KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9028 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kaits

§ 751

lg 3 p 2 määrata J.I elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata J.I-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 19.07.2018 ning katseajaks allutada J.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada J.I-d käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada J.I-d käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemisest;  mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootilisi aineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt selleks kriminaalhooldajalt luba taotlemata, v.a lähisugulased;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata J.I-le kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada J.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista J.I-lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot (ükssada viisteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700009231 ning selgitusse märkida „J.I , 1-15-9028 , menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu J.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, J.I-le , kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks J.I elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 2 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega tunnistati J.I süüdi KarS § 201 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõistis kohus J.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. Kohus liitis KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuse Viru Maakohtu 15.02.2012 otsusega mõistetud karistusega ning luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis J.I-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati J.I süüdi KarS § 121 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõistis kohus J.I-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus karistust sama otsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning kohus mõistis J.I-le lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning J.I-l kuulus lõplikuks kandmisele 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohus lu ges karistuse kandmise alguseks J.I vanglasse saabumise aja, s.o 21.11.

1. J.I-l on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Kuritegude dünaamika on olnud varieeruv. Kui varasemalt on isikut karistatud kelmuste, salajase varguse ja väärtpaberite või raha võltsimise, kohtuniku solvamise ja narkootikumide käitlemise eest, siis käesolev kuritegu on alkoholijoobes auto juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja omastamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav täitnud järgmisi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi: majandustöödel osalemine ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võimaldab elukoha üldine seisukord elektroonilise valve seadmete paigaldamist ning kinnipeetava ema ja elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu vabaneb vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega kõnealusele aadressile. Kinnipeetaval on omandatud keskeriharidus ning keevitaja eriala ja tal on motivatsioon enesetäiendamiseks olemas. Riigikeelt isik ei valda. Töökogemus on J.I-l olemas. Vabanemisjärgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha xxxx, mille kohta on olemas ka garantiikiri. TÄITIS andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid umbes 15 597 euro ulatuses. Isik on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava suhted praeguse elukaaslase ja emaga on väidetavalt head. J.I enda sõnul kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle, kuid osa kuritegusid on toime pandud grupis. Teisi ärakasutavale elustiilile viitavad toime pandud kelmused ja politseile enda kohta valeandmete esitamine. J.I hoolimatule elustiilile viitavad kiiruse ületamine, lubadeta ja joobes juhtimine. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Väidetavalt jõi isik vabaduses harva ning ta mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Samas on isikut karistatud katseajal väärteo 3 toimepanemise eest LS § 224 lg 2 järgi arestiga (joobes juhtimine). Samuti sai isik kriminaalkorras karistada alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Ka praeguse ning eelmiste kuritegude osade episoodide ajal on isik olnud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. J.I-d on korduvalt karistatud isikute suhtes vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetav on varasemalt käitunud impulsiivselt ja ta on probleemide lahendamiseks kasutanud kriminaalset käitumist. Viimastel aastatel on isik teinud pingutusi väljakujunenud käitumise muutmiseks ja elujärje parandamiseks, omandades kutse. Käesoleva karistuse vältel intsidendid ametnikega puuduvad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub samuti, et J.I on korduvalt olnud käitumiskontrolli all ning ta sooritas katseajal uue kuriteo. Kinnipeetav soovib kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid isiku eelnev käitumine ei toeta tema sõnu ning näitab tema tegelikku suhtumist ühiskonda. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Vangla hinnangul seisneb oht võimalikes kelmuste toimepanemises, narkootikumide käitlemises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (liiklusavarii oht) ning füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem olukordades, kus isik viibib alkoholijoobes ning tekib konflikt mõne füüsilise isikuga. Oht on kõige tõenäolisem ka hetkedel, mil isik on majanduslikes raskustes ja puuduvad seejuures rahalised vahendid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 47 % ning uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul 43 %. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav J.I tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.I-d tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav 1 kohustada J.I-d täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 2 , 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustusi. Vangla teeb ettepaneku allutada J.I elektroonilisele valvele pikkusega 3 kuud ning määrata J.I-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 19.07.
2. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta J.I enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning toetab samuti nagu vangla J.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. J.I käitumises vangistuse jooksul esinevad positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristaja ja köögitöölisena tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine jm, mis viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on J.I-l olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Peale võimalikku vabanemist on isikule garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat 4 käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb J.I puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käes olevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla J.I puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli J.I edasise käitumise üle. Prokuratuur leiab, et antud juhul on J.I vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 11 kuu jooksul ja elektroonilist valvet 3 kuu vältel. Tähtis on märkida ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul karistusaja lõpuni, s.o kuni 19.07.
3. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Prokuratuur nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega käitumiskontrolli, katseaja ja elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab J.I vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 23.08.2017 toimunud videokohtuistungil palus J.I , et kohus teda vabastaks. Ta kinnitas, et tema poolt ei tule mingisuguseid rikkumisi ega probleeme. Ta asub alates 20.07.2017 avavanglas. Muuhulgas on tal vangla ülemusega kokkulepe, et vabanemise korral saab ta jääda sinna tööle edasi. Kinnipeetav lisas, et tal on krooniline haigus (xxxx). Kaitsja seisukoht Kaitsja palus kohtuistungil, et kohus vabastaks J.I ennetähtaegselt. J.I asub avavanglas. Tal on olemas tööpakkumine avavanglast ning lisaks sellele on tal olemas garantiikiri tööle saamiseks. Samuti puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. J.I garanteerib, et ta ei tee mingisuguseid rikkumisi vabanemise korral. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et J.I suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Kohus ei saa mööda vaadata J.I varasemast elukäigust. J.I-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohus on varasemalt juba andnud talle võimaluse kanda temale mõistetud vangistust tingimuslikult vabaduses olles, kuid seda võimalust J.I ei kasutanud ning ta jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemist. Korduvkaristatus ning katseajal uue kuriteo sooritamine viitab kohtu hinnangul, et süüdlane ei teinud temale varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi. Seega peab kohus võtma seisukoha, kas käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Kohus võib pidada J.I käitumist vangistuse jooksul heaks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik soovib loobuda kuritegelikust käitumisest, mida kinnitab ka asjaolu, et kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ta on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti nähtub, et intsidendid ametnikega puuduvad. Eelnimetatud asjaoludest saab kohus teha järelduse, et J.I-l on tahet muutumiseks ning kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud temale positiivset mõju. Järelikult võib kohus asuda seisukohale, et J.I on ennast parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. J.I vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Samuti on J.I andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatakse elektroonilist valvet. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikut ootavad vabaduses koju lähedased, kellega suhted on head, sest lähedaste toetus aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval on olemas ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Järelikult on J.I-l olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamine peamine sisuline eeldus, s.o isiku edasine õiguskuulekas käitumine, täidetud. J.I on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud ning ta on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Samuti saab tema vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ka vangla ning prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni 19.07.2018 ning kohaldada elektroonilist valvet 3 kuu kestel. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele võimalik kohustada isikut täitma ka KarS § 75 lg -s 2 sätestatud lisakohustusi. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. J.I loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega 6 peab J.I suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse järelevalvesse ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus J.I enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, §76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 7