1-14-8860/34

KOHTUMÄÄ RUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8860 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla ma terjalid F .Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F. Q , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.03.2017 ja lõpp 13.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.01.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada F.Q tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 13.11.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil : xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada F.Q suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. F.Q vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.Q on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jättis kohus vangistuse täitmisele pööramata, kui F.Q ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määras kohus 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 25.11.
4. Viru Maakohtu 01.06.2016 määrusega pikendati F. Q-le Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, so kuni 16.02.
5. Kohtumäärus jõustus 18.06.
6. Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusega pöörati F. Q-le Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 8 kuud vangistust, täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (kõik kehtivad), vanglas viibib isik teist korda. Väärteokorras on isikut karistatud neljal korral. Käesolevat karistust kannab raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Tulenevalt ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega . Kohtuistung F.Q taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et olemas on kiri töökoha garanteerituse kohta, hakkab tööle operaatorina ja palgaks on 1000 eurot kuus. E lama hakkab vanadest sõpradest eemal, et saaks alustada uut elu, tahab minna autojuh i kurs ustele. Lähedaseks nimetas õe, kes on teda seni toetanud. Avaldas, et vestlustel psühholoogiga on aru saanud, kuidas oma sõltuvusega võidelda. Kinnitas, et alkoholi tarvitamise absoluutne keeld on talle täitmiseks jõukohane ja ta tahab ära maksta oma võlad. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröriseisukohaga leiab, et F Q . saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et F. Q-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. F.Q käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav on töötanud vanglas koristajana, köögis abitöölisena ja toidujagajana . Ka on isik läbinud sot siaalprogrammi „Eluviisitreening“ , mille tulemusena oskab nimetada seoseid alkoholi tarvitamise ning oma elustiili osas. Samuti on toimunud vestlused kriminaalhooldajaga, kus analüüsiti kuritegude toimepanemise põhiriske, ja arutati probleemide lahendamise erinevaid võimalusi. Vestluste tulemusena jõudis kinnipeetav järeldusele, et probleemide lahendamisega on vaja tegeleda sihipäraselt. Seega on F.Q kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt ja enese arendamisetäiendamise huvides. Vähetähtis pole ka asjaolu, et alates 08.08.2018 paikneb F.Q avavanglaosakonnas ning alates 11.09.2018 töötas tähtajalise lepinguga väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxxx, kus talle ühiselamu juhataja sõnul võimaldatakse omaette tuba. Seega on F.Q-l olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud tuhablokitehas OÜ xxxx . Vestlusest tööandja esindajaga on selgunud, et F. Q senise tööga ollakse rahul ja probleeme esinenud ei ole. Negatiivseks saab lugeda aga tasumata nõuete olemas olu (2863,53 eurot), mis võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut ja seeläbi suurendama uue kuriteo toimepanemise riski arvestades sellega, et isik on varem majanduslikes raskustes olles pannud toime varavastaseid kuritegusid. Samas on kinnipeetav ise motiveeritud asuma tööle, tasuma oma võlad ning ei ole töö osas valiv. Positiivne on ka see, et isikul on vabanemisfondis 313,97 eurot, mis peaks aitama tal esialgselt ja tagasihoidlikult toime tulla. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas õde, kellega suhtleb sagedasti telefonitsi ja suhted nende vahel on head ning toetavad. Õdeon kinnitanud, et ta on valmis venda vanglast vabanemisel moraalselt ja vajadusel võimaluste piires materiaalselt toetama. Seega on F.Q-d vabaduses ootamas teda positiivselt toetav isik. Kuna isiku varasemasse suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, siis soovib kinnipeetav neist eemale saada ja asub elama 3 teise linna ehk xxxx samas kui vana seltskond elab peamiselt xxxx. Kohus loeb sellise muudatuse äärmiselt positiivseks. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida tunnistab ka ise. Joomise põhjusena nägi isik ise seda, et töö- ja kindla elukoha puudumisel mööduksid päevad kiiremini . F. Q enda sõnul ei suutnud ta alkoholijoobes oma emotsioone kontrollida, käitus impulsiivselt ning kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest olemas, kuid ta vajab selleks kõrvalabi.Seega alkoholi kuritarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Narkootikumide tarvitamise kohta andmed puuduvad, isiku enda sõnul ta neid ei tarvita, mis on kohtu hinnangul äärmiselt positiivne. Vangla hinnangul on F. Q oma süüst aru saanud, oma tegusid ei õigusta ning on valmis võtma oma tegude eest vastutuse. Isik on teadvustanud, et tema põhiriskiks on tegevusetus ning seltskond. Kohtu hinnangul aitab tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Seltskonna osas on kinnipeetav ise otsustanud positiivse muudatuse kasuks vahetades elukeskkonda. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas ja väljaspool vanglat töötamine, sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et k aristuse üld- ja eripreventiivs ed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus F.Q vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elukoht ning töökoht ja suhted lähedase ga on head ning toetavad. F. Q on enda sõnul valmis loobuma alkoholist ning tasuma oma võlad. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et F.Q on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine so ovitud mõju enam avaldada. F.Q õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab F.Q üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p -des 2 ja 4 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada siiski alkoholi varasem kuritarvitamine, tegevusetus ning majanduslikult raske olukord. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 4 Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse F.Q lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab F.Q suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5