1-16-1049/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1049 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus R.G. vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.G. (ik XXX) ja tema vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna määruskaebused kaitsja Pello, RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole LMP vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt R.G. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
6. Mõista R.G. välja riigi tuludesse menetluskulu 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. R.G. tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega tunnistati R.G. süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti R.G. ile 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2015 ja lõpeb 11.10.
10. Tartu Vangla esitas 24.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 06.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused R.G. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
12. R.G. il on neli kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude (sh kelmuse) toimepanemise eest, aga samuti avaliku korra ja usalduse vastaste süütegude toimepanemise eest. Neljal korral on R.G. ile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt (Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 alusel mõistetud 2 aastat vangistust) vabanes R.G. 13.06.2015 tingimisi enne tähtaega. Uue varavastase kuriteo, s.o röövimise, pani R.G. toime ligikaudu viis kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist katseajal (katseaja lõpp 11.09.2016, uus kuritegu 31.10.2015). Lisaks nähtub nii Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusest (kriminaalasi nr 1-11-12226), kui ka Viru Maakohtu 05.02.2009 otsusest (kriminaalasi nr 1-091662), et R.G. on ka varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Seega ei ole R.G. i käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine ega ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et R.G. i jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Eelnimetatud asjaolud omakorda ei anna alust arvata, et R.G. i suhtes oleks käesoleval ajal ärakantud karistus täitnud eesmärki.
13. Maakohus peab positiivseks, et R.G. on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Ta on käesoleva vangistuse jooksul läbinud „Tagasilanguse ennetamise tugigrupi“ ja sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. R.G. on osalenud vangla tööhõives.
14. Vabanemise korral on R.G. valmis jätkama rehabilitatsiooni läbimist MTÜ Lootuse Külas. Samas peab maakohus oluliseks arvestada, et R.G. on pikaajaline narkootikumide tarvitaja (probleemid alates
15. aastast), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Maakohus peab oluliseks sedagi, et R.G. on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda (varasema vangistuse jooksul, s.o 2009 – 2010 läbinud aktiivse rehabilitatsiooni), kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Maakohus ei ole veendunud, et R.G. oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele.
16. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele ei saa R.G. i käitumist karistuse kandmise ajal pidada siiski positiivseks. R.G. il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust - määratud 05.04, 05.05 ja 06.06.2017 vastavalt talle mittekuuluvate esemete hoidmise, kohusetundliku töötamise nõude eiramise ja jalutuskäigul eseme maha viskamise eest. 2
17. Vabanemise korral on R.G. il kindel elukoht aadressil Laitse küla, Kernu vald, Harju maakond, kus asub MTÜ Lootuse Küla majutuskoht. Maakohtu hinnangul on positiivne, et R.G. soovib vabanemise korral jätkata sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist statsionaarses 10-12 kuud kestvas võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammis. Samas peab kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 17.08.2010 määrusega (kriminaalasi nr 1-09-1662) kohustati R.G. ki pärast elektroonilise järelevalve lõppemist osalema MTÜ Lootuse Küla 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. R.G. osales nimetatud programmis. Vaatamata sellele tekkis R.G. il tagasilangus ja ta alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Seega ei võimaldanud R.G. il ka ajutine elukeskkonnavahetus koos aktiivse rehabilitatsiooniga vabaneda varasemast tutvusringkonnast. R.G. on kohtule selgitanud, et tagasilangusteni on teda viinud eelkõige tutvusringkond.
18. Vabanemise korral on R.G. il esialgu võimalus töötada MTÜ Lootuse Külas. Pärast elektroonilise järelevalve kohaldamise lõppemist oleks. R.G. il võimalus tööle asuda A&M Millile OÜ-s (ehitusettevõte) sisetöödele. Seega on R.G. il võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna R.G. on kuriteod toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on R.G. il rahalisi nõudeid ligikaudu 20 165 euro ulatuses ja vabanemisfondis üksnes 83,11 eurot. Lisaks on R.G. il ülalpidamist vajav alaealine laps.
19. Maakohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et R.G. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et R.G. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Esitatud määruskaebused
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R.G. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
21. Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohus on valesti tõlgendanud R.G. i soovi jätkata rehabilitatsiooni MTÜ-s Lootuse Küla, kuna ta on varasemalt seal juba viibinud. Tõepoolest oli R.G. kohustatud nimetatud programmis 2010 a. osalema, kuid kohus tühistas antud kohustuse kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande alusel. MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsiooni läbinute protsent on kõrge – 69 %. R.G. on kinnipidamiskohas läbinud kõik pakutavad rehabilitatsiooniprogrammid ning rohkemat vanglal talle pakkuda ei ole võimalik. Seega soovib R.G. vabanemise korral asuda MTÜ-sse Lootuse Küla, kuna soovib vabaneda narkootiliste ainete sõltuvusest ning on seisukohal, et MTÜ-s Lootuse Küla oleks see võimalik. Sõltuvusrehabilitatsioon kestaks MTÜ-s Lootuse Küla statsionaarses vormis 10-12 kuud.
22. Lisaks on süüdimõistetu taastanud suhted oma 10-aastase tütrega, kellega ei ole olnud kontaktis sünnist saadik. R.G. soovib osa võtta tema kasvatamisest ning olla temale toeks. Tänu tütrele teeb R.G. endast kõik oleneva, et jätkata õiguskuulekat elu.
23. Pärast vabanemist on R.G. il võimalik asuda ka ametlikult tööle ehitusvaldkonnas, mis tagab kindla sissetuleku ning omakorda maandab uue kuriteo toimepanemise riske. Ka kinnipidamiskohas on süüdimõistetu alates 01.01.2017 osalenud majandustöödel. Süüdimõistetu ei toeta vangla subkultuuri ning läbi töötamise tõestab iseendale, et tööharjumus tuleb kasuks. R.G. ei ole töö osas valiv ning saab hakkama iga tööga. 3
24. Maakohus leidis, et R.G. i vabastamine ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on kaebuse esitaja arvates liialdus, kuna õiguskorra huvid said kaitstud läbi R.G. i vahistamise ja määratud vanglakaristuse. Samuti leidis maakohus, et tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda süüdimõistetu varasem elukäik. R.G. saab aru, et ta ei ole olnud kõige seadusekuulekam inimene, kuid soovib muutuda. Lisaks on maakohus tuginenud arhiveeritud karistustele, mis on kustutatud ning millele tuginemine ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle arutamisel lubatud (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 29-30; RKKKo 3-1-1-70-16, p 19). Maakohus märkis, et R.G. omab nelja kehtivat kriminaalkaristust, kuid tegelikkuses on neid vastavalt karistusregistri väljavõttele kolm.
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka R.G. i kaitsja advokaat G-J. Pello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
26. Kaebaja on seisukohal, et maakohus ei ole oma määruses piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole alust R.G. ki ennetähtaegselt vabastada. Kohtumäärusest ei selgu, miks maakohus on lugenud, et positiivsed asjaolud ei kaalu kuidagi üles negatiivseid asjaolusid ja leidnud seeläbi, et on karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kaebaja leiab, et antud juhul on maakohus rikkunud selliselt asjaolude kaalumisel kriminaalmenetlusõigust ning tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis 3-1-1-12-17 tuleb sellist rikkumist lugeda oluliseks rikkumiseks, kuivõrd R.G. i kasuks rääkivate positiivsete asjaolude rohkusele vaatamata ei ole maakohus piisavalt arusaadavalt ja ammendavalt põhjendanud, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Arusaamatuks jääb määruse pinnalt, miks on maakohus pidanud R.G. i varasemat elukäiku niivõrd oluliseks, et ei ole võimalik isiku ennetähtaegne vabastamine. R.G. on saanud tänaseks aru oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud teha oma elus muudatused. Isik on otsustanud hakata elama seaduskuulekat elu.
27. R.G. i puhul on oluline märkida, et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht. Lootuse Külas on võimalik tal tööle asuda ja sealt vabanedes on R.G. il samuti olemas töökoht. Vangistuses on R.G. läbinud kõik programmid, millistest on ta abi saanud. Sõltuvusega tegelemiseks vanglal enam midagi pakkuda ei ole. Seetõttu ongi oluline, et isik saaks vabaneda Lootuse Külla, kus tema sõltuvusega tegeletakse edasi.
28. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et R.G. i suhtes ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ei ole põhjendatud alust jätta isik karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastamata, kuna tal on kehtivad kriminaalkaristused. Ainuüksi selle pinnalt ei saa teha oletust, et isik ei ole muutunud ning hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Kaebaja hinnangul on lubamatu, et maakohus on oma siseveendumuse kujundamisel tuginenud peaasjalikult ainult just R.G. i varasemalt karistatusele ning lugedes seda niivõrd suure kaaluga olevaks, et tema suhtes käivad positiivsed asjaolud jäävad tahaplaanile. Kaebaja ei nõustu maakohtuga, et R.G. ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma. Selgusetuks jääb määruse pinnalt, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et on olemas küllaldane alus, et vabanemisel ennetähtaegselt hakkab R.G. toime panema uusi kuritegusid. Kaebaja leiab, et R.G. i varasem elukäik ja karistatus ei kaalu kuidagi üle tema elutingimusi vabaduses.
29. R.G. i suhtes karistuse eripreventiivseid eesmärke järgides on mõttekas tema vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ta on aru saanud, kuidas tuleb hakata elama ja on selleks igati motiveeritud. R.G. i näol on tegemist isikuga, kelle puhul on õigustatud tema säästmine karistuse täielikust kandmisest vangistuses ja võimaldada tal seda teha vabaduses, alludes samal ajal kriminaalhoolduse nõuetele ja alguses ka elektroonilisele valvele. Algne elektrooniline valve aitab isikul samuti enda elu järjele saada ning aitab saavutada vajaliku distsipliini ja enesekontrolli. R.G. ise tunneb, et sellest valvest on talle abi elu korda seadmisel. Elama asumine Lootuse Külla aitab isikul vabaneda sõltuvusest ja sealne korrale allumine aitab 4 lisaks elektroonilisele valvele isikut distsiplineerida. Isik tahab oma elu muuta ja on selleks igati võimeline. Seega puudub alus arvata, et ta jätkaks vabadusse saades kuritegelikku elustiili.
30. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et R.G. i kohta käiv positiivne iseloomustus ei kaalu üle süüdlase varasemat elukäiku. Ainuüksi mineviku pinnalt ei saa teha tuleviku kohta oletusi. Kui inimene tõepoolest tahab, siis on ta võimeline ka muutuma ja seda on R.G. tänaseks otsustanud tõsikindlalt ka teha. Allutades isiku käitumiskontrollile, siis see aitab tal oma elu järje peale saada ning ei ole alust arvata, et ta hakkaks toime panema uusi kuritegusid. Seda aitab paremini tagada ka algselt kohaldatav elektrooniline valve. Seega kaaluvad positiivsed asjaolud üle negatiivsed, s.o asjaolud, et R.G. il on kehtivad kriminaal- ja distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristuste puhul ei saa mööda minna asjaolust, et isik oli konfliktis ametnikuga, kes on seda ka ise tunnistanud. Samuti ei ole nende rikkumiste puhul tegemist tõsiste rikkumistega. Nende olemasolu ei saa õigustada ja R.G. saab aru, et oleks pidanud teisiti käituma, kuid sellegipoolest ei ole põhjendatud nendele niivõrd suure kaalu andmine, et see ei võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Ei ole põhjendatud, et maakohus tugines määruse põhjendamisel nendele negatiivsetele asjaoludele, lugedes neid niivõrd olulise kaaluga argumentideks, miks ei saa isikut enne tähtaegselt vabastada. Antud juhul ei ole kaebaja hinnangul alust väita, et nimetatu oleks kaalukam kui positiivsed asjaolud ning et isik jätkaks selle pinnalt vabanemise korral kuritegelikku elustiili. Maakohtu antud hinnang kuriteo asjaoludele, nende tähtsusele, ei ole kohane. Tähelepanuta on jäetud, et nende asjaolude tähtsus ajas väheneb, seda eriti võrreldes isiku käitumise muutumisega positiivses suunas pärast kuriteo toimepanemist. Kaebaja, jaatades kohtu otsustusõigust ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, leiab, et viidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohta, mille järgi peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta, on rikutud, kuivõrd on liialt vähe tähelepanu pööratud rohketele positiivsetele asjaoludele, mis räägivad R.G. i vabastamise kasuks ning arusaamatult tuginetud isiku varasemale karistatusele.
31. Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 29.12.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
32. Ka ringkonnakohus ei vabasta R.G. ki vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
33. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu järeldus R.G. i kriminaalkaristuste koguarvust on tõepoolest ekslik – nimelt omab R.G. käesoleval hetkel kolme kehtivat kriminaalkaristust, mitte aga nelja, nagu märkis maakohus (vt käesoleva määruse p 4). Eeltoodu ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt kaebustes toodust leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus ei ole vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R.G. i ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii R.G. ki positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et R.G. i isik ja tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning tema käitumine 5 karistuse kandmise ajal välistavad käesoleval juhul süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise, missuguse järeldusega nõustub täiel määral ka kriminaalkolleegium.
35. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, milleks on õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas. R.G. omab nelja kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab R.G. i suutmatust range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda, mis omakorda vähendab vabaduses õiguskuuleka käitumise tõenäosust.
36. Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et R.G. i puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele R.G. i varasem elukäik. Kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
37. R.G. ki on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kinnipidamiskohas viibib süüdimõistetu neljandat korda. Enne käesolevat kriminaalkaristust vabanes R.G. kinnipidamiskohast ennetähtaegselt 13.06.2015, kuid pani uue varavastase kuriteo toime juba 31.10.2015, s.o viis kuud pärast ennetähtaegselt vabanemist (vt käesoleva määruse p 4). Isik on varasemalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid, mis on suunatud majandusliku kasu saamisele. Muuhulgas on kuritegude toimepanemist soodustanud R.G. i narkootilise aine sõltuvus. Vabanemise korral soovib R.G. asuda MTÜ-sse Lootuse Küla, olles positiivselt meelestatud, et MTÜ Lootuse Küla aitab vabaneda narkootilise aine sõltuvusest. R.G. tarvitab narkootilisi aineid juba alates 18-ndast eluaastast (tl 5 pöördel). Isik on varasemalt korduvalt püüdnud enda narkootilise aine sõltuvusest vabaneda, kuid tulutult, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sarnaselt maakohtuga sellekohane veendumus, et vabanemise korral oleks R.G. suuteline enda sõltuvust kontrolli all hoida, seda ka hoolimata asumisest MTÜ-sse Lootuse Küla (vt käesoleva määruse p 6).
38. Ringkonnakohus märgib, et leidub ka R.G. ki positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei veena kriminaalkolleegiumit, et kinnipidamiskohas taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (riigikeele omandamine B2 tasemel, sõltlastele suunatud loengusarjas, individuaalprogrammis „Jõud muutuda“ ja „Tagasilanguse ennetamise tugigrupis“ osalemine ning tööhõives osalemine) ning kindla töö- ja elukoha omamine vabaduses on piisav selleks, et hoida R.G. ki uute kuritegude toimepanemisest. Isik on ka varasemalt läbinud sotsiaalprogramme, kuid need ei ole taganud R.G. i õiguskuulekust ja ei ole ära hoidnud R.G. i poolt korduvate õigusrikkumiste toimepanemist.
39. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et R.G. oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole R.G. i ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud.
40. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
41. R.G. i kaitsja advokaat G-J. Pello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning 6 rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 72 eurot R.G. i kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas 7 Maarika Kuusk