemalt juba märkinud, et süüdistusest ei nähtu, et T. Järviste oleks loonud GFC rahapesu toimepanemiseks ja andnud üle (tegevus) AŠile GFC juhtimise. Samuti ei tulene süüdistusest, et T. Järviste võimaldades kasutada (tegevus) äriühingut, teadis AŠ ja 1-20-3487 teiste süüdistuses märgitud isikute rahapesu kavatsusest. Ka prokuratuur ei ole kunagi väitnud, et GFC loomisel viidatud eesmärk oleks olnud ning jääb selle juurde ka oma viimases vastuses.
42. Küll aga asus prokuratuur vastuses muu hulgas väitma, justkui muudeti GFC teadlikult makseasutuseks, mis teenindas rahapesu toimepanevaid ning suure rahapesuriskiga kliente selleks, et teenida nimetatud teenuse osutamiselt võimalikult suurt kasu ning saab väita, et GFC algse loomise osas ei saa väita, et tegemist olekski olnud koheselt rahapesualase teenuse pakkumisega, kuid see kujunes selliseks aja jooksul turul valitsevate tingimustega seoses ja olukorda endale soodsas suunas ära kasutades. Prokuratuuri sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta, sest väljutud on süüdistuse piirest. Etteheidet, justkui oleks GFC mingist hetkest teadlikult muudetud nn rahapesuteenust pakkuvaks makseasutuseks, ei ole T. Järvistele esitatud süüdistuses sisustatud ega selleks vajalikke faktilisi asjaolusid ka tõendatud (vt ka apellatsiooni punktid 134-135). Enamgi veel, süüdistuses sisalduva lõigu – AŠ korraldusel teostati kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada – on juba maakohus sisuliselt süüdistusest välja jätnud ning leidnud, et sellise üldsõnalise väite alusel ei ole võimalik kohtu hinnangul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos käesoleva rahapesu süüdistusega (vt maakohtu otsuse lk 22 ja ka lk 113). Prokuratuur ei ole nimetatud asjaolude süüdistusest väljajätmist apellatsioonis vaidlustanud. Seega nn alternatiivne variant justkui GFC loodi või tegutseski üldiselt eesmärgiga panna toime rahapesu, on nö laualt maas ning subjektiivse kooseisu täitmiseks tuleb tuvastada, et T. Järviste teadis just konkreetse vara kuritegelikust päritolust ning soovis seda muundada ja varjata.
43. Käsitamaks T. Järvistet grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa üldisest teadmisest ja passiivseks jäämisest olukorras, kus sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta kõigile nõuetele ning neid mõningate toimingute juures ei järgita. T. Järviste pidanuks teadma konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist, et tema puhul esineb oht rahapesule. See tähendab, et lisaks väidetavale tegevusetusele nõukogu liikmena tuleb täiendavalt tõendada sedagi, et T. Järviste oli teadlik just C Ltd poolt teostatud rahapesu tehingutest ning tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, s.t soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, st süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Ükskõiksus, mida seni T. Järvistele nõukogu liikme kohustuste täitmisel ette on heidetud, ei ole samastatav otsese tahtlusega panna toime rahapesu. Ükskõiksus on eelkõige hooletus või ettevaatamatus ega ületa karisutsõiguslikus mõttes otsese tahtluse künnist. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et T. Järviste oli teadlik üldiselt, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid (nagu FI on kontrollaktis 2 väitnud) ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest tuletada automaatselt tahtlust panna toime konkreetset rahapesuepisoodi. Seda eriti olukorras, kus kohtud on juba tuvastanud, et süüdistusest ei tulene, et T. Järviste võimaldades kasutada äriühingut teadis kaassüüdistatavate rahapesu kavatsusest.
44. Riigikohus on juhtinud tähelepanu ka sellele, et RahaPTS § 4 lg 1 p 1 eeldab, et teo toimepanija tegutseb eesmärgiga (

§ 16

lg 2) varjata vara ebaseaduslikku päritolu või 1-20-3487 abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut. Maakohtu hinnangul tõendas vara ebaseadusliku päritolu varjamist asjaolu, et C Ltd. kontole laekus ühekordne suur summa, mis kanti lühikese aja jooksul pea täies mahus edasi ning muid tehinguid kontol ei tehtud. Samas ei ole nimetatud eesmärk automaatselt üle kantav süüdistatavatele, vaid see tuleb kohtul asjaolude põhjal eraldi tuvastada. Eeltoodu valguses tuleks seega T. Järviste osas tuvastada kõigepealt, et ta oli konkreetsetest rahapesutehingutest teadlik ning lisaks, et tal oli ka eesmärk aidata rahapesu objektiks olnud vara muundada ja varjata. Senine tõendite analüüs on eriti napisõnaline just osas, mis puudutab T Järviste teadmist C Ltd-st. T. Järviste seostamine C Ltd rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui A. Danchaki, A. Dremovi ja isegi AŠ (kes ei ole antud asjas süüdistatavana kohtu all) puhul on maakohus pidanud vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt maakohtu otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis T. Järviste puhul selline analüüs puudub. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mille põhjal oleks T. Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli kursis C Ltd tehingutega nende tegemise ajal. Enamgi veel, ka prokuratuur ei ole kohtumenetluse vältel kordagi tuginenud väitele, et T. Järviste teadis kliendist C Ltd või tema tehingutest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka tõendada eesmärki aidata konkreetset vara muundada ja varjata. Ka prokuratuuri vastuses ei sisaldu ühtegi väidet või viidet tõendile, mis selle tõendusliku tühimiku täidaks.

1. Nõustuda saab seisukohaga, et kuriteole kaasaaitamisel peab isik endale ette kujutama üldjoontes täideviija tegu ja soovima sellele kaasa aidata. Prokuratuur on kirjeldanud asjaolusid, millised tema hinnangul täideviimisteo sellisel juhul moodustaksid, so DM poolt konto avamine ja edasised tehingud sellelt. Nagu juba eelmises punktis mainitud, ei ole prokuratuur kunagi väitnud ega menetluses ka tuvastamist leidnud, et T. Järviste oleks väidetava rahapesu toimepanemise ajal olnud teadlik nimetatud kliendist või tema tehingutest või mistahes antud kliendiga seotud asjaoludest, millised prokuratuur on teiste süüdistatavate tegevusega seoses välja toonud. Kaasa ei ole võimalik aidata kuriteole, mille olemasolust kuni selle lõpuni viimiseni isikul aimugi pole. Seega on välistatud, et T. Järviste aitas kaasa rahapesule, mille täideviijaks oli C Ltd esindajana tegutsenud isik, so DM või keegi kolmas.
2. Kokkuvõttes paluvad kaitsjad jätkuvalt T. Järviste õigeks mõista ja hüvitada talle menetluskulusid, sh vastuse esitamisega seoses. A. Danchaki kaitsja vastus
3. Kaitsja leiab jätkuvalt, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsiooni ülevaade ei saa asendada isikutele esitatavat süüdistust, st konkreetset ja arusaadavat ning jälgitava etteheidet. Blanketse süüteokoosseisu puhul oleks pidanud prokuratuur esitama kvaliteetse süüdistuse, millest nähtub konkreetne etteheide, viitega konkreetsele teoalternatiivile, mida aga käesoleval juhul tehtud pole. Süüdistus ei sisalda ühtegi selget viidet rikkumisele ega ka mitte tegu, mis oleks kvalifitseeritav rahapesuna RahaPTS tähenduses. Kuna süüdistus ei vasta nõuetele, välistab see isikute süüdimõistmise. Kohtumenetluses kogutud tõenditest ei tulene prokuratuuri poolt kirjeldatud süüdistatavate tegevust.
4. A. Dremov ei olnud GFC-s isikuks, kes sai avada äriühingutele arvelduskontosid. Seega ei avanud ta äriühingule C Ltd kontot. Samuti ei andnud A. Danchak A. Dremovile korraldust avada C Ltd-le arvelduskonto. Nagu öeldud, siis äriühingutele kontode avamist A. Dremov äriühingus ei ole teinud, seda on kinnitanud kõik tunnistajad ja süüdistatavad, kes on 1-20-3487 käesoleva menetluse raames üle kuulatud. Lisaks eeltoodule A. Dremov ei olnud isikuks, kes oleks saanud lubada äriühingute kontodel ülekandeid, nagu on kirjeldatud süüdistuse tekstis. Seega on vale ka süüdistuse kirjeldus selle kohta, et A. Dremov “lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid”.
5. Edasi on prokuratuur ringkonnakohtule saadetud (küsimusele nr 1 esitatud) vastuses välja toonud, milles seisneb vastavalt RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 isikute tegevus. Sealjuures on kirjeldatud, milles seisneb muundamine jmt. Samas aga sellist teokirjeldust süüdistus ei sisalda, seega ei saa kohtud sellest tekstist isikute süüküsimuse otsustamisel lähtuda. Teatavasti saab prokuratuur muuta ja täiendada esitatud süüdistust maakohtus, kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Käesolevas menetluses on see etapp juba läbitud. Seega ei saa prokuratuur esitada täiendavat ega muudetud või parandatud süüdistust uute lisandunud faktiliste asjaoludega pärast seda, kui Riigikohus on tühistanud alama astme kohtute otsused ja tagastanud kriminaalasja ringkonnakohtule uues koosseisus, mida aga prokuratuur käesoleval juhul on teinud. Nimelt ei saa prokuratuur praeguses menetluse etapis täiendada ega muuta süüdistust teokirjeldusega ega ka mitte õigusliku hinnanguga järgnevalt: “Seega läbi GFC-s avatud arvelduskonto muundati vallasvarana käsitletav luksusjaht nõudeõiguse vastu, mille väärtuseks oli 2,88 miljonit ja mille täitmise kohustust sai nõuda GFC-lt. Läbi selle tegevuse abistasid GFC töötajad ja juriidiline isik tervikuna kuritegelikus tegevuses osalenud isikut ja varjasid vara tegelikku päritolu”. Samuti on prokuratuur lubamatult sisustanud, s.t muutnud ja täiendanud süüdistust, mida käesolevas menetlusetapis pole enam võimalik teha, järgmiselt: “RahaPTS § 4 lg 1 p 3 puhul saab edasisi kandeid GFC kontolt Hiina äriühingutele käsitleda vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamisena ja ka varaga seotud muude õiguste varjamisena. Läbi kannete loodi olukord, mil omastatud jahi müügist saadud vahendid kanti kolmandale osapoolele uude jurisdiktsiooni ja läbi selle raskendati oluliselt vahendite seostamist jahi algse omanikuga, seega varjati vara olemust, päritolu, asukohta ja ka omandiõigust, mh varjati ka varaga seotud muid õiguseid. Kriminaalmenetluses tuvastati, et jaht oli omanikule tagastades saanud olulisi kahjustusi, sh põlenud, seega tekkis reaalsuses olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.” Ringkonnakohus esitas prokuratuurile konkreetse küsimuse, mille kohaselt palus prokuratuuril vastata, millistele RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu alternatiivi(de)le vastab süüdistatavate käitumine, kuid prokuratuur on jätnud sellele vastamata, esitades uuesti vastuses ringkonnakohtule uuesti kõik seaduses kirjeldatud teoalternatiivid.
6. Prokuratuuri poolt kohtusse saadetud süüdistusakti sõnastuse kohaselt oli süüdistatavatele ette heidetud järgmist tegevust: „varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses“. Sellise sõnastuse järgi koostatud süüdistuse alusel uuriti käesolevas asjas tõendeid ja see süüdistus seadis menetlusseadustiku kohaselt ka asja arutamise piirid. Süüdistuse sõnastusest ei selgu, millisest rahast süüdistuses räägitakse ja milline oli süüdistuse kohaselt „raha algne päritolu“ ja kes oli „raha tegelik omanik“ ja milles seisnes grupiviisiline rahapesu. Viidatud süüdistuse etteheide on niivõrd arusaamatu ja ebakonkreetne ning jäänud täielikult sisustamata, et sellise süüdistuse järgi on võimalik süüdistatavad vaid õigeks mõista. Ka ringkonnakohtule saadetud süüdistuse sõnastuse täiendused ja muudatused ei sisalda selget etteheidet ja teokirjeldust: arusaamatuks jääb, millise vara omandiõigust varjati ja milliseid varaga seotud muid õiguseid varjati ning selgusetu on ka see, millise varaga seotud muid 1-20-3487 õiguseid varjati. Arusaamatuks jääb ka prokuratuuri süüdistuse täienduste tekst: „seega tekkis reaalsuses olukord, mil omanikul ei olnud nõudeõigust jahi müügist saadud rahale ning samuti sai ta tagasi vara, mille väärtus ei olnud enam endine.“ Prokuratuuri poolt esitatud teokirjeldus ei vasta rahapesukoosseisule.
7. Prokuratuur on jäänud seisukoha juurde, et süüteokooseisu subjektiivne külg on täidetud, märkides sealjuures, et “eelkõige tõendavad isikute subjektiivset süüteokoosseisu jälitusega kogutud tõendid”. Siinjuures tuleb rõhutada, et maakohtule üle antud ja uuritud jälitustoimingute protokollides, mis kajastavad isikute vahelist vestlust ja kõnede pealtkuulamisel salvestatud vestlust, ei sisaldu mitte ühtegi kõnet ega vestlust äriühingu C Ltd kohta. Tuleb ka rõhutada, et mitte ükski kõne ei viita sellele, et GFC oleks jäetud kontrollimata klientide taust või maksete taust või oleks kedagi survestatud seda mitte tegema. Selle kohta puuduvad ka igasugused muud tõendid. Jälitustoimingute protokollides puuduvad ka igasugused kõned C Ltd tehingupartnerite kohta või C Ltd seadusliku esindaja DM kohta, et neid vestlusi oleks kuidagi võimalik seostada esitatud süüdistusega, rääkimata sellest, et need saaks kuidagi süüdistust tõendada. Ükski stenografeeritud kõne ei ole mitte kuidagi seotud käesolevas asjas esitatud süüdistusega, st seoses C Ltd maksetega.
8. Lisaks on prokuröride vastuses arutluskäik: “See viitab otseselt sellele, et juhul kui menetluse käigus on tekkinud piisavalt alust arvata, et tegemist on rahapesu toimepanemisega ja teo objektiivne pilt, mis antud kaasuses on olnud tulenevalt Finantsinspektsiooni ettekirjutustest kõigile süüdistatavatele enne antud süüdistuse etteheite keskmeks olevate rahaülekannete teostamist olnud teada, viimast toetab, piisab sellest, et jaatada rahapesu toimepanemist, mitte sellele kaasaaitamist.” Prokuratuuri vastuses esitatud lõigust pole võimalik aru saada, tegemist on ülipika lausega, mille mõte jääb ebaselgeks. Tsiteeritud lõigust jääb ebaselgeks, kas prokurörid pidasid silmas seda, et Finantsinspektsiooni ettekirjutusest teadsid kõik süüdistatavad ja nad teadsid sellest enne, kui süüdistuse esemeks olevad rahaülekanded teostati. Samuti jääb sellest lõigust ebaselgeks, mis toetab millist asjaolu. Kuna selles lõigus mainitakse arusaamatul kombel Finantsinspektsiooni ettekirjutust, siis tuleb siinjuures välja tuua, et Finantsinspektsiooni ettekirjutus koostati pärast C Ltd makseid ja selles ei ole mainitud äriühingut C Ltd, kuigi GFC esitas Finantsinspektsioonile kõigi klientide andmed ja nende klientidega seotud dokumendid, mis puudutasid klientide makseid. Kuna Finantsinspektsiooni ettekirjutus ei sisalda nime C Ltd ega viiteid selle kliendiga seotud kahtlustele või rikkumistele siis saab öelda, et ka Finantsinspektsioon ei avastanud mingeid kahtlasi viiteid või märke tehingutes (maksetes), mis puudutas äriühingut C Ltd. Seega kuigi Finantsinspektsioonile esitati kõikide klientide, sealhulgas C Ltd. maksetega seotud info ja andmed, ei avastanud Finantsinspektsioon seoses selle kliendiga mingeid rikkumisi. Samuti ei avastanud Finantsinspektsioon viiteid rahapesukahtlusele, seoses GFC kliendiga, äriühinguga C Ltd. Sellest tulenevalt toetab see kaitseargumente, et ka GFC juhtkonnal ehk A. Danchakil ja MRil polnud mingit alust kahtlustada nendes tehingutes rahapesule viitavat. Seega on arusaamatu prokuröride poolt esitatud mõttekäik Finantsinspektsiooni ettekirjutuse kohta.
9. Prokuratuur on subjektiivse külje sisustamisel süüdistuses ja ka maakohtule esitatud süüdistuskõnes kokkuvõtlikult väitnud, et kuigi GFC-s loodi eeskirjad rahapesukahtlaste tehingute tuvastamiseks ja tõkestamiseks, siis vaatamata sellele, neid ei täidetud. Samuti prokuratuur on menetluses läbivalt väitnud (vt prokuröri süüdistuskõne, millele viidatakse ka 1-20-3487 ringkonnakohtule esitatud vastuses), et GFC-s ei kogutud piisavalt hoolsalt andmeid C Ltd. tehingute tausta kohta ja seega lubati maksed, millised olid rahapesukahtlusega. Samas on jäetud nii süüdistuses kui ka süüdistuskõnes ja ka vastuses ringkonnakohtule, välja toomata, millised andmed on jäetud kogumata ja kontrollimata ja kuidas on see seotud A. Danchaki tegevuse või tegevusetusega. Samuti pole A. Danchakile esitatud süüdistuses välja toodud, mis põhjusel väidetakse, et A. Danchak ei täitnud rahapesu tõkestamise eeskirju. Süüdistuses pole ka välja toodud, milles seisnes konkreetselt A. Danchaki rahapesule viitav tegevus või tegevusetus. Kohtumenetluses ei tuvastatud, et A. Danchak oleks kuidagigi seotud süüdistuse väitega, et rahapesu tõkestamise eest vastutama pidanud isik ehk GFC-sse tööle võetud ML ei täitnud piisavalt oma kohustust tuvastada rahapesukahtlasi tehinguid, mis olid seotud C Ltdga. Nimelt kohtumenetluses uuriti tõendeid, mis kinnitavad vastupidist.
10. Käesolevas asjas ei saa mööda vaadata faktist, et süüdistus on esitatud konkreetselt C Ltd. rahapesus. Samas selle GFC kliendi osas rahapesu tõkestamise kontrolli tegemata jätmise kohta pole prokuratuur esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et C Ltd. maksete teostamisel jäeti kontroll tegemata või et seda tehti ebapiisavalt. Pole võimalik rääkida nn kahekordsest tahtlusest rahapesukoosseisu tähenduses (mida nõuab kohtupraktika), kui mitte ükski tõend ei kinnita asjaolu, et A. Danchak teadis või pidi teadma, et äriühingu C Ltd. kontole laekub rahapesukahtlusega raha või et tegemist on teadvalt kuritegelikust tegevusest pärineva rahaga. Prokuratuur pole vastuses ringkonnakohtule, välja toonud, millised tõendid kinnitavad asjaolu, et A. Danchak teadis või pidi teadma, et C Ltd. kontole laekuv raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Selliseid tõendeid ei esitanud prokuratuur ka maakohtus.
11. Prokuratuuri viited direktiivi 2018/1673 artikkel 7-le on käesoleva asja kontekstis täiesti asjakohatud, kuna menetluses pole juriidilisele isikule süüdistust esitatud. Arusaamatud on ka prokuratuuri vastuses väljatoodud arutelud selle kohta, et vastavas valdkonnas tegutsevatel isikutel on kohustus olla valdkonna reeglitega kursis ja harida ennast antud valdkonna viimaste suundumustega, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Viidatud prokuratuuri vastuse tsitaadist tuleneb subjektiivset kuriteokoosseisu välistav argument – nimelt prokuratuuri hinnang, et GFC-s tegutsenud isikud (sealhulgas süüdistatavad) ei hoidnud end viimaste suundumustega kursis, et tuvastada rahapesu tüpoloogiaid. Selline arutluskäik välistab süüdistatavate tegevuses subjektiivse koosseisu olemasolu, kuna prokurörid on andnud süüdistatavatele hinnangu, et nad ei olnud kursis viimaste arengutega ja ei suutnud rahapesu riske kliendi C Ltd. puhul tuvastada.
12. Prokuratuuri näited kahtlaste asjaolude kohta kliendi C Ltd. puhul ei vasta kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. Seejuures on prokuratuur esitanud kohtule ebatõeseid faktiväiteid, öeldes, et klient C Ltd. esitas tagantjärele dokumente, mis ei tulnud äriühingu seadusliku esindaja kaudu. Tegelikkuses tuvastati kohtus kliendi e-kirjavahetust ja lisasid uurides ja see ilmnes ka isikute ristküsitlusest, et esialgsed dokumendid edastas küll AŠ, kuid originaaldokumendid küsis kliendihaldur A. Dremov ka otse kliendiga kohtumisel. Originaaldokumendid esitas prokuratuur tõendina maakohtule ja nendel oli A. Dremovi nimetempel ja allkiri.
13. Samuti prokuratuur esitas ringkonnakohtule saadetud vastuses väiteid, mis justkui näitaksid, et kahtlust oleks pidanud äratama C Ltd väljaminevad maksed Hiina äriühingutele, mille kohta prokurörid kirjutasid ringkonnakohtule: “ebatüüpilised rahakanded, mis ei ühtinud äriühingu esialgse äriplaaniga”. Tegelikkuses tuvastati kohtumenetluse käigus, et C Ltd 1-20-3487 esindaja on A. Danchaki küsimustele vastuseks selgitanud (e-kirjavahetusele lisatud fail, küsimuste vastustega juhatuse liikme DM poolt), et äriühingul on mitu tegevusala ja tekstiilitoodete ost-müük on nende uus ärisuund. Selline selgitus ei olnud tavapäratu, taolist äriühingu poolt tegevuse ja äri laiendamist, ei saa pidada erakordseks või kahtlustäratavaks, mis annaks alust kahtlustada rahapesu. Kahtlustäratav oleks olnud see juhul, kui kliendilt ei oleks selle kohta GFC poolt selgitust küsitud. Seega prokuratuuri tõlgendus esitatud asjaolu kohta on meelevaldne. Tulenevalt sellest ei olnud C Ltd. äripartnerite kõikide tegevusalade mittekattumine mingi kahtlustäratav asjaolu, mis oleks tinginud maksete tagasilükkamise GFC poolt. Samuti on ebatõene prokuröride viide selle kohta, justkui poleks GFC-s keegi teostanud kõrgendatud järelevalvet kliendi C Ltd. suhtes. Nimelt on prokuratuur toonud rahapesukahtlusele viitava asjaoluna välja, et C Ltd. kontole raha laekumise järgselt kanti raha koheselt edasi suurtes summades riiki, mille osas pidi tegema kõrgendatud järelevalvet. Siinjuures on oluline välja tuua, et prokuratuur on kogu senise menetluse käigus üritanud väita, et A. Danchak jättis kliendi C Ltd. suhtes midagi kontrollimata või ei teinud seda piisavalt ja sai seejuures hästi aru, et tegu on rahapesukahtlusega. Sellele viitab ka süüdistuse sõnastus. Vastupidiselt prokuratuuri väidetele, menetluse käigus tuvastati üheselt, et just A. Danchak küsis kliendilt C Ltd. täiendavaid andmeid ja kohaldas kliendi suhtes kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Selles osas viitab kaitsja juba apellatsioonis esitatud argumentidele ja neid kinnitavatele tõenditele. Samuti andis A. Danchak maakohtus ütlusi, et ta salvestas selle (dokumendi) oma arvutisse pdf-failina. Eelnevalt oli A. Danchak palunud kliendil ehk C Ltd. selgitada, millised on tema tehingupartnerite makseskeem ja edastas kliendile analoogse näidise skeemi Word dokumendina, milliseid kasutati ka teiste klientide puhul. A. Danchaki selgituste kohaselt oli tegu tavapärase praktikaga, mida pidid täitma kõik GFC kliendid ja antud juhul tegi seda ka klient C Ltd. Prokuratuur pole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber A. Danchaki ütlustes esitatud selgitused või annaks mingigi aluse selgituste usaldusväärsuses kahelda. Prokuratuur ei juhtinud kordagi A. Danchaki ristküsitluse käigus tähelepanu sellele, et A. Danchaki ütlused on vastuolus tema poolt varasemalt, kohtueelses menetluses antud või kohtumenetluse käigus antud ütlustega või mõne muu tõendiga. Seega on A. Danchaki ütlused usaldusväärne ja lubatav tõend, mis annab lisateavet e-kirjavahetuse ja kliendi poolt esitatud dokumentide kohta.
14. Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale eeldab rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Seejuures tuleb makseasutusel, kellel on olemas vastavate maksete, nn vahendamiseks – Finantsinspektsiooni tegevusluba (ja see luba GFC-l kahtlemata oli), kontrollida kliendi poolt, makseteks kasutatava raha seaduslikku päritolus ja sisemiselt veenduda, et kliendi raha puhul, pole kahtlust selle kuritegelikust päritolus. Kõik eelpool toodud tõendid kinnitavad üheselt, et A. Danchak tegi kõik endast oleneva, et kontrollida kliendi ja tehingute tausta ja minimeerida rahapesuriske, seega kinnitavad need tõendid, et rahapesu täideviimise ja ka kaasaaitamise kuriteokoosseis A. Danchaki tegevuses puudub.
15. Prokuratuuri vastuses ringkonnakohtule on esitatud mitmeid deklaratiivseid ja tõendamata väiteid, mis ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ega tõenditele, seega palun need ringkonnakohtul jätta tähelepanuta. Nii näiteks on jäetud sisustamata ja tõendamata järgmised väited: “