1 Kriminaalasi nr 1-18-3471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3471 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 75

1 lg 3 p 2 määrata C.E elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata C.E-le katseaeg kuni 09.12.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada C.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada C.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume või psühhotroopseid aineid omavate või tarvitavate isikutega, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata C.E kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada C.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. C.E kannab käesoleval ajal Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 15/139973 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi Soome Vabariigi Karistusseadustiku

1. peatüki § 2 järgi raskes narkokuriteos ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat 3 kuud (s.o 2645 päeva) vangistust. C.E kannab mõistetud karistust alates 12.09.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut 5 korral kriminaalkorras karistatud (neist 4 karistust on arhiveeritud). Tegemist on isiku teise reaalse vangistusega. Kinnipeetavat on aastatel 1990-1998 karistatud joobes juhtimise, avaliku varguse (vägivallaga, grupis), salajase varguse, kohtuotsuse mittetäitmise ja kelmuse eest. Käesolevalt on isikut karistatud suure koguse narkootilise aine käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused. Käesoleva 3 vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel koristajana ning alates 04.09.2017 on ta määratud tootmistöödele. Töökohustuste täitmisega isikul probleeme esinenud ei ole. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 6 kuud vangistust. C.E elas enne kinnipidamist koos elukaaslase ja tütrega aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on kinnipeetaval vabanedes võimalik elama asuda samale aadressile. Elukohta on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmeid ning elukaaslane K. M. S andis selleks oma nõusoleku. Isikul on keskharidus, mille omandas Tallinna xxxx ja elektriku kutse. Õppimisse suhtub ta positiivselt. Kinnipidamise ajal on ta avaldanud soovi omandada keevitaja eriala. Vahetult enne kinnipidamist töötas isik xxxx xxxx OÜ-s autoelektrikuna. Ta on tegelenud ka mitteametlikult autode ostu-müügiga ning tööjõu vahendusega xxxx OÜ-s. Lisaks on ta töötanud ka elektrikuna xxx. Enda sõnul oli ta sissetulekuga rahul alates aastast
3. Enne seda esines ka raskemaid majanduslikke perioode. Rahuldavast sissetulekust olenemata on isik toime pannud raske narkootikumidega seotud kuriteo. Enda sõnul on kinnipeetav enamasti töötanud ametlikult, mõistab töötamise vajalikkust ja tahab töötada ka kinnipidamise ajal. Alates 04.09.2017 töötab isik Eesti Vanglatööstuses. 17.04.2018 seisuga on isikul K-raha andmetel vabanemisfondis 1500 eurot, tasumata nõudeid ei ole. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on isikul vabanedes võimalik tööle asuda xxxx OÜ-sse. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane K- M. S ja tütar S. E (sündinud xxxx). Peresuhted on kinnipeetava sõnul head ja toetavad. Kinnipeetava vanemad on surnud, poolvenna M. P suhted puuduvad. Isiku suhtlusringkonnas oli nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad liiklusseaduse rikkumised (21 rikkumist) ning viimane toimepandud kuritegu. Enne kinnipidamist tarvitas isik alkoholi harva ja mõõdukalt. Varem (1990-2008) tarbis ta alkoholi palju. Isikut on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobes (
4. a) ja ühel korral AS § 70 alusel (
5. a). Vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal enam probleeme alkoholi tarvitamisega. Narkootikume ta ei tarvita. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval kroonilisi haiguseid ega sõltuvusi diagnoositud ei ole. Isik on suhtlemisel viisakas ja avatud. Isik soovib elada koos oma perega ning teha tööd. Vangistuse jooksul on isik leidnud endale ka töökoha vabaduses. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Minevikus on isik õigustanud oma tegusid ning pisendanud oma osalust, käesolevalt võtab kogu süü omaks. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv. Isikut on 27 korral väärteokorras karistatud (kõik karistused arhiveeritud), lisaks on ta toime pannud raske narkokuriteo. Isik hoidis oma valduses ja püüdis hankida ligikaudu 4,9 kg amfetamiini (puhtusaste 49-55%) ja 71,6 g hašišit. Antud kogusest oleks saadud üle 25 000 kasutusannuse. Eelnev näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ning ühiskonda üleüldiselt. Isiku sõnul soovib ta osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et elukaaslase K- M. S sõnul on kinnipeetaval suhted nii tema kui 8 aastase tütrega head. Elukaaslane ei teadnud, et kinnipeetaval oleks kriminaalkorras karistatud sõpru. Kodukülastuse käigus suhtles ametnik elukaaslase õe J. K, kes ütles, et tema ja C.E saavad hästi läbi. Kodukülastus toimus 23.03.2018 aadressile xxxx, mille käigus selgus, et maja vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise nõuetele, on olemas pind, kuhu seade paigaldada. Maja on 2-korruseline, 3-toaline (~140m2). Maja omanik on J. E. Elukaaslane andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks (saatis selle e-maili teel, kuna viibib välismaal ja ei saa kirjalikku ega elektroonilist nõusolekut anda). Vanglast vabanedes on elukaaslane valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. C.E-l on vabanemisjärgseks töökohaks märgitud OÜ xxxx. Ametnik võttis ühendust selle juhatuse liikme P. K ning sai kinnitust, et kinnipeetavale on seal töö garanteeritud. P. K ütles, et C.E on tema vana tuttav ning ta on varasemalt seal ettevõttes tööl abis käinud. Tegemist on elektritöödega ning klaasivahetamisega, töökoht on ametlik ning palk hakkaks olema ~1000 eurot. Elukaaslase sõnul ei ole alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega C.E-l probleeme olnud. Riskihindamise andmetel C.E ise narkootikume ei ole tarvitanud. Juhul, kui kohus otsustab C.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse tähtaeg, s.o 09.12.2021 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,7,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve pikkuseks määrata 7 kuud. C.E kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enne kinnipidamist elas ta vaheldumisi xxxx ja Eestis. Perekond oli Eestis. Tal on elektriku kutse. Autoelektriku kutseoskus on tal olemas, ta on omal käel seda õppinud. Ta on xxxx OÜ-s varem vahetevahel abis käinud, kui on olnud keerulisem elektritöö. Tema lähedased on elukaaslane ja tütar. Poolvennaga ei ole tal kunagi mingeid suhteid olnud. Viimati karistati teda kriminaalkorras enne xxxx vahistamist
6. aastal kelmuse eest. Viimati oli ta vangis enne xxxx vahistamist
7. aastal. Liiklusrikkumisi on tal terve elu olnud, viimane oli
8. aastal. Kõik rahalised nõuded on tal täidetud. Kui ta
9. aastal kinni peeti, siis oli ta seaduskuulekalt elanud 16 aastat. Juhtus nii, et töökaaslaga koos sattus ta selle supi sisse. See oli ta elu kõige suurem viga, ta on selles täielikult süüdi ja kahetseb väga. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis enam ta sellise supi sisse ei sattu. Vangistus on olnud tema jaoks väga raske. Lapsega suhtleb ta telefoni teel. Lapse ema keeldub last vanglasse toomast turvanõuete pärast. Teda hinnatakse kõrgohtlikuks, sest ta on narkootikumide eest karistatud. Seda selgitas talle kontaktisik, sama inimene, kes on teinud iseloomustuse. Kui ta tuli xxxx, siis riskiprotsendid olid algul 10 ja
10. Kuidas need tõusevad, seda ta ei tea. Protsent langeb ainult siis, kui ta vestleb psühholoogiga, aga psühholoogi vanglas ei ole. Töökaaslane, kellega koos ta süüdi mõisteti, vabanes poole aja pealt. Tal oli täpselt sama suur karistus, 7 aastat 3 kuud. See teine isik oli M. M, kes vabanes 8 kuud tagasi ja elab Eestis. Tal ei ole M. M mingit suhet ja ei hakka ka olema. Kohus peaks ta vabaks laskma, sest see oleks perele kasulik, ja allutama ta elektroonilise valve alla. Ta on informeeritud, mida tähendab käitumiskontroll ja kohustused. Alkoholiga tal pole probleeme, narkootikume pole ta kunagi tarvitanud. Vangistus on olnud tema jaoks väga suur šokk, pere jaoks samuti. Tal on olemas töökoht, kuhu saaks kohe tööle asuda. Tal on elukoht, kus ta hakkab elama koos perega ainult seaduskuulekat elu. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa C.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.E ennetähtaegset vabastamist. 5 Kaitsja oli erinevalt vanglast ja prokurörist arvamusel, et C.E siiski kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Seda kõigepealt tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis 3-1-1-12-
11. Selles lahendis on Riigikohus jõudnud äratundmisele, et kui isiku käitumine vangistuses on seaduskuulekas ja vangistuses etteheiteid talle ei ole, siis kuriteo raskus ei saa olla takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. Tõendamist on leidnud, et
12. aastast kuni käesoleva ajani on C.E õiguskuulekalt vangistuses käitunud, ta on töötanud, tal ei ole olnud vangistuse jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Kohus on kindlasti näinud, kui lihtsalt vangistuses distsiplinaarkaristusi on määratud. See näitab seda, et isiku õiguskuulekus, seaduskuulekus on vangistuses olnud väga hea. Mis puudutab seda, kas isik on saanud aru oma teost, siis kuulsime, et ta on aru saanud, mille eest ta karistust kannab. Kui vaatame, mida vangla on iseloomustusse kirja pannud, siis ühtegi probleemset kohta, mis takistaks tal vangistusest enne tähtaega vabaneda, ei ole. Seal on küll viited 4-le viimasele karistusele, mis olid 16 aastat tagasi. Tegelikkuses on C.E puhul tegemist isikuga, kes suudab elada vabaduses ilma, et probleeme tekiks. Kustunud karistustele tuginemine on täiesti ühemõtteliselt keelatud, neile ei ole lubatud viidata ka erinevates menetlustes. Sama seisukoht on ka väärteokaristuste osas. Kaitsja on korduvalt viidanud erinevatele lahenditele, et olukorras, kus tegelikkuses riskiprotsentide arvutamise metoodika ei ole selge, ei ole selge, kuidas need protsendid kujunevad, peab kaitsja vajalikuks viidata Valga kohtumaja määrusele 15.10.2017 nr 1-14-
13. Me ei saa lihtsalt öelda, et isik on kõrgohtlik ja teda lahti ei lase. Kui saaksime aru, et ohtlikkus tuleneb sellest, et isik on toime pannud raske esimese astme kuriteo, siis sel juhul peaks seadus selle lahti kirjutama. Protsentide alusel otsustada, et me isikut ei vabasta, on kaitsja arvates lubamatu. Selles määruses on õigesti kirjutatud, et peab vaatama, mis isikuga on tegemist. Prokurör on kohustatud oma seisukohta siiski rohkem avama. Kui prokurör ei pea vajalikuks seda teha, siis põhistamata arvamuse saab kohus jätta tähelepanuta. Olukorras, kus prokurör ütleb ainult ühe lause, tuleb see jätta tähelepanuta ja lähtuda vangla materjalidest. Kaitsja arvab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.E võib 7 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud Soome Vabariigis raske narkokuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri õiendi kohaselt puudub isikul kehtiv karistus, mis oleks mõistetud Eesti Vabariigis. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Ta on olnud hõivatud majandustöödel ning käesolevalt töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel. Töökohustuste täitmisega vangistuses probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Ametnike suhtes on isik salliv, suhtlemisel avatud ja viisakas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on olemas elukoht endale kuuluvas majas aadressil xxxx, kus elavad hetkel tema elukaaslane ja alaealine tütar. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning elukaaslane on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Suhted lähedastega on head ja toetavad, mis tähendab, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas toetav 6 lähivõrgustik. Elukaaslane on kinnitanud, et on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt ka materiaalselt toetama. Lisaks on kinnipeetavale vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis aitab tagada tema majanduslikku toimetulekut. K-raha andmetel ei ole isikul tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondi on hoiustatud 1500 eurot. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul diagnoositud sõltuvusi, mida võiks pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et C.E-le tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus nõustub kaitsjaga, et üksnes kuriteo raskus ei saa olla takistuseks isiku ennetähtaegsele vabastamisele, sellega ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.12.
14. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus C.E viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava C.E elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab C.E-le katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 09.12.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud ning paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
15. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik