1-16-10662/11

1-16-10662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-10662 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kaitsja Leelo Viil Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid C.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu C.N (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 05.06.
2. a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada C.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.05.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) – kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada C.N-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada C.N kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada C.N-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole (Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik, aadress: Ristiku 1, Pärnu, tel nr 447 3296, E-R kell 8.00-16.00; e-post: helen.saluri@ph.ee) ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. C.N vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista C.N-ilt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse C.N-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja C.N-ile. Tallinna Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.05.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava C.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 02.12.
10. a kohtuotsusega tunnistati C.N süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 01.12.
11. a ja lõpp on 29.05.
12. a. C.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav 3 vangistuses vestles psühholoogiga kinnipeetava soovil. Isikuga vesteldud ETEV vabanemise võimalusest ja sellega seonduvatest võimalikest probleemidest, hirmudest ja plussidest. Alates 17.03.
13. a töötab majandustöödel kuni praeguseni. Algselt avaldas ise soovi tööd teha. Alustas 13.04.
14. a osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Programm on peagi läbitud, paar kohtumist jäänud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. C.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on C.N kindlustatud elukohaga ning toetava isikuga oma ema näol, kuid puudub kindel töökoht ja sissetulek. C.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab C.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör C.N katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile tähtajaga 29.05.
15. a, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada C.N tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Isiku kuriteoregister on küll pikk, kuid talle on määratud ühelaadilised karistused. Ta on terve elu töötanud autojuhina ning terve elu ka alkoholiga liialdanud. Tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik ning vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik C.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-korral (sealhulgas 4 neist kustunud), vanglas kannab karistust
16. korda. Käesolevat karistust kannab sõiduki juhtimise eest joobesseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, kuritegu on toimepandud sõltuvusprobleemi tagajärjel. Kinnipeetava viimane kuritegu sarnaneb eelmistele kuritegudele, liigiliselt on need jäänud samaks. Raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuses kinnipeetav vestles psühholoogiga ning isikuga on vesteldud ETEV vabanemise võimalusest ja sellega seonduvatest võimalikest probleemidest, hirmudest ja plussidest. Alates 17.03.
17. a töötab majandustöödel kuni praeguseni. Algselt avaldas ise soovi tööd teha. Alustas 13.04.
18. a osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Programm on peagi läbitud, paar kohtumist jäänud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetaval vägivaldset käitumist ei ole esinenud, kuid ta ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist. Võib tegutseda hetke ajel, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ei ole suutnud leida alternatiive oma joobes rooli istumisele ning ei ole suutnud enda käitumismustrit muuta. Isikul eesmärgiks on maksta ära rahalised nõuded ja töötada FIE-na ja rekajuhina edasi. Korduvad alkoholijoobes juhtimised ja ilma juhtimisõiguseta sõitmised viitavad kujunevale kuritegelikule hoiakule, samas isiku jutu järgi saab ta aru oma vigadest ning nende põhjustest. On varasemal katseajal toime pannud uue kuriteo. Ka viimane kuritegu pandud toime katseajal. Korduv alkoholijoobes rooli istumine näitab hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse. Toimepandud kuriteod viitavad sellele, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on olemas aga see motivatsioon on nõrk. 4 Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on C.N kindlustatud vabanemisjärgselt elukohaga ning toetavate isikutega lähedaste näol. Isik on võimeline kontrollnõuetest kinni pidama juhul, kui ta on kaine. Aga alkoholitarvitamine toob talle kaasa nii kuritegude kui väärtegude toimepaneku. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab C.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas C.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. C.N-il on ärakandmata karistusaega veidi alla 1 aasta, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes C.N-ile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on C.N-il vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks alkoholi tarvitamisest hoidumist. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 34 %. Prokurör ja vangla toetavad C.N-i tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et C.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata C.N-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/