KERT KENZAP Ik 38712144246, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – eesti keel, töötab xxxx xxx, elukoht: xxx , karistatus kustunud, kehtivaid väärteokaristusi üks; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 4,5, § 199 lg 1, § 184 lg 1, § 4181 lg 1 järgi TM Ik xxx, EV kodanik, 6 klassi haridus, emakeel – vene keel, töötab, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 3; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
DM Ik xxx, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud - 27.07.2018 Harju Maakohtu poolt
lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, kuid
sätteid kohaldades vabastatud karistusest ja paigaldatud kinnisesse lasteasutusse 2018/2019 õppeaasta lõpuni; k ehtivaid väärteokaristusi 2; tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 2 p 4,5 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tu v as ta s Sten Klaserit süü distatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S, eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes xxx aias ja xx metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks -ühele kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M, V K ja N S viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii Xxx aia s kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A.V filmimise ajal, mida T.M tegema peaks, lööma või mitte lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T.M teda edasi lüüa saaks. D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D Mi, V Ki ja N Si poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas xxx, pani K.Kenzap tema A.Vilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. S K käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. 2 Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus –xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega Sten Klaser pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse Sten Klaserit selles, et tema ajavahemikul 15.-16.07.2018 - 30.07.2018 Tallinnas, täpsemalt tuvastamata kohas, kallutas tahtlikult Kert Kenzapit võõra vara varguse toimepane misele, sest käskis Kert Kenzapil ära võtta üürikorterist xxx, Tallinn K Kle kuuluva sülearvuti Lenovo ja tuua see tema kätte, mida K.Kenzap ka omakasu huvides tegi, et K.K poolt Sten Klaserile varem tekitatud varaline kahju summas 800 eurot saaks hüvitatud ja võttis nimetatud ajavahemikus ja korterist K.K sülearvuti Lenovo Idealpad Z50-70 15,6´´ maksumusega 629 eurot ning viis Sten Klaserile, kellelt see üürikorteri läbiotsimisel xxx 27.08.2018 ära võeti. Seega kihutas Sten Klaser tahtlikult teist isikut võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse Sten Klaserit selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja isikult ning hoidis ilma Relvaseaduse § 32 ja 34 nimetatud relva või laskemoona soetamise ja omamise loata ning Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel Siseministri määrusega 11.12.2001 nr 98 kehtestatud Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona loetelu § 2 p 6 järgi nimetatud tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku tulirelva laskemoona- 4tk 7,62x51 mm kaliibrilist trasseerivat vintpüssipadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks vastava kaliibrilistest vintpüssidest (M14, CETME 58, G3, AK4, SID 510, Winchester, Sako jpt) ning kuulipildujatest (MG-3, HK21, M60, BREN L4 jpt.) ning andis need üle juuli alguses 2018.a. Kert Kenzap´ile aadressil xxx. Seega käitles Sten Klaser ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona olulises koguses, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kert Kenzapit süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S, eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes Xxx aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul 3 kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks -ühele kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M, V K ja N S viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii Xxx aias kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A.V filmimise ajal, mida T.M tegema peaks, lööma või mitte lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T.M teda edasi lüüa saaks. D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D M ’i, V K’i ja N S’i poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas xxx, pani K.Kenzap tema A.V ilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. Sten Klaser käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus –xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega Kert Kenzap pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona
4 Kert Kenzapit süüdistatakse selles, et tema võttis Sten Klaseri kihutamisel ajavahemikul 15.16.07.2018-30.07.2018 Tallinnast Mxxx asuvast üürikorterist ära K K ’le kuuluva valget värvi sülearvuti Lenovo Idealpad Z50-70 15,6´´ maksumusega 629 eurot, millise viis S.Klaserile ja see leiti politsei poolt S.Klaseri korterist xxx läbiotsimisel 28.09.2018. Seega võõra vara vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Kert Kenzap toime
Kert Kenzapit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas Sten Klaserilt ja hoidis vähemalt alates 02.07.2018.a. kuni 31.07.2018 Tallinnas xxx korteris ilma Relvaseaduse § 32 ja § 34 lg 1,2 nimetatud tulirelva ja laskemoona soetamise ja omamise loata ning Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel Siseministri määrusega 11.12.2001 nr 98 kehtestatud Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona loetelu § 2 p 6 järgi nimetatud tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku tulirelva laskemoona - 4tk 7,62x51mm kaliibrilist trasseerivat vintpüssipadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks vastava kaliibrilistest vintpüssidest (M14, CETME 58, G3, AK4, SID 510, Winchester, Sako jpt) ning kuulipildujatest (MG-3, HK21, M60, BREN L4 jpt.). Seega käitles Kert Kenzap ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona olulises koguses, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse Kert Kenzapit selles, et tema omandas ebaseaduslikult, ilma vastava Ravimiameti loata, alates märtsist 2018.a. eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult ning hoidis kuni läbiotsimiseni 31.07.2018 Tallinnas xxx korteris suures koguses (s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet marihuaanat, s.o peenestatud kanepi ja taimevarre tükke, kokku massiga mitte vähem kui 23,7 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,7%. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli /THC/ sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, mille käitlemine on keelatud vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 3 1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kehiva kohtuparkatika kohaselt on keskmine marihuaana kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule 750 mg (0,75 g), seega 10-le inimesele 7,5grammist (näiteks RK 3-1-1-100-13). Seega käitles Kert Kenzap ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mis on kvalifitseeritav kuriteona
T Mit süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S, eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. 5 Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes Xxx aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks -ühele kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M, V K ja N S viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii Xxx aias kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A.V filmimise ajal, mida T.M tegema peaks, lööma või mitte lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T.M teda edasi lüüa saaks. D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D M ’i, V K ’i ja N S’i poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas xxx, pani K.Kenzap tema A.V ilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. Stena Klaser käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus –xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. 6 Seega T M pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona
T Mit süüdistatakse selles, et tema 29.04.2018 kella 19:50 paiku Tallinnas xxx asuva xxx keskuse juures, seega päevasel ajal ja paljude võõraste isikute juuresolekul, rikkus raskelt käitumise üldreegelid ja avalikku korda, kuna provotseeris tüli kannatanu T P, tuues ettekäändeks suitsu küsimise ja eitava vastuse peale müksas teda möödudes ja solvas ning kui kannatanu ümber pööras, et selgitust nõuda, tungis temale kallale, tõukas teda kahe käega endast eemale ja seejärel lõi teda korduvalt kätega keha ja näo piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse- xxx. T. Mi ebaseadusliku tegevuse lõpetasid mööduvad kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud, kes aitasid kannatanul teda kinni hoida ja kutsusid xxx turvatöötajad, kes kutsusid politsei. Sellise tegevusega rikkus T M korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda tema jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, lugupidamatust kaaskodanike vastu. Seega avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, pani T M toime avaliku korra raske rikkumise, mis on kvaliftseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse T Mit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise (29.04.2018 ja 30.07.2018), uuesti korduvalt 25.08.2018 kella 22:00 paiku Tallinnas xxx ja xxx tee ristmiku lähedal põhjuseta tungis kallale kannatanule A S, et demonstreerida oma üleolekut ja milleks ta võimeline on, lõi teda rusikaga näkku ja kui kannatanu löögi tagajärjel maha kukkus, lõi teda vähemalt 3 korda rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse- xxx. Seega T M isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, pani uuesti korduvalt toime teisele isikule valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tekitas tervisekahjustuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona
D Mi süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S, eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes Xxx aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. 7 A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks -ühele kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M, V K ja N S viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii Xxx aias kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A.V filmimise ajal, mida T.M tegema peaks, lööma või mitte lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T.M teda edasi lüüa saaks. D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D Mi, V Ki ja N Si poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas xxx, pani K.Kenzap tema A.Vilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. S K käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus – xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega D M pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona
MS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav Sten Klaser ja tema kaitsja Alar Neiland käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 4, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Sten Klaserile karistuseks 4 8 aastat vangistust;
lg 1 – 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 30 päeva vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.
alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud tähtajalisest vangistusest ärakandmisele viis 5 kuud vangistust;
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Sten Klaseri kinnipidamise päev 27.08.2018. Ülejäänud osa kandmata karistusest 3 aastat 7 kuud vangistust, ei pöörata täies mahus täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav Kert Kenzap ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 4, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Kert Kensapile karistuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 30 päeva vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.
alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud tähtajalisest vangistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust;
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kinnipidamise aeg 31.07.2018 -01.08.2018, so 2 päeva, mille tõttu kuulub ärakandmisele tähtajaline vangistus 4 kuud 28 päeva. Ülejäänud osa kandmata karistusest 3 aastat 7 kuud vangistust, ei pöörata täies mahus täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, määrata Kert Kenzap kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma
1-6 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustada Kert Kenzapit käitumiskontrolli ajal täitma
lg 2 p 2, 2-1, 8 tulenevaid kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema sotsiaalprogrammis.
MS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav T M ja tema kaitsja Viktoria Ivanova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 4, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest T Mile karistuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toim epanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega ning 9 mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 alus el lugeda karistusest kantuks T Mi eeluurimisel kinnipidamise aeg 29.04.2018-30.04.2018 – 2 päeva, 31.07.-01.08.2018 -2 päeva, 29.08.2018 – 29.09.2018, so kokku 1 kuu ja 4 päeva. Ülejäänud osa kandmata karistusest 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust ei pöörata täies mahus täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, määrata T M kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma
1 -6 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustada T Mit käitumiskontrolli ajal täitma
lg 2 p 2, 2-1, 8 tulenevaid kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema sotsiaalprogrammis.
MS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav D M ja tema kaitsja Aivar Kello käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 4, 5 järgi karistusest vabastamist
sätteid kohaldades ja tema suhtes
lg 1 p 1, 10 ettenähtud mõjutusvahendeid kohaldades – hoiatus ja muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus - vabanduskirja kirjutamine kannatanule kokkuleppe sõlmimisel, millise kohus kannatanule edastab. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta , kaitsjate ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Sten Klaser
lg 2 p 4,5, § 199 lg 1 -§ 22 lg 3, § 4181 lg 1 järgi, Kert Kenzap
lg 2 p 4,5, § 199 lg 1, § 184 lg 1, § 4181 lg 1 järgi, T M
214 lg 2 p 4,5, § 121 lg 2 p 3, 263 lg 1 p 1 järgi ja D M
lg 2 p 4,5 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja nendele tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju 10 tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatavate süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. Seega tuleb välja mõista T Milt tsiviilhagi summas 3500 eurot T P kasuks. Raha kanda T P arveldusarvele Nordea pangas xxx. Menetluskulud Seoses süüdistatava D Mi alaealisuse tõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna, s.o. sundraha summas 1350 eurot ja kaitsjatasu 1159.92 eurot, kokku summas 2509.92 eurot riigi kanda. Seoses süüdistatava T M alaealisuse tõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna, s.o. sundraha summas 1350 eurot ja kaitsjatasu 1180 eurot, kokku summas 2530 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub süüdistatavalt Kert Kenzapilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1350 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Kert Kenzapilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 1680 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Kert Kenzapil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kert Kenzapilt tuleb v älja mõista narkootilise aine ekspertiis (akt nr 18E – AN0936) summas 84 eurot ja tulirelva ekspertiisi akt nr 18E-TB0081 23.08.2018 summas 210 eurot, kokku summas 294 eurot. Seega tuleb Kert Kenzapilt tasuda menetluskulud kokku summas 3342 eurot, vastavalt kokkleppele kuulub Kert Kenzapilt väljamõistmisele menetluskulud summas 1500 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 125 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub süüdistatavalt Sten Klaseril t KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1350 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Sten Klaseril välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 2160 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Sten Klaseril tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Sten Klaserilt tuleb välja mõista tulirelva ekspertiisi akt nr 18E-TB0081 23.08.2018 kohaselt 210 eurot. Seega tuleb Sten Klaseril tasuda menetluskulud kokku summas 3720 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 310 eurot. 11 Asitõendid - CD-plaat kõnesalvestisega numbrile 112, 31.07.2018 kell 03:38 (V teatas alaealistest, kes xxx tarbivad kanepit) – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; - CD -R plaat, millel salvestis, kus A.V ja T.M jt. viibivad 31.07. öösel politseiauto kongishävitada peale kohtuotsuse jõustumist ; - CD-R plaat, millel salvestised, mis kasutaja A V pani üles VK.com lehele (kannatanu peksmine ja poisid politsei auto kongis) – jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist; - CD-R plaat, millel foto Sten Klaser ID-kaardist – jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist; - CD-R plaat, millel salvestis, mis oli DELFI uudiste lehel üleval kannatanu peksmisest – jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist. PP laos asuvad (akt nr 2018-1499, 15.10.2018) - xxx, Tallinn Kert Kenzap´ilt ära võetud käerauad – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; A Vilt võetud käerauad HC600 Carbon 17C00083 + ümbris – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; xxx läbiotsimisel võetud lagunenud padrunivöö – hävitada peale kohtuotsuse jõustumsit; Sten Klaseri NOKIA koo s kõnekaardiga, SUPER kõnekaardi ümbris, Bitcoinide rahakott koos karbi juhtme ja käsikirjas kirjutatud paberiga; paberilehed; xxx võetud paberilehed bitcoinide infoga, dokumendid kileümbrises, parkimispilet sõidukile reg. nr. xxx – tagastada Sten Klaserile. (akt nr 2018-1640, 14.11.2018) - K.Kenzapilt võetud käeraudade võti – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; K K Swedbank pangakaart – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; 31.07.2018 läbiotsimisel xxx, Tallinn korterist kaasa v õetud metallist karp; Acer Aspire sülearvuti koos laadijaga – anda Sten Klaserile peale kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 68 lg 1, § 73, § 74, § 75 § 78 p 1, § 87 lg 1 p 1, 10, § VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Sten Klaser:
lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat;
lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel kergemad karistus ed lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Sten Klaserile 4 aastat vangistust.
Vangistus 3 aasta ja 7 kuud jätta Sten Klaseri suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Sten Klaser ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel arvata Sten Klaseri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 5 kuud, kandmise aja alguseks lugeda 27.08.2018.a. 12
p 1 alusel arvestada Sten Klaserile määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.2019.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõistetud vangistuse ärakandmist. Süüdi tunnistada Kert Kenzap:
lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangitus 1 kuu;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Kert Kenzapile 4 aastat vangistust.
Vangistus 3 aasta ja 7 kuud jätta Kert Kenzapi suhtes tingimisi kohaldamata ja vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kert Kenzap ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all
lg– s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Kenzapi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada Kert Kenzapi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid
käitumisekontrolli ajal osalema
p 1 alusel arvestada Kert Kenzapile määratud 3 aasta pikkus e katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.2019.a. Kert Kenzap määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 alusel arvata Kert Kenzapi eelvangistuses viibitud aeg 31.07.2018 -01.08.2018, so 2 päeva karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 4 kuud ja 28 päeva, kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada T M:
lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat; 13
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud;
lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista T Mile 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata T Mi eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2018-30.04.2018 – 2 päeva, 31.07.-01.08.2018 - 2 päeva, 29.08.2018 – 29.09.2018, so kokku 1 kuu ja 4 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistus 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus T Mi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada T Mi käit umiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada T Mi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid
lg 2 p 8 alusel kohustada T Mi käitumisekontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada T Mile määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.2019.a. T M määrata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada D M
lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.
sätteid kohaldades vabastada D M karistusest seoses mõjutusvahendi koh aldamisega.
lg 1 p 1, 10 alusel kohaldada D M ile hoiatus ja muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus - vabanduskirja kirjutamine kannatanule kokkuleppe sõlmimisel, millise kohus kannatanule edastab. Tsiviilhagi Välja mõista T Milt tsiviilhagi summas 3500 eurot T P kasuks. Raha kanda T P arveldusarvele Nordea pangas xxx. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta T Mi ja D Mi kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna riigi kanda 14 Välja mõista Kert Kenzapilt menetluskulud summas 1500 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125 eurot. Kert Kenzapilt menetluskulud summas 1824 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Sten Klaserilt 1350 eurot sundraha, ekspertiisitasu 210 eurot ja kaitsjatasu 2160 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 3720 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 310 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e- posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaat ja 4 CD-R plaati –jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist. PP laos asuvad (akt nr 2018-1499, 15.10.2018) - xxx, Tallinn Kert Kenzap´ilt ära võetud käerauad – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; A Vilt võetud käerauad HC600 Carbon 17C00083 + ümbris – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; xxx läbiotsimisel võetud lagunenud padrunivöö – hävitada peale kohtuotsuse jõustumsit; Sten Klaseri NOKIA koos kõnekaardiga, SUPER kõnekaardi ümbris, Bitcoinide rahakott koos karbi juhtme ja käsikirjas kirjutatud paberiga; paberilehed; xxx võetud paberilehed bitcoinide infoga, dokumendid kileümbrises, parkimispilet sõidukile reg. nr. xxx – tagastada Sten Klaserile. (akt nr 2018-1640, 14.11.2018) - K.Kenzapilt võetud käeraudade võti – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; K K Swedbank pangakaart – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; 31.07.2018 läbiotsimisel xxx , Tallinn korterist kaasa võetud metallist karp; Acer Aspire sülearvuti koos laadijaga – anda Sten Klaserile peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.