lg 1 järgi, lühimenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Berit Pool ja Kätlin Lumi Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav X.Y (isikukood: XXX; elukoht: xxxx-xxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada X.Y
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata X.Y-l eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui X.Y ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx-xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata, et X.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata, et X.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse programm).
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena X.Y-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
II Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Kriminaalasja X.Y süüdistuses
MS §-de 233-238 sätete kohaselt. Kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle süüdistatav X.Y ning uuriti poolte taotlusel järgmisi kirjalikke tõendeid: 1) tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk (tl 1); 2) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3 – 3 pöördel); 3) tunnistaja Olev Kookla ütlused (tl 5 – 5 pöördel); 4) maanteeameti päringu vastused (tl 19, 22); 3 5) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 12-13); 6) karistusregistri väljatrükk (tl 29-32); 7) politseiinfosüsteemis registreeritud juhtumid, kus seotud isikuks on X.Y (tl 24-28 pöördel); 8) taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 34-34p, 53-54) ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (tl 35-36). III Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles X.Y süüditunnistamist
Kuivõrd kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra ning mõista X.Y-le karistuseks 6 kuud vangistust, mille hulka
Kandmisele kuuluv karistus on 5 kuud ja 27 päeva. Mõistetav vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui X.Y ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning
lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud täiendavaid kohustusi, milleks on kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja läbida sotsiaalprogramm, mille eesmärgiks on taolist liiki kuritegude ärahoidmine. Lisakaristusena taotles prokurör X.Y-lt
Samuti taotles prokurör X.Y-lt välja mõista menetluskulud kaitsjatasu 210 eurot ja sundraha 750 eurot. Süüdistatav X.Y avaldas kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud ja tunnistab end süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. X.Y avaldas, et ta töötab Soomes ning vajab juhtimisõigust selleks, et sõita Soomes töökohta, mis asub 20 km kaugusel. Kaitsja leidis, et X.Y pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritud
X.Y ei vaidle vastu teo asjaoludele ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud põhikaristusega. Kaitsja leidis, et X.Y-le kohaldatav vangistus, tuleks jätta täielikult täitmisele pööramata kohaldades katseaega, mis võib olla pikem prokuröri poolt taotletust. Kaitsja ei pidanud vajalikuks X.Y-le katseajaks käitumiskontrolli kohaldamist. Samas ei nõustunud kaitsja X.Y-lt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, kuna X.Y-l puudub sellisel juhul võimalus kasutada autot Soomes asuvale töökohale sõitmiseks. Kaitsja taotles menetluskulud määrata tasumisele ositi maksetena. IV Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Kohus leiab, et süüdistatava X.Y süü
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt.
mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et X.Y tegutses süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta juhtis sõiduautot Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX XXX . Tegemist on sõiduautoga, mis on LS § 2 p-de 3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning süüdistatav oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist s.t, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega väljatrükiga tõendusliku alkomeetri näidust ja tunnistaja Olev Kookla ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Süüdistatav ei ole kohtuistungil antud ütlustes eelmärgitud asjaolu vaidlustanud. Eeltoodust lähtudes loeb kohus asjaolu, et süüdistatav X.Y juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX XXX ja olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,13 mg/l kohta usaldusväärselt tõendatuks. Seega on X.Y oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu
Kohus leiab, et süüdistatav X.Y pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus järeldab süüdistatava kavatsetust kuritegu toime panna süüdistataval tuvastatud alkoholijoobe määra arvestades. Samuti viitab süüdistatava kavatsetusele tema ütlustest nähtuv asjaolu, et süüdistatav asus mootorsõiduki rooli eelnevalt teades endal joobe olemasolu. X.Y ütlustest nähtub, et ta oli enne mootorsõiduki juhtimise alustamist tarvitanud alkoholi ning olukorras, kus ta alustas autoga sõitu, seadis ta enesele eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. V Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui
eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb X.Y poolt toime pandud
Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusliigi kohaldamisel märgib kohus, et X.Y-l alkoholijoobe suhteliselt suurt arvulist näitajat arvestades ei pea kohus põhjendatuks süüdistatavale rahalist karistust kohaldada. Kohus leiab, et süüdistatava süü suuruse hindamisel tuleb arvestada lisaks isiku süüteo asjaoludele, ka alkoholijoobe arvulist näitajat ning varasemat karistatust. Kohtu hinnangul on X.Y süü 6 kuriteo toimepanemisel suur põhjusel, et isik pani süüteo toime kavatsetult. Lisaks eeltoodule on oluline märkida, et 05.10.2018.a. mõõdeti X.Y-l alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,13 mg/l, mis ületab alkoholisisalduse minimaalset näitajat LS § 69 lg 2 p 1 mõttes (s.o väljahingatavas õhus 0,75 milligrammi üheliitri kohta) ligilähedaselt 1,5 korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt X.Y-l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, isik omab kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi (tl 29-32). Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, mida süüdistatav avaldas kohtuistungil (tl 49).
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud käsitletavas kuriteoepisoodis puuduvad. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Seega on põhjendatud X.Y-le
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata X.Y-l eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10.2018, s.o 3 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009.a. otsuse nr 3-1-1-10-09 p-s 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et X.Y-l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus
sätteid kohaldades, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning tingimisi jäetakse vangistus X.Y suhtes kohaldamata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus märgib, et X.Y ristküsitluses antud ütlustega leidis tõendamist, et kui X.Y on alkoholijoobes, siis ta ei mõtle oma teo tagajärgedele. Pärast alkoholi tarvitamist istus ta mootorsõiduki rooli põhjusel, et oli naabrile vaja alkoholi juurde tuua ning mootorsõidukit juhtima asudes oli teadlik oma joobest (tl 50). Süüdlase isikut iseloomustavad politseiinfosüsteemis registreeritud juhtumid, kus seotud isikuks on X.Y . Juhtumist nr 3100180157426 nähtub, et 08.04.2018 olles alkoholijoobes on X.Y joobe tõttu käitunud ebaadekvaatselt ning politsei tööd segavalt, mistõttu on ta toimetatud kainenema (tl 27 p). Juhtumist nr 3100180120868 nähtub, et 21.04.2018.a. tuli politseil sekkuda põhjusel, et X.Y-l tekkis tüli oma vennaga ühise viina joomise käigus (tl 28). Juhtumist nr 3100180230585 nähtub, et alkoholijoobes X.Y-l oli tekkinud tüli oma elukaaslasega (tl 26). Seega eelmärgitut kokkuvõttes tuleb nentida, et X.Y kriminogeensed riskid seonduvad alkoholi tarvitamisega. Võttes arvesse kuriteo asjaolud ja süüdlase isikut iseloomustavad andmed peab kohus X.Y edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele vajalikuks lisakohustustena
lg 2 p 2 alusel määrata, et X.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning
lg 2 p 8 alusel määrata, et X.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse programm). Puutuvalt X.Y-le lisakaristuse kohaldamisse, peab kohus vajalikuks X.Y liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Süüteo asjaoludest nähtub, et X.Y juhtis mootorsõidukit peaaegu 2,3 promillises joobes ja keset päeva ajal, kui liikluses osaleb tavapärasest rohkem inimesi ja lisaks oli autos ka kaasreisija, kelle elu ja tervise X.Y oma tegevusega ohtu seadis. Süüteo pani X.Y toime kavatsetult. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise 7 huvides, teiselt poolt selleks, et X.Y ise mõistaks, et nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Kui süütegu seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (
), tuleb Riigikohtu seisukoha järgi juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta selle lisakaristuse kohaldamata (RKÜK nr 3-4-1-2-05 p 50; RKKK nr 3-1-1-54-07 p 6; nr 3-1-1-55-07 p 6). Kohus ei tuvastanud ühtki erandlikku asjaolu, mis õigustaks X.Y-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, s.h ei ole erandlikuks asjaoluks süüdistataval autoga tööl käimise vajadus. Siinjuures tuleb märkida, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et Soomes asuvale töökohale jõudmiseks X.Y-l ühistranspordi kasutamise võimalused täielikult puuduvad. Ka ei ole X.Y näol tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada kuni kolmeks aastaks. Seega sanktsiooni keskmine määr juhtimisõiguse äravõtmisel on 1 aasta 6 kuud. Lisakaristuse kohaldamisel võtab kohus arvesse nii isiku teosüüd, mis antud juhul alkoholi joobemäära silmas pidades on suur, kui ka süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kõiki eeltoodud asjaolusid hinnates on põhjendatud X.Y-le kohaldada lisakaristust, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Seega on põhjendatud X.Y-lt
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks. VI Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.Y kaitsja esinemise eest kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot (s.h käibemaks) (tl 34-36). Kohtuistungil taotles kaitsja riigi õigusabi tasu summas 150 eurot (s.h käibemaks). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista X.Y-lt menetluskuluna riigi kasuks välja 1020 eurot s.h sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 210 eurot. Menetluskulude suurust arvestades on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata kriminaalmenetluse kulud 1020 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.