1-16-1049/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1049 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus, millega jäeti J.J (ik XXX) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebused RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
8. septembri 2018 määrus, millega J.J jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Valga Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot. Mõista J.J-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. J.J kannab Tartu Vanglas Harju Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud 2 aastat 8 kuu pikkust vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu
12. veebruari
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. J.J-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. novembril
15. a ja lõpeb
16. oktoobril
17. a.
18. Vangla ja prokurör ei toeta J.J-i vabastamist tingimisi enne tähtaega.
19. Tartu Maakohtu
20. septembri
21. a määrusega jäeti J.J tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused J.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. J.J viibib vangistuses neljandat korda. Käesolevat vangistust kannab röövi eest. Ta on ka varasemalt pannud toime vägivaldseid kuritegusid (avalik vargus vägivallaga, väljapressimise). Kuritegusid sooritab J.J nii etteplaneeritult kui ka kavandamata. Ajendiks valdavalt materiaalse kasu saamine. Soodusteguriks joovastavate ainete tarvitamine (k.a alkohol), grupi mõju ja suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Isiku varasemat elukäiku arvestades on kindlasti alus temalt karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka J.J-i varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Ka käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Samuti on murettekitav asjaolu, et alates
22. maist 2018 on kohaldatud isiku suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna vanglal on alust kahtlustada, et kinnipeetav organiseeris vanglasse narkootilisi aineid. Vangistusasutuse toimikust ei ole näha, et täiendavad julgeolekuabinõud oleks lõpetatud. Suurim murekoht kinnipeetava seaduskuulekuse seisukohast on narkootikumid. Isik on kuritegusid toime pannud nii alkoholi- kui ka narkojoobes. Kinnipeetav on narkootikume tarvitanud
23. eluaastast alates. Vangla iseloomustusest nähtuvalt vabanes isik
24. juunil 2015 vangistusest, sai vanade tuttavatega kokku ning alates augustikuust hakkas uuesti narkootikume tarvitama kuni käesoleva kinnipidamiseni. Eelnevast nähtub, et isik võib kergekäeliselt asuda taas narkootikume tarvitama. Kuigi J.J ise väljendas soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest, ei ole narkootikumide tarbimisest tulenev risk sellega siiski piisavalt maandatud.
25. juunil 2016 on vangla materjalidest nähtuvalt isik hinnatud akuutses seisundis viibivaks, sõltuvusravi ta läbinud ei ole. Käesolevaks hetkeks on J.J ka narkootikumidest eemal viibinud siiski võrdlemisi lühikest aega, mistõttu eksisteerib tõsiseltvõetav oht, et kordub varasem ning isik võib libastuda ja asuda vabanemise järel taas narkootikume tarvitama. Tõsi, soovile sõltuvus(t)est vabaneda viitab SA Viljandi haigla teatis, et J.J on registreeritud SA Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. Samas J.J-i senine elukäik näitab, et kinnipeetav on ka varem proovinud sõltuvusest vabaneda, kuid ikkagi tagasilangenud. Ka käesoleva vangistuse tagasilanguse ennetamise grupi juhendaja on hinnanud kinnipeetava motivatsiooni keskmiseks, puudus palju, kuid iseseisvaid töid ei teinud. Kinnipeetav viitas, et on leidnud tütre ja see on tema motivatsioon. Ometi ei nähtu vangistusasutuse toimikust, et J.J-il oleks püüd tütre ja/või tema emaga suhteid taastada, kokkusaamiste raames kohtutud ei ole ja tütre ülalpidamises rahaliselt pole ka osalenud. Jätkuv majanduslik ebakindlus, sõltuvused joovastavatest ainetest, toetavate lähedaste puudumine võib üsna kiiresti viia motivatsiooni langemiseni ja hoolimatu/riskeeriva eluviisi jätkamiseni ning seega uute kuritegudeni. Kohtu hinnangul on J.J-i puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ning programmide läbimine vangistusasutuses ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBUSED
26. Määruskaebustes taotlevad kaitsja ja süüdlane maakohtu määruse tühistamist ja J.J-i vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning määrata talle KarS § 75 lg 2 järgi täiendavad 2 kohustused: alluda sõltuvusravile, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning asuda kohtu määratud tähtajaks tööle. 4.1 Kaitsja hinnangul ei sisalda kohtumäärus veenvaid põhjendusi J.J-i mittevabastamiseks. J.J on täitnud korrektselt vanglareeglistikku, täitmiskava nõudeid ning osalenud tööhõives. Samuti omab ta vabanemisel eluaset ja töökohta. Ta on viibinud vanglas enam kui 2 aastat ja 10 kuud. Karistusaeg lõpeb
27. oktoobril
28. a. Määruse põhistustele on kaitsjal järgmised vastuväited. 4.2 Süüdimõistetul tuvastatud narkosõltuvus kvalifitseerub psüühilise häirena, mille osas puudub garanteeritud ja efektiivne ravimeetod. Narkootikumidest hoidumise eelduseks on sõltuvuse teadvustamine ja vabatahtlik ravile allumine. J.J on sõltuvust tunnistanud ning astunud samme vabaduses vastava ravi läbimiseks ning andnud nõusoleku alluda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel vajalikule ravile. Vanglas viibitud pika aja vältel pole ta narkootilisi aineid tarvitanud. 4.3 Tõepoolest, J.J-i suhtes on
29. mail 2018.a. kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ent Tartu Vangla poole kuriteoteatega pöördus süüdistatav ise, paludes juhul, kui ta on tõepoolest seotud narkootiliste ainete vanglasse organiseerimisega, alustada kriminaalmenetlust. Tartu Vangla menetlust ei alustanud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Pelgalt kahtlustele ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda. 4.4 Süüdimõistetu selgitas kaitsjale, et ta on suhelnud nii tütre kui endise elukaaslasega kirja teel ning telefonitsi. Alaealise lapse vanglasse kohtumisele toomist pole ta pidanud mõistlikuks, kuna selline suhtlus ja olustik võib mõjuda lapsele traumeerivalt. J.J pole vanglas viibides lapsele elatist maksnud sissetuleku puudumise tõttu. Küll aga on talle vabanemisel garanteeritud töökoht ning ta soovib töötada ja tütart ülal pidada. 4.5 Senine vangistus on avaldanud süüdimõistetule positiivset mõju. Ta pole toime pannud distsiplinaarüleastumisi, on oma süüd tunnistanud, juhtunut kahetsenud ning loonud endale asjakohase tulevikuvisiooni, millises pole kohta õigusrikkumistel. Midagi enamat süüdimõistetu teha ei saagi, sest varasemalt toimepandud õigusrikkumisi ning viimastega seonduvat minevikku ei saa muuta olematuks.
30. J.J rõhutab järgmist. 5.1 Ligi 3-aastase vangistuse jooksul on ta läbinud kõikvõimalikud ravikuurid Tartu Vanglas juba
31. a oktoobris. Pea aasta on ta olnud omapäi: programm on läbi ja sotsiaaltöötajad temaga enam ei tegele. Edasine karistuse kandmine on lihtsalt ajaraiskamine. J.J palub kaaluda võimalust lubada ta ravile Viljandisse. Ta soovib läbida programmi, saada abi ja elada seaduskuulekalt. 5.2 J.J on leidnud kontakti tütrega, keda ta pole näinud 10 aastat. Tütart ei soovi ta külla kutsuda, kuna ei taha, et laps näeks teda vanglas. J.J soovib osaleda tütre elus ning olla talle õigete valikute tegemisel toeks. 5.3 Määruskaebuse esitajal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja tema rehabilitatsioon on läbi – seega esinevad eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. 5.4 J.J kirjutab, et vangla süüdistab teda alusetult, sest ilmselt on tegemist lihtsalt teise kinnipeetava poolse laimuga. Ka vangla kinnitusel ei saa kriminaalmenetlust KarS § 331 järgi alustada. Juba 5 kuu vältel on J.J lukustatud ning vanglaametnikud temaga ühendust võtnud ei ole ega näita kuidagi, et tegelevad tema vastu esitatud süüdistuse lahendamisega. Lukustatud kambris viibimise tõttu on J.J-il depressioon ja ta võtab ravimeid. 3 5.5 Kohus kirjutab, et J.J on ka varem püüdnud narkootikumidest loobuda, ent langenud tagasi. See on tõsi, ent nüüd soovib määruskaebuse esitaja vahetada vangla range režiimi haigla toetava ravi vastu. J.J sooviks läbida 9 kuu pikkuse ravikuuri, mis on sama pikk kui tema järelejäänud karistus. J.J leiab, et vabanedes on talle kõik teed lahti.
32. Kirjalikus seisukohas märgib J.J , et vangistuse täideviimise põhieesmärgiks on viia karistus täide selliselt, et vangistatu saab sotsiaalselt vastutavana elus õigusrikkumisi toime panemata elus toime. Selliselt määratletud täideviimise eesmärk annab selgelt eelise võimaluste loomisele ning jätab tahaplaanile parandamiseesmärgi. Vabanedes tähtaegselt on J.J samas olukorras, milles ta oli karistust kandma asudes. Samas kui tema saatmine ravile oleks antud etapil põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
33. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
34. Ehkki kaitsja hinnangul veenvaid põhjendusi J.J-i mittevabastamiseks ei ole, jääb praegusel juhul ka ringkonnakohus süüdlase mittevabastamise küsimuses maakohtuga ühele meelele. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus arvestanud J.J-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mh eluaseme ja töökoha olemasolu. Samuti on maakohus teadlik sellest, kui pikka aega on süüdlane praeguseks karistust kandnud. Maakohtu määrusest nähtub seegi, et J.J-i käitumist vangistuses iseloomustab mh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Samuti on maakohtul olnud mõningasi kahtlusi J.J-i täitmiskava nõuete täitmisele (näiteks on välja toodud, et vangistuse tagasilanguse ennetamise grupi juhendaja on hinnanud kinnipeetava motivatsiooni keskmiseks, süüdimõistetu puudus palju, kuid iseseisvaid töid ei teinud). Kaitsja ja J.J on peatunud viimase suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise temaatikal ja kinnitavad, et puudub ajend kriminaalmenetluse läbiviimiseks seoses narkootiliste ainete vanglasse organiseerimisega. Kohtukolleegium märgib, et vastuseks maakohtu päringule on Tartu Vangla
35. septembri kirjas kinnitanud, et
36. juunil 2018 alustati kriminaalmenetlus J.J-i suhtes seoses sellega, et temale saabunud kirjast avastati kaks narkokahtlase ainega immutatud paberit (KoTo lk 38). Siiski nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et üksnes kuriteo kahtlus ei saa olla ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjenduseks. Kohtukolleegiumil ei ole ka kahtlustust kinnitavaid tõendeid.
37. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega ei ole maakohtu määrusest nähtuvalt siiski põhjuseks, miks kohus otsustas J.J-i mitte vabastada. Nimelt nähtub maakohtu määrusest, et ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks nägi maakohus J.J-i varasemas elukäigus, s.o tema retsidiivis. Ja selles osas ei ole kummalgi määruskaebuse esitajal vastuväiteid olnud. Ka kohtukolleegium möönab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute hulgas on täheldatav suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Lisaks nähtub ka J.J-i kuritegude toimepanemise asjaoludest – rööv, mille käigus J.J lõi kannatanut rusikaga näkku nina- ja suupiirkonda ning seejärel jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused (ninaluude murru, hamba väljalöömise ja teiste hammaste logisemise), nähtub, et varasemad karistused ei ole süüdlasele mõju avaldanud. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tema kuritegude vägivaldsuse aste märkimisväärselt muutunud. Täheldatav on nii ettekavatsetud kui ka ettekavatsemata kuritegude toimepanemine. 4
38. Soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel on maakohus J.J-i puhul lugenud sõltuvust narkootilistest ainetest. Maakohus on välja toonud, et kinnipeetav on narkootikume tarvitanud
39. eluaastast alates. Uuesti hakkas ta narkootikume tarvitama paar kuud pärast eelmiselt karistuselt vabanemist ning tarvitas kuni kinnipidamiseni. Vangla iseloomustusest nähtuvalt vabanes isik
40. juunil 2015 vangistusest, sai vanade tuttavatega kokku ning alates augustikuust hakkas uuesti narkootikume tarvitama, tehes seda kuni käesoleva kinnipidamiseni. J.J-i elukäik näitab, et kinnipeetav on ka varem proovinud sõltuvusest vabaneda, kuid ikkagi tagasilangenud. Eelnevast järeldas maakohus, et isik võib kergekäeliselt asuda taas narkootikume tarvitama. Mõistetavalt määruskaebuse esitajatele selline negatiivne prognoos ei meeldi - kaitsja leiab, et kuna J.J on sõltuvust tunnistanud ning astunud samme vabaduses vastava ravi läbimiseks ja andnud nõusoleku alluda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel vajalikule ravile, siis on ta probleemi teadvustanud, mis on oluline sõltuvus (kui psüühikahäirega) isiku puhul. Kaitsjale sekundeerib J.J , kes soovib läbida programmi, saada abi ja elada seaduskuulekalt ning palub kaaluda enda ravile saatmist. Kohtukolleegium soostub siiski maakohtu poolt antud negatiivse prognoosiga selles, et J.J võib hakata taas narkootikume tarvitama ja siis ei anna uued kuriteod end ilmselt pikalt oodata. Kaitsja hinnangul on kantud karistus 2 aastat 10 kuud piisavalt pikk aeg näitamaks, et J.J ei hakka narkootikume tarvitama. Sellega nõustuda ei saa – nimelt vabastati J.J eelmisel korral ennetähtaegselt 5 aasta ja 26 päeva pikkuse karistuse kandmiselt Viru Maakohtu
41. mai
42. a määrusega 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva enne karistusaja lõppu ennetähtaegselt (määrus jõustus
43. juunil 2015). Nagu maakohus ka märkis, hakkas J.J vaid mõned kuud pärast vabanemist vanade tuttavatega kokku saades narkootikume tarvitama ja tegi seda kuni kinnipidamiseni. Uue vägivallaga seotud kuriteo pani ta Harju Maakohtu otsuses kajastatut arvestades toime
44. oktoobril 2015 (KoTo lk 8). Nagu eelnevast näha, ei näita ärakantud karistusaja pikkus, et isik oleks suuteline jääma õiguskuulekaks ka pärast pika karistusaja ärakandmist.
45. Taasleitud suhted tütrega on küll positiivne asjaolu, ent kuna J.J ei ole tütart 10 aastat näinud ei saa ringkonnakohus panna sellele niivõrd suurt kaalu, et tühistada maakohtu motiveeritud määrus ja rahuldada määruskaebused.
46. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
47. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on vestelnud süüdimõistetuga määruskaebuse kirjutamise osas 0,5 h, tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud töö mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi J.J-i kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus