KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-17-10950 Määruse tegemise aeg ja koht 07.juuni 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Valentina Michelson Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Viru Vangla k riminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar `e 02.05.2019 erakorraline ettekanne X.B `i Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.10.2018 kohtumäärusega ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks X.B , isikukood XXX, elukoht xxx, tõkend vahistamine alates 06.06.2019 kl 11.25 Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar esitas 02.05.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata X.B-le mõistetud karistus täitmisele, kuna antud isik ei täida talle määratud kontrollnõudeid: ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ela kohtu määratud elukohas - xxx, saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - hooldusalune ei ela kohtu määratud elukohas alates 12.04.
- X.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati 1 aasta vangistusega, millest KrMS § 202 lg 6, arvestati täidetud kohustuse osa, so 3 tunni üldkasuliku t ööd, millele vastas 3 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui X.B ei pane 1-(ühe)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1 -6 ettenähtud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 12.12.
- 1 Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja p öörati täitmisele X.B-le Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10950 mõistetud karistus, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on alates X.B kinnipidamisest s.o. alates 12.05.
- Kohtumäärus jõustus 30.05.
- Harju Maakohtu 15.10.2018 kohtumäärusega vabastati X.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.05.2019, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. X.B `i kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2, 4 järg misi kohustusi: pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotro opseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 31.10.
- Kriminaalhoolduse algus 31.10.2018, kriminaalhoold use lõpp 09.05.
- Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna X.B ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alates 16.04.19; ei ela kohtu määratud elukohas xxx ; ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - hooldusalune ei ela kohtu määratud elukohas alates 12.04.
- X.B selgitused rikkumiste kohta puuduvad, kuna hooldusalusega ei ole ilmunud registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik märgib, et hooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud 14 korda. Hooldusalune täitis kuni 16.04.19 kontrollnõudeid ja lisakohustusi korrektselt. Hooldusalusega toimus esmakohtumine 01.11.18 ning temale tutvustati õigusi ja kohustusi, mis olid temale arusaadavad ning ta kinnitas seda oma allkirjaga. Hooldusalune oli allutatud elektroonilise valve alla alates 01.11.18 kuni 01.01.
- Rikkumisi seoses elektroonilise valvega ei esinenud. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et alates 01.11.18 kuni 20.02.19 oli hooldusalune töötuna arvel. Alates 21.02.19 kuni 28.03.19 töötas töölepingu alusel xxx 02.04.19 võttis hooldusalune ennest taas töötuna arvele. Veel märgib kriminaalh ooldusametnik, et hooldusalusel oli lisakohustus - pöörduda vanglast vabanedes 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitades sellekohase tõendi - hooldusalune esitas 31.12.18 psühholoogile suunamise dokumendi, mis on välja antud 31.12.
- 10.01.19 esitas hooldusalune psühhiaatri poolt väljastatud dokumendi, millest nähtub, et hooldusalune ei vaja psüühilise seisundi tõttu alkoholismivastast ravi. 2 Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et h ooldusalusega on viidud läbi vestlusi riskifaktorite maandamiseks. Hooldusalusel on regulaarselt kontrollitud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid- joovet ei ole tuvastatud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul hooldusalune ei ole alates 16.04.19 ilmunud kriminaalhooldusesse, seega käitub kriminaalhooldust takistavalt. Kriminaalhooldusametnik taotleb KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 alusel pöörata hooldusalusele mõistetud ärakandmata karistuse osa 6 kuud ja 8 päeva vangistust täitmisele, kui isik jätkub kohtumenetlusest kõrvalehoidumist, taotleb kriminaalhooldusametnik isiku vahistamist KrMS § 429 lg 1 alusel. X.B selgitas kohtuistungil , et ta jättis ilmumata, sest tal tekkis probleeme ja ta hakkas jooma, ema juures, kus ta pidi elama, käis ta vahepeal. Üüris endale korteri. Eile ta oli kinni peetud ühe tuttava korteris, kus tarvitati alkoholi. Tunnistab rikkumisi ja kahetseb. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 76 lg 7 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 01.11.18 toimunud esmakohtumise ajal selgitati X.B-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli X.B teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et X.B on kuni 16.04.19 kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täitnud. Alates 16.04.2019 on hooldusalune käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Nimelt ei ole hooldusalune alates 16.04.19 ilmunud registreerima ega olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik on püüdnud korduvalt hooldusalusele helistada, kuid tema telefoninumber ei vasta või pole kättesaadav. Hooldusaluse ema sõnul ei ole hooldusalune alates 12.04.19 kodus elanud ja talle pole teada, kus tütar elab. 17.04.2019 hooldusaluse abikaasa sõnul viibis hooldusalune Venemaal. Seda väidet ei kinnita Politsei - ja Piirivalveameti päringu vastus kriminaalhooldusametnikule, mille kohaselt hooldusaluse välismaalase pass aegus 11.01.
- Hooldusalusel puudub kehtiv reisidokument Venemaal 3 käimiseks ja tema piiriületuse kohta andmed puuduvad. 30.04.19 teostas nooremametnik koduk ülastuse hooldusaluse elukohta, hooldusalust kodus ei olnud ning hooldusaluse ema väitis, et X.B antud aadressil enam ei ela juba umbes kuu aega. Ema väitel ta ei ole isikuga ühenduses olnud ega tea, kus hooldusalune viibib. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusametnik teinud kõik endast oleneva, et hooldusalusega kontakti saada, ta on saatnud korduvalt kutseid, helistanud, rääkinud hooldusaluse lähedastega ja teostanud kodukülastust hooldusaluse elukohta. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et isik kas pikemat aega ignoreeris kutseid või on vahetanud ma elukohta ilma selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Hooldusalune oma sellise käitumisega rikkunud registreerimiskohustust, kohustust elada kohtu määratud elukohas - xxx ning kohustust saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Hooldusaluse ema sõnul hooldusalune ei ela kohtu määratud elukohas alates 12.04.
- Ülalkirjeldatud asjaolud osutavad kindlalt sellele, et isik ei olnud korduvalt ja pikemat aega kättesaadav kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. See iseloomustab isiku suhtumist kohtumenetlusse ja kriminaalhooldusesse. Selline suhtumine on kergemeelne, täiskasvanu süüdimõistetu puhul ebaadekvaatne. Isik ei ole kohtule esitanud ühtegi mõistlikku argumendi, miks ta pole kriminaalhoolduse nõudeid täitnud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et X.B ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale ja täitma kohtu poolt seatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tingimisi vangistus käitumiskontrolliga ei ole X.B puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiveeriks teda elama õiguskuulekalt. Oma senise käitumisega X.B käitub kriminaalhooldust takistavalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda ega soovi kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Rikkumine on tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kohus leiab, et kriminaalhooldus X.B suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõuet ilmuma krimi naalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kohtu määratud elukohas - xxx, saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks hooldusalune ei ela kohtu määratud elukohas alates 12.04.
- Registreerimiskohustuse ja kriminaalhooldusametnikule kättesaadav olemine on elementaarne hoolsuskohustuse täitmine, kui isik soovib alluda kriminaalhooldusele. Hooldusalusel on eelnevalt pööratud karistus täitmisele ja ta on vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest, seega on isikule teada millised on tagajärjed, kui ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid. Süüdimõistetu ei ole kriminaalhooldusametni kule mitte ühelgi viisil kättesaadav, ei oma elukohas ega ka telefoniteel. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ei soovi alluda 4 kriminaalhoolduse tingimustele ja kriminaalhooldaja kontrollile. Isik ise selgitas, et lahkus ilma loata kohtu määratud elukohast ja hakkas joome, põhjendab seda abikaasaga tekkinud probleemidega. Antud juhul peab kohus nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhooldusega jätkamine ei ole enam põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja X.B tuleb saata karistust kandma. Isik viibi vahi alla alates 06.06.2019 kl 11.25 kohtumääruse alusel. Kohus leiab, et tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata, kuni karistuse täimisele pööramise lahendamise määruse jõustumiseni. Isiku puhul on suur tõenäosus, et vabaduses hakkab ta uuesti hoiduma kohtumenetlusest kõrvale, kuna isik ei olnud kohtule kättesaadav kutse peale ega politsei abiga. Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 427, kohus M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar`e 02.05.2019 erakorraline ettekanne X.B Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.10.2018 kohtumäärusega ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10950 mõistetud ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust täitmisele ning saata X.B kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda 06.06.2019 ehk alates tema kriminaalasja raames. vahistamises käesoleva Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5