Obsah (9)

§ 76§ 78§ 75§ 4231§ 63§ 423§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1514 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokur

§ 76lg 4,5 alusel määrata D.M-ile katseaeg kestusega kuni 22.03.2019.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada D.M käitumiskontrollile kestusega kuni 22.03.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata D.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud sõltuvusravile:  mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata D.M katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus D.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu D.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 01.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1514 on D.M süüdi tunnistatud

§ 4231

ja § 424 (sündmused 05.09.2016) järgi ja karistatud

§ 63lg 1 1 (sündmus alusel 1 aasta vangistusega.

Samuti on D.M tunnistatud süüdi

§ 423

21.01.2017) järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti D.M-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti D.M-i kahtlustavana kinnipidamise aeg 05.09.-01.11.2016, s.o 1 kuu ja 28 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust D.M-ile Tartu Maakohtu 11.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1127 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti D.M-ile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. 15.02.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud D.M-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 32%. Ohustatud on ühiskonna turvalisus. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust. Sellise teo tagajärjel ohustab endaga kaasas olevaid inimesi ning kaaskodanikke, kes tema läheduses sel hetkel viibivad ning oma teoga on oht põhjustada teistele isikutele tervisekahjustusi ning võib ka saabuda inimeste surm. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu D.M selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses esimest korda ja joobes juhtimise eest. Õpib koolis puidupingi operaatori eriala, mis on kohe läbi saamas maikuus ja on töötanud majandustöödel. Samuti on läbinud Eluviisitreeningu ja sai aru, et joomine ja juhtimine ei käi kokku. Varem ei osanud väärtustada vabadust. Elama asuks XXX, kuna korter XXX vajab remonti. XXX elavad isa, isa vend ja onupoeg. Läbisaamine on väga hea. Onu on kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, mis pöörati täitmisele, kuna rikkus alkoholikeeldu. Nendega ei ole alkoholi koos tarbinud ja nüüd tahab ravi saada ja on kaua ilma alkoholita olnud. On teised eesmärgid. Tahab oma 6aastase pojaga kokku saada. Ta teab, kus isa on, ütles, et tegi pahandust ja on vanglas. Kinnipeetavat toetavad ka ema, õde ja tädi. Alkoholi tarvitamiseni viis suuresti elukaaslasest lahkuminek. Varasemalt oli ka huvi alkoholi vastu, aga eks oli pikemaid alkoholivabasid perioode ka vahepeal. Tööle hakkaks M. G. OÜ-s. On kindel, et alkohol ja rool ei puutu kunagi enam kokku, on valmis ka sõltuvusvastasele ravile alluma. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega D.M-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. D.M kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. D.M on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 2 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil aadressile XXX. Antud aadressil elavad ka tema onu, onupoeg ja isa. Tegu on kolmetoalise renoveerimata puidust talumajaga. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osaleb majandusabitöödel ning on omandamas Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööle asuda ettevõttesse M. G. OÜ. Ettevõtte juhatuse liige M. N. on kinnitanud, et D.M-il on võimalik sinna tööle minna. Isik on firmas ka varasemalt töötanud ning on omandanud vajalikud kutseoskused. Töökoha olemasolu tagab isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. D.M on istungil selgitanud, et tulevikus teab, et alkohol ja rool ei käi kokku ning soovib oma 6-aastase lapsega kokku saada. Seega võib loota, et isikule pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ka soov olla eeskujuks oma pojale. Samuti nõustus ta kohtu määratavale ravile allumisega. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning selle raskust. Samuti on antud juhul näha, et isikul on soov konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda D.M-ile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik