1-16-1049 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Alar

§ 200

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati Z.X-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Z.X-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.

1. a ja lõppeb 11.10.
2. a. 24.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele - risk ühiskonnas. Oht seisneb vägivallaga ähvardamises või vägivalla kasutamises, mis viib kergemate kehavigastusteni. Oht on tõenäosem, kui isik jätkab narkootikumide/alkoholi tarvitamist, mis tingib ebaadekvaatse käitumise. Vajab rahalisi vahendeid joovastavate ainete ostmiseks. Jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust ei toeta Tartu Vangla Z.X-i vabastamist enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav Z.X avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Reaalset vangistust kannab
3. korda ja hetkel röövimise eest. Röövimiseni viis olukord, kus tekkis konflikt, kuna vastaspool oli joogine ja ägenes. Kuna tegemist oli suure mehega ja agressiivsega sai kinnipeetav aru, et võib peksa saada ja otsustas rünnata esimesena. Lõi ta jalust maha, siis ta tõusis uuesti püsti ja kinnipeetav lõi ta uuesti maha ja siis võ ttis telefoni. Probleemid narkootikumidega olid ka. Sellega on nüüd lõpp ja sai vanglas C-hepatiidi ravi , nüüd on maks puhas ja osales ka programmis Jõud muutuda. Sai mõtteid, kuidas tulevikus käituda. Elukohta vahetab, sest soovib loobuda tuttavatest, kes siiani saatnud on, soovib minna ka Viljandi Rehabilitatsioonikeskusesse. xxx on tuttavaid, kes aitavad, nad on küll kriminaalkorras karistatud , aga üks tuttavatest on J.V. , kes võtab enda juurde elama. On suunatud J.M. rehabilitatsiooni teenusele , aga ei ole kätte saanud juhendajat. V õetakse rehabilitatsioonile Viljandisse, seal on rehabilitatsioon 9 kuud ja peale seda tahaks minna xxx . Tööd pakutakse ehitusfirmasse, on mitmel erineval tööl olnud ja on erinevaid oskusi ehitusel. Nõudeid on üle 20000 ja neid tuleb hakata tasuma. On laps, kellega suhtleb tihedalt. Lapse leidis 2016 ja ei olnud teda näinud alates ajast, mil ta oli 8 kuune. Suh eldakse kirja teel, tädiga, kes elab xxx , õega. On vabaduses valmis jätkama sõltuvusraviga. Käib AA grupis ja palub kriminaal hooldusel määrata mingeid programme. See vastab tõele, et vanglal on kahtlustus, et on organiseerinud vanglasse narkootilisi aineid. Ei ole kunagi kokku puutunud narkootiliste ainete sissetoomisega, saatis täna veel kohtusse käskkirja ja vaideotsuse. Palus, et kui on selline kahtlustus, siis algatataks kriminaalmenetlus ja sai vastuse, et ei ole põhjust algatada. Arvab, et see on kinnipeetava laim. Pöördus sisekontrolli poole ja arvab, et sellest asi alguse sai. Ei ole iial tegelenud narkootikumid e vanglasse toomisega ja ka 15.08 läbi viidud narkokontroll oli negatiivne. Kui vabaneb, on tütrega plaan suhelda, suhted on läinud elukaaslasega ka nii heaks, et võiks kaaluda kooselu ja soovib leida eluaseme ja võtta ta lapsega enda juurde. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Z.X-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivne on isiku puhul vanglas sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning toetav lähedane. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo sooritas isik katseajal, so neli ja pool kuud peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on uimastisõltuvus ning viimase kuriteo - röövimise sooritas isik sõltuvusprobleemide tõttu. Isik olnud ka varasemalt kriminaalhooldusel, kuid nende läbimine on olnud probleemne, sest vaatamata korduvatele karistustele pole isik suutnud muuta enda elustiili ja ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on alates 02.05.2018 isiku suhtes kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid ning isik on eemaldatud töölt. Isik on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid. Seega isiku puhul ei ole varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused mõjutanud teda oma eluviisi muutma ja ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus oleks muutuseid toonud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Z.X-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest ning isiku ohtlikkusest (kõrgohtlik). Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Z.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märkis, et Z.X-i vabastamist arutavad kohtud juba teist korda. Eelmine aasta tegid kohtud negatiivse lahendi ja ringkonnakohus ütles ka, miks see nii oli, esinesid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Nüüd on aeg möödas, distsiplinaarkaristusi ei ole. Läbitud on erinevaid sotsiaalprogramme, ta omandas ka eesti keele ja niipalju kui on võimalik olnud, on ta osalenud ka tööhõives. Olemas on ka elukoht, mitmeid võimalusi ka tööle asuda ja põhiline, mis tähtsust omab, on see, et tal on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on teatavasti käsitletav ka psüühikahäirena. Süüdimõistetu ütles ka, et on läbinud C-hepatiidi ravi ja sai oma tervise korda ja see oligi tingitud narkootikumide tarvitamisest. Ta on püüdnud leida ka eelnevalt juba võimalusi, kuidas narkosõltuvuse raviga edasi minna. Ta on uurinud, kuidas seda Viljandis lahendada, mis näitab, et mehel on soov, kuidas oma eluga edasi minna. Nüüd esimest korda on asi jõudnud selleni, et ta oma sõltuvust tunnistab ja on astunud samme sellest vabanemiseks. Alates tütre sünnist viimase vangistuseni ta oma tütre vastu huvi ei tundnud. Nüüd on ta tütre leidnud, suhelnud ja see on motiveeriv asjaolu. Puutuvalt vangla kahtlust, et isik on käidelnud narkootilisi aineid, on ennekuulmatu, et kahtlustatav ise pöördub kuriteoteatega ametnike poole, et kui olen süüdi , menetlege. See asi toimus maikuus. Antud juhul on võimalik ennetähtaegselt vabastada nendel tingimustel, mis kriminaalhooldaja on välja toonud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Z.X kannab käesoleva l ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Z.X temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 9 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Elukoht kuulub J. V. , kes on kinnitanud, et pakub Z.X-ile elukohta. Z.X on tema tuttav juba aastaid, tutvuti ühiste sõprade kaudu. Püsivalt elavad majas J. V. elukaaslane K-K. K., paari väike laps ja J . V. vanaema K. S. Kõik vajalikud nõusolekud sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Z.X-i puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ning programmide läbimine vangistusasutuses ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Z.X viibib vangistuses neljandat korda. Käesolevat vangistust kannab röövi eest. Isik on ka varasemalt pannud toime vägivaldseid kuritegusid (avalik vargus vägivallaga, väljapressimise). Kuritegusid sooritab nii etteplaneeritult kui ka kavandamata. Ajendiks valdavalt materiaalse kasu saamine. Soodusteguriks joovastavate ainete tarvitamine (k.a alkohol), grupi mõju - suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Isiku varasem elukäik kinnitab vangla iseloomustuses toodut ning selliselt iseloomustatud isikult on kindlasti alus karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne ning selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tõepoolest eksisteerivad asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ning käesolev, järjekorras
3. vangistus jääb viimaseks. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka Z.X-i varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Ka käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Samuti murettekitav on asjaolu, et alates 02.05.2018 on kohaldatud isiku suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna vanglal on alust kahtlustada, et kinnipeetav organiseeris vanglasse narkootilisi aineid. Vangistusasutuse toimikust ei ole näha, et täiendavad julgeolekuabinõud oleks lõpetatud. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid. Isik on kuritegusid toime pannud nii alkoholi- kui narkojoobes. Kinnipeetav on narkootikume tarvitanud 18 eluaastast alates. Vangla iseloomustusest nähtuvalt vabanes isik 15.06.2015 vangistusest, sai vanade tuttavatega kokku ning alates augustikuust hakkas uuesti narkootikume tarvitama, tehes seda kuni käesoleva kinnipidamiseni. Eelnevast nähtub, et isik võib kergekäeliselt asuda taas narkootikume tarvitama. Kuigi kinnipeetav ise väljendas soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest, mille eest kohus tunnustab teda, ei ole narkootikumide tarbimisest tulenev risk sellega siiski piisavalt maandatud. 14.06.2016 on vangla materjalidest nähtuvalt isik hinnatud akuutses seisundis viibivaks, sõltuvusravi ta läbinud ei ole. Käesolevaks hetkeks on Z.X ka narkootikumidest eemal viibinud siiski võrdlemisi lühikest aega, mistõttu eksisteerib tõsiseltvõetav oht, et kordub varasem ning isik võib libastuda ja asuda vabanemise järel taas narkootikume tarvitama. Tõsi, soovi le sõltuvus(t)est vabaneda viitab SA Viljandi haigla teatis, et Z.X on registreeritud SA Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. Samas senine elukäik näitab, et kinnipeetav on ka varem proovinud sõltuvusest vabaneda, kuid ikkagi tagasilangenud. Ka käesoleva vangistuse tagasilanguse ennetamise grupi juhendaja on hinnanud kinnipeetava motivatsiooni keskmiseks, puudus palju, kuid iseseisvaid töid ei teinud. Kinnipeetav viitas, et on leidnud tütre ja see on tema motivatsioon. Ometi ei nähtu vangistusasutuse toimikust, et R.Gavrontsukil oleks püüd tütre ja/või tema emaga suhteid taastada, kokkusaamiste raames kohtutud ei ole ja tütre ülalpidamises rahaliselt pole ka osalenud. Kohtute infosüsteemi andmetel on K. G. esitanud hoopiski elatishagi Z.X vastu. Abielu O. K. on lahutatud kevadel
4. Haginõudeid kinnipeetava vastu on üle 20 000 euro. Seega jätkuv majanduslik ebakindlus, sõltuvused joovastavatest ainetest, toetavate lähedaste puudumine võib üsna kiiresti viia motivatsiooni langemiseni ja hoolimatu/riskeeriva eluviisi jätkamiseni ning seega uute kuritegudeni. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Z.X-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Z.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 21.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 21.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Z.X-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik