1-18-5087 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5087 (18259000242) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm K

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada K.S Viru Maakohtu 19.06.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Ärakandmata karistust ei pöörata K.S suhtes täielikult täitmisele, kui ta ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholismivastasele ravile, alustades raviga käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ning esitama selle kohta kriminaalhooldajale tõendi. 1 1-18-5087 Vabastada K.S tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning hakata alates sellest arvestama tema 6-kuulist katseaega. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 15.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu 19.06.2018 otsusega tunnistati K.S süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

K.S suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning tema karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.06.

2. Kinnipidamisasutuses K.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on K.S ohtlik avalikkusele, konkreetsele täiskasvanule ja ametnikele (risk ühiskonnas) ning oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes ning konflikti või lahkheli tekkimisel. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata K.S-ile vähemalt 6 kuu pikkune katseaeg ja käitumiskontrolli aeg. Kui kohus leiab, et K.S tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku panna talle lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi katseajal;

§ 75

lg 2 p 5 alluma alkoholivastasele ravile ning esitama 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule tõendi ravi läbimise kohta.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti K.S ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. K.S ütles 05.11.2018 kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaegselt ning alluda käitumiskontrollile. Tema soov on tegeleda katseajal alkoholiprobleemiga, millest tulenevad kõik tema ülejäänud probleemid. Ta nõustub minema alkoholiravile ja väitis, et teeks seda ka siis, kui talle seda kohustust ei pandaks. Ta kinnitas, et saab aru, et tal on võimalik vabaneda juba pooleteise kuu pärast nö täiesti vaba mehena, kuid tema eelistab katseajaga vabaneda. Täpsemalt põhjendas K.S oma soove järgmiselt: „Mul ei ole väga vahet selle, kas mul on see käitumiskontroll või ei ole. Võib-olla on pigem sellest käitumiskontrollist abi. Ta natuke distsiplineerib. Peab kord nädalas käima Rakveres aru andmas. Alkoholiprobleemiga tuleb niikuinii tegelema hakata, kui ei taha natukese aja pärast siia tagasi tulla. Selleks, et inimeseks saada, tuleb selle probleemiga nagunii tegeleda, mis vahet sel on, kas on see käitumiskontroll või ei ole. Ma ei võta teda nagu tülina, et ma pean pool aastat end näitamas käima või ma istun lõpuni ära ja siis ma olen vaba mees.“ K.S selgitustest nähtus, et ta on juba mõelnud ja uurinud, kuidas ja kus ennast ravida. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 1-18-5087
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et K.S saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 8.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 9.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku käitumine vangistuses

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse §-st 16 K.S-ile individuaalset täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas K.S on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata ka tema kahjuks. Küll aga määrati K.S alates 13.07.2018 tööle koristajaks ning alates 01.08.2018 majandustööle juuksuriks. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi ta saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib K.S elama asuda aadressile x. Tegemist on 3-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub K.S-ile . Enne vangistust elas K.S samal aadressil ning käesoleval hetkel 3 1-18-5087 keegi korteris ei ela. K.S lähedasteks on tema ema H V ja õde K V . Samuti ka vennad E ja R V , kellega ta küll üldse ei suhtle. Õe sõnul nii ema kui ka tema K.S-iga ei suhtle, vajadusel on suhtlemine minimaalne. Õe K sõnul on K.S-iga suhtlemine katkenud ka tema endiste abikaasade ja elukaaslastega ning samuti pojaga. Toimetulekut toetavad suhted oma lähedastega seega puuduvad. Iseloomustusest nähtuvalt on K.S nö halbade kalduvustega tuttavatest kergesti mõjutatav. K.S sõnul on tema toetav tugivõrgustik Õ külalistemaja inimesed ning kohtuistungil rääkis ta neist põhjalikult ja ilmse lugupidamisega. Samad inimesed võimaldavad talle ka tööd ja K.S sõnul usaldavad teda, mistõttu vastab ta samaga ega ole kordagi nende usaldust reetnud.
3. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust töötas K.S sageli mitteametlikult erinevatel juhutöödel ja oli arvel ka Töötukassas. Viimati töötas ametlikult 2008 aastal x. On olnud mitmeid töökohti erinevates valdkondades. Sissetulekud on olnud korrapäratud ning majandusliku toimetuleku oskus kesine. Oma väljakujunenud kulutamisharjumuse ja elustiili tõttu on tekkinud võlad. Seisuga 17.09.2018 on K-raha andmetel nõudeid 2 525, 16 eurot alates 2010 aastast. K.S sõnul on tal 10 000 eurot haginõudeid. Viimast peab ka põhjuseks, miks ta ei saa ametlikult töötada. Vangla hinnangul hoidub K.S võlgade tasumisest, ei ole motiveeritud ning ootab kustutamise perioodi, et mitte tasuda. K.S sõnul ei soovi kohtutäiturid teha maksegraafikuid ning riik ei ole huvitatud raha saamisest, mistõttu ta ka ei tasu haginõudeid. Viimase kuriteo puhul on tegemist peamiselt alkoholi vargusega poodidest. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, osad esemed müüs maha, kui ka oma sõltuvuse rahuldamiseks. x juhataja A N on kirjalikult kinnitanud, et vabanemisel saab K.S Õ Külalistemajas tööd alustada. Vanglas olles on K.S hõivatud töötamisega majandustööl juuksurina.
4. Edasise osas plaanib K.S tööle minna, arvatavasti Soome ja võlad tasuda. Kui K.S näeb tõepoolest tööperspektiivi Soomes, siis muudab see elutingimused mõneti keerukaks, kuna Soomes käimine oleks käitumiskontrolli ajal piiratud. Küll aga ei pea kohus Soomes töötamist välistatuks, kui seda annab korraldada kokkuleppel kriminaalhooldajaga ja austades käitumiskontrolli tingimusi.
5. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem K.S vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Kohus võtab arvesse seejuures ka seda, et K.S pidas oluliseks, et Tapa Haigla, kuhu ta on mõelnud alkoholiravile minna, asub tema kodust vaid 200 meetri kaugusel. Praegusel juhul oleks K.S kõige olulisem katseaja tingimus alkoholiravile minek, mistõttu see asjaolu on tõesti positiivne. Vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. K.S iseloomustus näitab, et ta on omandanud keskhariduse xl. Peale keskkooli jätkas õpinguid enda sõnul x, kus õppis tolli-ja õiguse erialal. Õpingud jäid pooleli oma initsiatiivil seoses tööle asumisega. K.S enda sõnul on tal olemas tõstukijuhi tunnistus, keevitaja paberid – Töötukassa vahendusel, vedurijuhi load, lukksepa paberid Viljandi noorte vanglas, autojuhiload.
8. Karistusregistri andmetel on K.S-il kuus kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt kannab K.S vanglas karistust 11-ndat korda. Kuriteo laad on muutunud kergemaks, viimane toime pandud kuritegu on varavastane. Dünaamika on varieeruv - enamuses varasematest kuritegudest varavastased, sekka mõned vägivalla kuriteod, mille soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. 4 1-18-5087
9. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et K.S alustas alkoholi tarbimist peale
10. vangistust umbes 18 aastaselt. Vangla meditsiiniosakonna poolt on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Enamik kuritegudest toime pandud alkoholijoobes ja alkoholijoobes on ka käitunud vägivaldselt. K.S tunnistab, et ta on töölt vallandatud alkoholi tõttu, kriminaalhoolduses rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi ning viibinud ka kainestusmajas. K.S enda sõnul on vahepeal olnud ka mitu sellist perioodi, kus ta poole aasta jooksul alkoholi ei ole tarvitanud. Ta saab aru, et tal on probleeme alkoholiga. Viimane tarvitamine leidis aset 18.06.2018, s.o kinnipidamise päeval. K.S on alkoholiraviga nõus, narkootikume ei tarvita ning muude kuritarvituste osas tal probleemkäitumist ei esine. Iseloomustuses leitakse, et K.S väldib probleemidega tegelemist, selle asemel kuritarvitab alkoholi ja varastab edasi, mis tekitab probleeme juurde nii iseendale kui lähedastele. K.S oli oma endise abikaasa suhtes vägivaldne, leides, et naine oli ise süüdi. Impulsiivsusele viitab korduv väärteokorras karistatus ja süstemaatilised vargused (tuleb vajadus, siis lihtsalt läheb ja võtab). Ta tunnistab probleeme osaliselt, kuid ei ole teinud midagi nende lahendamiseks, pigem otsib oma probleemidele kiireid ja ka ebaseaduslikke lahendusi, s.o materiaalse kasu saamine varguste teel. K.S ei analüüsi oma tegusid ning tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid samas ütleb, et arvatavasti jõuab vanglasse tagasi, kui alkoholi tarvitamist ei lõpeta. Tema varasem käitumine näitab, et ta ei ole õppinud oma vigadest ning vabanedes võib jätkata kuritegeliku käitumisega.
11. Kohtuistungil oli K.S avatud ja rääkis oma probleemidest neid ilustamata. Kohtule jäi mulje, et K.S siiras lugupidamine Õ Külalistemajaga seotud inimeste vastu, kelle eluviis on tema omast märgatavalt kiiduväärsem, võib avaldada talle vabaduses positiivset mõju. Samas tunnistas K.S ausalt, et tema elukäik sõltub siiski vaid temast endast ja ka eskujulikud tuttavad ei saa tal käest kinni hoida ja kõrval seista. Süüdimõistetu väljendas soovi „inimeseks saada“ ja oli veendumusel, et ainus viis seda teha oleks saada jagu alkoholiprobleemist. Ta soovis seda vähemalt üritada ja oli näha, et ta on mõelnud reaalselt sellele, kuidas seda teha.
12. Erinevalt vangla ja prokuratuuri seisukohast on kohtu hinnangul lootust, et K.S vähemalt püüab uutest kuritegudest hoiduda. Asjaolu, et teda ootab vabaduses töökoht minimeerib riski, et ta jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel. Positiivne on kohtu hinnangul ka see, et K.S osaleb vangla tööhõives.
13. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest K.S-iga kui ka tema kohtuotsustest ei jää kahtlust, et keskseks probleemiks, mis muudab K.S kuritegelikult ohtlikuks, on tema alkoholisõltuvus. Seega, kui üldse on mingi lootus hoida K.S-i vabaduses kuritegudest eemal, siis peitub lahendus just selle sõltuvusega tegelemises. Kui kohus jätaks K.S vabastamata, vabaneks ta vangistusest juba 18.12.2018 ehk vähem kui kuu määruse jõustumisest. Pärast seda ei oleks riigil võimalik K.S-i enam kuidagi mõjutada. K.S on aga ise leidnud, et talle oleks kriminaalhooldaja distsiplineerivast mõjust ja alkoholiravile allumise kohustusest pigem kasu. Ka kohus nõustub, et see võib motiveerida süüdimõistetut oma elus muudatust tegema. Tutvudes K.S varasemate kohtuotsustega, ei leidnud kohus vähemalt viimastest aastatest kinnitust, et sellist kohustust oleks K.S-ile pandud. Võib-olla ei tehtud seda põhjusel, et isik ise ei olnud raviks valmis. Praegu paistab K.S seda soovivat ja ootab võimalusel riigipoolset tuge. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et väljaütlemise hetkel oli lootus alkoholisõltuvusest vabaneda siiras. Kas süüdimõistetu jääb selle plaani juurde ka vabaduses või unustab niipea, kui alkoholi ligi pääseb, ei saa kohus ennustada. Küll aga võimaldab käitumiskontrolliga katseaeg ja selle sidumine alkoholiravi läbimise kohustusega tagada ja kontrollida K.S 5 1-18-5087 lubaduste täitmist. Karistuseta ta ei jää, sest kui ta rikub katseaja tingimusi, saab täitmisele pöörata ka selle osa vangistusest, millest ta praegu tingimisi vabaneks.
14. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata K.S püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib K.S ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui K.S kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Neil põhjustel leiab kohus, et praegusel juhul aitab K.S ennetähtaegne vabastamine karistuse eesmärkide täitmisele paremini kaasa kui vabastamata jätmine. Soodustegurite loomine K.S alkoholisõltuvuse raviks on õigustatud nii eri- kui üldpreventsiooni seisukohalt.
15. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja ja täiendavate kohustuste osas. Arvestades väga lühikest kandmata karistust on 6-kuuline käitumiskontrolli pikkus sobiv. Muud katseaega ei saakski kohus

§ 76lg 5 esimesest lausest tulenevalt praegusel juhul mõista.

Lisaks tuleb K.S-ile määrata katseajaks järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 5 alusel alluda alkoholivastasele ravile ja esitada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule tõend ravile asumise kohta. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. K.S ise soovis neid kohustusi täita. 25. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu K.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 6