1-18-807/5

(17233001616)Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk xxx Kriminaalasi Q.N-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Q.N isikukood XXX; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; xxx varem kriminaalkorras karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 09.12.2017-10.12.2017 Kaitsja Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 14.02.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p -st 5, § 249, § 306 ja § 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Q.N süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 09.12.2017 kuni 10.12.2017, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Q.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 1 1-18-807 Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 14.02.

1. Q.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 61 lg 1 alusel võtta Q.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Q.N-ile , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista Q.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 500 (viissada) eurot. Kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 102 (ükssada kaks) ja sundraha summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel peab Q.N temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul summas 500 (viissada) eurot ja ta võib selle tasuda tasuda osade kaupa. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700007574 ning selgitus „ Q.N , 1-18-807, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast, s.o alates
2. veebruarist
3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Kokkuleppe järgi süüdistatakse Q.N-i selles, et ta juhtis 09.12.2017 kella 15.20 paiku Narvas, Kerese ja Partisani tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat (rg-märgiga xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,08+/-0,10 mg/l. Q.N oli politseitöötajate poolt kinni peetud. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse 2 1-18-807 alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Q.N Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tahtliku tegevusega pani Q.N toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel. Kooskõlas Q.N-i , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marina Zagoretsi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Q.N-i süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 09-10.12.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jätta tingimisi KarS § 73 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. KarS § 50 ja § 61 lg 1 alusel taotleb prokurör Q.N-ile lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 2 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Q.N-ilt kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o sundraha 500 eurot, mille tasumist võimaldatakse osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 102 eurot ning osa sundrahast, so sundraha osa summas 250 eurot, jääb riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
6. peatüki
7. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Kohus veendus kohtuistungil, et KarS § 61 lg 1 kohaldamine ehk lisakaristuse kohaldamine alla alammäära on põhjendatud, kuna esinevad erandlikud asjaolud – süüdistatava terviseprobleemide tõttu tuleb tal äraelamiseks kasutada ise kasvatatud aiasaaduseid ja ta vajab aiamaal käimiseks autot. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3