1-06-14428/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-14428 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Indrek REBASE Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.B sünd. 21.03.1985, isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 16.05.2006 ja lõpp 15.05.2009 Vabastada O.B (isikukood XXX) temale Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega mõistetud Süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. RESOLUTSIOON Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg 4 määrata O B le katseajaks 1 (üks) aasta. Kohustada O.B katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemke järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas 1 ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada O.B katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2, 4, 7, 8 ja lg.4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume - asuda tööle või registreerida end Tööturuametis töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale kehtivate dokumentide saamist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik - esitada taotlus ja vajalikud lisadokumendid kehtiva isikut tõendava dokumendi saamiseks 1 (ühe) kuu jooksul peale vangistusest vabanemist. Määrata O.B kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu O.B karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 8, 9 ja §199 lg.2 p.4, 5, 8 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat alates 16.05.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise oht kõrge, kui ta jätkab alkoholi ning narkootikumide tarvitamist. Ohustatud on ühiskond ja oht seisneb ka teistele isikutele varalise kahju tekitamises. Kinnipeetav on 7-l korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav võib vabaduses olla vägivaldne ja ettearvamatu. Vanglas on toime pannud distsiplinaarrikkumisi, 2 vanglaametnikega suhtlemisel on esinenud ebaviisakusi. Kinnipeetav on end psühholoogi sõnade järgi vigastanud, et endale tähelepanu tõmmata. Uue kuriteo toimepanemise riski aitavad vähendada osalemine narkootiliste ainete tarvitamise vähendamise ja loobumise sotsiaalprogrammis Convictus ning programmis Eluviisitreening, eneseanalüüs psühholoogi abiga õiguskuuleka elustiili saavutamiseks, sotsiaalse lähivõrgustiku säilimine, riskivast ja hoolimatust tutvusringkonnast ning elustiilist loobumine, rahuldava majandusliku olukorra loomiseks kindla töökoha ja sissetuleku leidmine, võlgade tasumiseks maksegraafiku koostamine, psühholoogi konsultatsioonide jätkamine, alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt suur. Oluliselt on takistatud kinnipeetava sotsiaalse toimetuleku soodustamise võimalikkus, sest tal puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid ning elamis- ja tööluba Eesti Vabariigis. Vestlusest kinnipeetava ema ja kasuisaga nähtub, et kinnipeetaval on narkosõltuvus ja vabaduses ei suuda ta hoiduda narkootikumide tarvitamisest, mistõttu ta ei saa hakkama katseaja tingimustega. Vabanemise korral hakkab kinnipeetav elama ema ja kasuisaga koos üürikorteris. Oma sissetulekuallikat ja garanteeritud töökohta kinnipeetaval vabanemise korral ei ole. Samuti puuduvad tal töökogemuse ja eriala, omab ainult algharidust. Ka töötuna ei saa ta end arvele võtta, sest tal puuduvad kehtivad isikut tõendav dokument ning elamisluba. Ka töövõimetuspensioni ei ole võimalik vormistada ilma kehtivate dokumentideta. Kinnipeetava ema arvates põhjustavad poja poolt kuritegude toimepanemise vaimne puue ja narkosõltuvus. Kinnipeetav on 7 korda karistatud kriminaalkorras ja kõik korrad vangistusega. Tema seadusevastane käitumine on olnud süstemaatilise iseloomuga, ei ole näha, et ta oleks karistusest teinud vajalikke järeldusi. Vabaduses oli kinnipeetava suhtlusringkond narkosõltlased ja kriminaalkorras karistatud isikud, uuesti nendega suhtlemine mõjutab kinnipeetava käitumist negatiivselt. Kinnipeetaval vajalik pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Maakohtu istung Kinnipeetav O.B vabastamist. taotles maakohtu istungil enda tingimisi enne tähtaega Prokuröri abi Indrek Rebase leidis maakohtu istungil, et taotlus ei ole põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et O.B tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et O.B on varem korduvalt karistatud. Viimasel korral on ta süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega ja karistatud vangistusega 3 aastat alates 16.05.
2. Seega lõpeb karistuse tähtaeg O.B-l 15.05.2009 ehk 1 kuu ja 13 päeva pärast. Maakohus nõustub prokuröri seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus, distsipliini rikkumine vangistuses ja narkosõltuvus on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas leiab maakohus, et arvestada tuleb muuhulgas ka ühiskonna turvalisusega sellise biograafiaga kinnipeetava vabanemisel. Tähtaegse vabanemise puhul astub kinnipeetav vanglast välja ja kaob õiguskaitsjate vaateväljast, kuna neil puuduvad õigused teda edaspidi jälgida ja tal pidevalt silma peal hoida. Maakohus leiab, et korduvkurjategijate puhul on väga oluline kogu ühiskonna turvalisust silmas pidades teostada vabanenute üle usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevlve alla: ta peab oma tegevusest aru andma, ta on pidevalt kriminaalhooldaja vaateväljas ja raskuste tekkimisel on võimalik neile kohe reageerida. Loomulikult ei ole kriminaalhooldus võimeline kõiki probleeme ennetama ja neid ära hoidma, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum kui igasuguse järelevalve ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte ka selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmise jätkamist. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on teda järelevalve all võimalik resotsialiseerimisel aidata. Kuigi O.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, on siiski tegemist noore inimesega, kellel on viimaks võimalus elada ülejäänud elu seadusekuulekalt. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema ja kasuisa juurde, kes on sellega nõus. Kuna ema sõnade kohaselt on kinnipeetaval võimalus vormistada töövõimetuspension, aitab see esialgu kaasa teatavale materiaalsele kindlustatusele ja annab võimaluse sobiva töö otsimiseks. Kuna ka ema ja kasuisa mõlemad töötavad ja on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama, vähendab ka see uute kuritegude toimepanemise riski. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et O.B-l puudub käesoleval ajal ketiv isikut tõendav dokument, mis on raskuseks tema legaalsele viibimisele eesti vabariigis, samuti töökoha saamisele ja pensioni vormistamisele. Samas nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et veebruaris on ta esitanud kõik vajalikud dokumendid ja taotluse uute dokumentide saamiseks ning kavatseb vabaduses kindlustada, et saab vajalikud dokumendid kätte võimalikult kiiresti. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud O.B vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse lõpptähtajani on jäänud vaid poolteist kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on selline järelevalve väga vajalik. Kui praegune kinnipeetav vabaneb pooleteist kuu pärast tähtaegselt, on ühiskonna turvalisus suuremas ohus. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel mõista O.B-le ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse O.B KarS §75 lg.1 p.1- 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end Tööturuametis arvele töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale kehtivate dokumentide saamist - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammides, mida võimaldab ja pakub kriminaalhooldusametnik. Kuna käesoleval ajal ei ole kinnipeetaval maakohtule esitada tõendit selle kohta, et ta on kehtivate dokumentide esitamiseks taotluse Kodakondsusja migratsiooniametile juba esitanud, siis vastavalt KarS §75 lg.4 paneb maakohus süüdimõistetule kohustuseks ka kehtivate dokumentide saamiseks vajaliku taotluse ja lisadokumentide esitamise 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest juhul, kui ta seda vangistuses teinud ei ole. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 5