KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 7 alusel Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20.

novembri

1. a määrus I.T Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati I.T süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (

) § 201 ja 121 järgi.

§ 64lg 1 alusel ja kohaldades Kr

MS § 238 lgt 2 mõistis maakohus I.T-le karistuseks 2 kuud vangistust. Kohus liitis

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuse Viru Maakohtu 15.

veebruari 2012. a otsusega mõistetud karistusega ning luges kergema karistuse raskeimaga kaetuks. I.T-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati I.T süüdi

§ 121

ja § 424 järgi ning

§ 64lg-t 1 ja Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades mõistis kohus I.T-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus karistust sama otsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse – 1 aasta pikkuse vangistuse võrra. I.T lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust alates

1. novembrist
3. Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega vabastati I.T vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lisaks üldistele kontrollnõuetele pani kohus I.T-le

§ 75

lg 2 p-de 2,21 ,4,7 ja 8 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma end töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabastamisest alates, mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootilisi aineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) eelnevalt selleks kriminaalhooldajalt luba taotlemata, osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ja alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 3. 1. novembril 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata I.T karistus täitmisele, kuna I.T on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 4. Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a määrusega pöörati sama kohtu 27. aprilli 2016. a otsusega I.T-le mõistetud vangistuse kandmata osa

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Maakohus leidis erakorralises ettekandes ja kriminaalasja materjalidega tutvumise järel, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Muude mõjutusvahendite kohaldamine I.T puhul ei ole põhjendatud, kuna ta on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud tahtlikult, tema selgitused on ennast õigustavad ja asjakohatud. I.T lubas

1. augustil
2. a, kui vaadati läbi taotlust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, et ta ei hakka rikkumisi toime panema. Ometi on ta juba vähem kui 1 kuu jooksul ennetähtaegsest vabastamisest rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti valetas ta kriminaalhooldusametnikule tööle mittemineku kohta, väites, et on haige, ent viibis ise juba hommikul kell 10 kodus, olles alkoholijoobes. Kohus leidis, et I.T on suhtunud kohustuste täitmisesse hoolimatult ning andud katteta lubadusi, mida ta ilmselgelt täita ei suuda. Ta oli teadlik kriminaalhoolduse sisust, selle tingimustest ning alkoholikeelust, ent ta ei täitnud seda tahtlikult ja teadlikult. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.T , kes palub maakohtu määruse tühistada ja pikendada elektroonilise valve tähtaega kuni katseaja lõpuni. Samuti kohustub ta läbima alkoholivastase ravi, kui kohus talle selle kohustuse paneb. I.T selgitab, et ta nõustub rikkumise toimepanemisega, ent on veast aru saanud ja lubab, et tulevikus rikkumisi ei tule. Elektroonilise valve tähtaeg saab kohtulahendi tegemise ajaks läbi ning isegi seejärel lubab määruskaebuse esitaja olla korralik, jätkata töölkäimist, maksta makse ja kohtukulusid, olla pere ja lapse kõrval. I.T soovib kohtuistungil osaleda ning soovib viimast võimalust, et kohtule tõestada, et on veast aru saanud ja võimeline elama täisväärtuslikku elu.
4. Tartu Ringkonnakohtus võeti kaebus menetlusse
5. detsembril
6. a ning anti pooltele õigus esitada oma seisukohad määruskaebuse osas kuni
7. jaanuarini
10. jaanuaril
11. a registreeriti ringkonnakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusametniku täiendav informatsioon, milles ametnik teavitab, et
12. jaanuaril
13. a ei ilmunud I.T sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja samale päevale määratud registreerimisele. Ametniku helistamise peale ilmus I.T kohale. Kriminaalhooldusametnik tuvastas, et I.T on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokollist (koostatud
14. jaanuaril 2018) nähtub, et I.T-l tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,085 mg/l kohta. I.T kirjalikust selgitusest nähtub, et ta jõi uue aasta pidustuste raames šampust perega. Sotsiaalprogrammi ta ei jõudnud, kuna magas sisse ja ei kuulnud äratuskella (tl 63). 2

§ 76

lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus pööras I.T vangistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine on I.T rikkumist arvestades põhjendatud.

1. Vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 vaadatakse määruskaebus ringkonnakohtus läbi kirjalikus menetluses, v.a lõikes 4 sätestatud juhud. Karistuse täitmisele pööramise korral ei näe seadus ette süüdlase osavõttu määruskaebuse läbivaatamisel.
2. I.T ei ole eitanud, et rikkus talle Viru Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta leiab siiski, et karistuse täitmisele pööramine on liiga karm ning arvestama peaks, et tegemist oli ainukese rikkumisega katseaja jooksul. Ringkonnakohtul on siiski alus kahelda, et I.T suudaks katseaja tingimusi edukalt täita kui talle selleks uus võimalus anda. Nimelt tuleb Riigikohtu suuniste kohaselt käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Praeguse asjas puudub kahtlus, et I.T rikkus katseaja tingimusi tahtlikult. Juba katseaja alguses tuvastati tal alkoholijoove ning põhjus (tütre sünnipäev) ei ole mõjuvaks põhjuseks nõuete eiramiseks. Määruskaebusele lisatud arstitõend, mille kohaselt käis I.T
5. oktoobril 2017 arsti juures kinnitaks ehk seda, miks ta nimetatud kuupäeval ei saanud tööle minna, ent ei tõenda, et süüdlasel oli mõjuv põhjus alkoholi tarvitamiseks. Seda enam, et joove tuvastati süüdlasel juba hommikul kell 10:
6. Puudub igasugune alus arvata, et kriminaalhooldusalune oleks nõudeid rikkunud ettevaatamatusest, kuivõrd talle oli teada keeld tarvitada alkoholi. I.T oli ennetähtaegsel vabastamisel lubanud täita kohtu määratud tingimusi ning rikkumistega kaasnevat selgitas talle ka kriminaalhooldaja. Märkimist väärib, et vangistuse jooksul läbis I.T sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tlk 15), s.o programmi, mis on spetsiaalselt suunatud inimestele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. Seega õpetati talle, kuidas saavutada kontroll tarvitamise üle. Saadud teadmisi I.T ei kasutanud ning vaatamata teadmisele, et rikkumise korral võib kohus karistuse täitmisele pöörata, jätkas vabaduses alkoholi tarvitamist. 3