Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1759 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 76lg 4,5 alusel määrata E.V-le katseaeg kestusega kuni 10.08.2019.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada E.V käitumiskontrollile kestusega kuni 10.08.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata E.V-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud sõltuvusravile;

1. Määrata E.V katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus E.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu E.V karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista E.V-lt menetluskuluna riigituludesse 141,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.  Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 17.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1759 on E.V süüdi tunnistatud

§ 424

järgi karistatud 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust E.V-le Tartu Maakohtu 11.

juuli 2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-16-4986 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati E.V karistusaja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. veebruarist
2. 09.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud E.V isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42%. Ohustatud on ühiskond. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi. Ohtlikkust võib suurendada puudulik probleemilahendusoskus. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla E.V tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses esimene kord ja joobes juhtimisele on juurde liidetud avaliku korra raske rikkumine. On avavanglas alates 10.10.2017, selle ajaga on teinud õiged järeldused. On jõudnud järele mõelda, kuidas oma elu on elanud. Kõige suuremaks probleemiks on olnud alkohol ja sooviks vabaduses läbida alkoholivastase ravi. Vanglas läbis Eluviisitreeningu ja sellega tekkisid uued mõtted ja soovid, et alkoholiga teha lõpparve. Saab aru, et alkohol on tarkade inimeste jook ja et seda kõike edaspidi vältida, tuleb alkoholist loobuda. Pärnusse soovib minna, kuna Tartus ei ole elukohta. Töötab praegu puidufirmas ja läheb hästi ning eelistaks Tartusse jääda, kuid ei ole võimalik. Pärnus alustab koheselt alkoholivastast ravi ja siis edasi tööle. Abikaasa olemasoleva lapsega elab Tartu laste turvakodus. Elukaaslane ei tulnud enam toime kinnipeetava vangistusega ja nüüd on seal ja uue lapse ootel. Esimesest kooselust on samuti laps. Saab selle pingega hakkama, vangistuses olemine on olnud suur pinge ja õpetanud oma pingetega toime tulema. On kindel, et suudab edaspidi hakkama saada. Sõltuvusravile suunamine on kinnipeetava soov. Varem on kriminaalhooldusel olnud, tingimused on teada ja suudab olla seadusekuulekas. Elukaaslasel mingit tööd ei ole. Kinnipeetav on avavanglas olles teda toetanud, aga ta ei ole vist olnud piisavalt motiveeritud, et ise hakkama saada. Elukaaslane on 20-aastane. Avavanglas olles on suhted väga paranenud. Prokurör Alar Häidberg on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab E.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et antud asjas on prokurör toetanud vangla seisukohta, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik kohaldada vabastamist. Kaalukeeleks on see, et ta on avavanglas ja teda on lubatud vanglast välja. Järelikult on vanglal usaldus. Tal on küll probleem alkoholiga, aga ta on ise aru saanud, et see viibki teda kuritegusid toime panema ja kui ta ravib ennast, on suur tõenäosus, et ta suudab kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kaitsja toetab taotlust ja palub E.V enne tähtaega vabastada ja määrata tingimused, mida on ette näinud vangla ja hooldaja ning suunata ta ravile. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. E.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on E.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 3 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Antud elamispind kuulub Pärnu linnavalitsusele, kes on andnud tähtajatu kasutuslepinguantud elamispinna osas XXX. Isikule on XXX broneeritud üks koht 2-kohalises toas ning tal on seal võimalik elada kuni 6 kuud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on E.V osalenud majandusabitöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, asunud omandama üldharidust ning alates 08.11.2017 osaleb tööhõives järelevalveta väljaspool vanglat AS-is B. Iseloomustused sotsiaalprogrammis osaluse ning töödistsipliini kohta on head. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholisõltuvus. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline vabaneda alkoholisõltuvusest. Kinnipeetav märkis korduvalt istungil, et soovib alkoholivastast ravi läbida, et sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et varasemalt arvas, et suudab iseseisvalt sellega toime tulla, kuid eksis ning sattus vanglasse. Nüüd on mõistnud, et vajab abi, ning soovib väga, et kohus allutaks ta sõltuvusravile. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ja tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Toetamaks isiku soovi vabaneda alkoholisõltuvusest, on kohtu hinnangul vajalik määrata isikule

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – allutada ta ravile – mis täiendavalt toetab isiku soovi vabaneda alkoholisõltuvusest. Kuigi vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht, nähtub isiku varasemast eluloost ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik ei ole tööpõlgur. Kinnipeetav on olnud varasemalt hõivatud erinevatel töökohtadel ning ka vangistuse jooksul on ta osalenud nii majandustöödel, kui avavanglas AS-is B. , kus tema töödistsipliini hinnatakse. Seega on kohtu hinnangul usutav, et ka vabanemise korral suudab endale töökoha leida. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma alkoholita. Isik soovib vabaneda sõltuvusest ning peale seda naasta oma elukaaslase ja laste juurde. Seega on põhjendatud anda E.V-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 05.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb E.V-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik