Obsah (4)

§ 76§ 424§ 65§ 75

1-18-3038 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-3038 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele T.B-le Harju Maakohtu 09.04.2018.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 3 (kolm) kuud ja 19 (üheksateist) päev a vangistust.

1. T.B karistusaja algust lugeda alates 25.08.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista T.B-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse T.B-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada T.B-le , prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esit ada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused T.B mõisteti süüdi Harju Maakohtu 09.04.
4. a otsusega

§ 424lg 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 30.01.2019. a kohtumäärusega vabastati T.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga 6 kuud kohtumääruse jõustumisest ja määrati T.B kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati T.B-le lisakohustusteks – pöörduda vanglast vabanemisel psühhiaatri poole, läbida alkoholismivastane ravi 01.03.

1. a, esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased. Kohtumäärus jõustus 15.02.
2. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 11.07.
3. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande T.B karistuse täitmisele pööramiseks, kuna k riminaalhooldusalune T.B ei järgi katseajal kontrollnõudeid ja ei täida temale pandud kohustusi. Hooldusalune ei võimaldanud kokkulepitud päeval 29.05.
4. a kodukülastuse teostamist enda elukohas. Isik ei täida registreerimiskohustust, jättes ilmumata 10.06.
5. a, 27.06.
6. a ja 11.07.
7. a. Isik 10.06.
8. a ametnikku takistavatest asjaoludest ei teavitanud. 19.06.
9. a registreerimisele ilmudes oli isik tugevates alkoholitarvitamisele järgnevates värinates, tunnistas, et ei ole ilmunud kuna tarvitas nädal aeg a järjest alkoholi, millega rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 27.06.
10. a hommikul isik teavitas, et laps on haige ning peab temaga Ida-Virumaal olema, hiljem tõendavaid dokumente ei esitanud. 11.07.
11. a hommikul isik teavitas, et kõhugri pis 2 ning palus uut aega järgmiseks päevaks, arsti juurde ei pöördunud. 06.07.
12. a sai ametnik automaatse teate Häirekeskusest, mille kohaselt toimus aadressil xxx väljakutse lähisuhte vägivalla tõttu. Teate kohaselt oli T.B tarvitanud alkoholi. T.B Novikov vabastati vanglast 15.02.
13. a, esimese kohtumise aeg määrati 26.02.
14. a, kuhu isik ei ilmunud, seejärel 01.03.
15. a, kuhu samuti ei ilmunud. Esmakordselt ilmus registreerimisele alles 05.03.
16. a, kus selgus, et isik ei olnud kohtu määratud tähtajaks pöördunud psühhiaatri poole ega võtnud end Töötukassas arvele (tähtaeg 01.03.2019 . a , võttis arvele 04.03.
17. a). Ametnik koostas rikkumiste kohta kirjaliku hoiatuse, pani isiku Wismari Haigla psühhiaatri juurde kirja. Isik pöördus Wismari Haiglasse esmakordselt 12.03.
18. a, kus toimus psühhiaatri vastuvõtt. Järgnevalt pöördus 29.03.
19. a, kus isikule teostati T-protseduur (kodeerimine 1-aastaks). Isik ei ilmunud 25.04.2019 registreerimisele ega teavitanud mitteilmumise põhjustest etteulatuvalt. 30.04.
20. a antud kirjalikus seletuses märgib, et unustas registreerimise aja, seega ei esitanud ka tagasiulatuvalt mitteilmumist vabandavat põhjust. 30.04.
21. a koostatud teine kirjalik hoiatus. Lisakohustust - mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid on kontrollitud, rikkumisi fikseeritud ei ole. Katseajaks riske maandavaks tegevuseks planeeritud hoolduskavasse läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Isik osales esimesel kohtumi sel 31.05.
22. a, kuid järgnevalt 07.06.
23. a ja 13.06.
24. a isik programmi ei ilmununud ning läbiviimine katkestati. Vaatamata kahele kirjalikule hoiatusele ei muutnud T.B oma käitumist käitumiskontrolli perioodil, mis näitab isiku suhtumist temale antud võimalusse kanda karistus lõpuni vabaduses. Oma suhtumisega näitab T.B , et ta ei ole motiveeritud elama ühiskonnas kehtivate reeglite järgi. Harju Maakohtu 22.08 .
25. a kohtumäärusega kuulutati T.B tagaotsitavaks ja ta peeti 25.08.
26. a kinni selles kriminaalasjas. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele T.B-le Harju Maakohtu 09.04.
27. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud k äitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil tema poolt ärakandmata karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas kohtuistungil, et rikkus registreerimiskohustust, kuid oli arvamusel, et see on ainuke tema poolt toimepandud rikkumine. Alkoholitarvitamine on tal kontrolli all ning ta on nõus läbima ravikuuri. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele T.B-le mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistust. Isikul läks üks nädal „käest ära“. Aga ta töötab, kuigi mitteametlikult ning tal on olemas kindel elukoht. Taotles määrata isikule alkoholismivastane sõltuvusravi, et edaspidi välistada alkoholi tarvitamisest tekkivaid probleeme.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 3 Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus T.B-le Harju Maakohtu 09.04.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 30.01.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune T.B ei järginud katseajal kontrollnõudeid ja ei täitnud temale pandud lisakohustusi. Hooldusalune ei võimaldanud kokkulepitud päeval, s.o 29.05.
3. a kodukülastust enda elukohas. I sik ei täitnud registreerimiskohustust, kui jättis ilmumata 10.06.
4. a, 27.06.
5. a ja 11.07.
6. a kriminaalhooldusosakonda. Ta ei teavitanud 10.06.
7. a ametnikku takistavatest asjaoludest. 19.06.
8. a registreerimisele ilmudes oli isik tugevates alkoholitarvitamisele järgnevates värinates, tunnistas, et ei ole ilmunud kuna tarvitas nädal aega järjest alkoholi, millega rikkus lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. 27.06.
9. a ja 11.07.
10. a registreerimistele mitteilmumist põhjendas tervislike probleemidega, kuid arstitõendeid ta kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. Lisaks 06.07.
11. a sai ametnik automaatse teate Häirekeskusest, mille kohaselt toimus aadressil xxx väljakutse lähisuhte vägivalla tõttu, teate kohaselt oli T.B tarvitanud alkoholi. T.B Novikov alustas juba kriminaalhoolduse läbimist nõuete rikkumisega, mil ta esimesel 2korral ei ilmunud registreerimistele ega andud ametnikule oma mitteilmumise põhjustest teada. Kriminaalhooldusalune ilmus esmaregistreerimistele alles 05.03.
12. a ja siis selgus, et tal on tähtaegselt ka teised kohtumäärusega talle vanglast vabanemisel määratud kohustused täitmata. Ta ei olnud pöördunud Töötukassa poole, kuigi teda kohustati seda tegema 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Samuti ta ei pöördunud psühhiaatri poole hiljemalt 01.03.
13. a, kuigi ta teatas nii 10.12.
14. a kui ka 23.01.
15. a kohtuistungil, et talle on arsti juures juba kindlaks määratud kuupäev, mil ta vanglast vabanemisel läheb „ampulli panema“. Kordamed AS-i teatel oli talle broneeritud vastuvõtuaeg 25.02.
16. a, kuhu T.B kohale ei läinud. Tegelikult pani T.B psühhiaatri juurde Wismari Haiglas kirja alles kriminaalhooldusametnik, millest järeldub, et isik ei täitnud kohtule antud lubadust. T.B-le teostati 29.03.
17. a T-protseduur (kodeerimine 1-aastaks). Seejärel kriminaalhooldusalune ei ilmunud 25.04.
18. a registreerimisele ega teavitanud mitteilmumise põhjustest etteulatuvalt. Lisaks oli talle katseajaks riske maandavaks tegevuseks planeeritud hoolduskavasse läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, kuid kriminaalhooldusalune osales vaid esimesel kohtumisel 31.05.
19. a, järgnevalt ta programmi ei ilmununud ning programmi läbiviimine tema suhtes katkestati. Vaatamata kahele kirjalikule hoiatusele ei muutnud T.B oma käitumist käitumiskontrolli perioodil, mis näitab isiku suhtumist temale antud võimalusse kanda karistus lõpuni vabaduses. Oma suhtumisega näitab T.B, et ta ei ole motiveeritud elama ühiskonnas kehtivate reeglite järgi. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et T.B-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. T.B ei ilmunud ka kohtuistung ile ja teatas telefoni teel, et on haige, kuid ei esitanud kohtule arstitõendit oma väidetava haiguse kohta. Seetõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Isik peeti aga kinni juba 3 päeva hiljem Kohtla -Järvel, mistõttu ei ole usutav, et T.B-l oli nii raske haigus, mis ei võimaldanud 3 päeva varem tal kohtuistungil tulla. T.B teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema poolt ärakandmata karistust kandma. Ta tunnistas kriminaalhooldusametniku poolt talle etteheidetavatest rikkumistest vaid registreerimiskohustuse rikkumise toimepanemist. Kriminaalhooldusalune ja kaitsja taotles nüüd jälle suunata isik alkoholismivastasele ravile. 4 Kohus hinnangul on põhjendatud erakorraline ettekande rahuldamine ja T.B karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas peale T.B tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisest, kuid kohtuistungil leidis kinnitust, et T.B rikkus mitmeid vanglast vabanemisel talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist nii alkoholi tarvitamine katseajal, ta ei ilmunud nõuetekohaselt registreerimistele, ei läbinud kohtu poolt määratud sotsiaalprogrammi ning sõltuvusravile asus kriminaalhooldaja initsiatiivil viivitusega. T.B ja tema kaitsja taotles kohtuistungil võimaldada T.B jällegi läbida sõltuvusravi ja mitte tema ärakandmata karistust täitmisele pöörata, kuid kohtu hinnangul ei ole see enam otstarbekas. Kriminaalhooldusalune kodeerus alkoholi tarvitamise vastu 01.03.
20. a, kuid sellest hoolimata ilmus ta 19.06.
21. a registreerimisele värinates, kuna oli enda sõnul nädal aega järjest alkoholi tarvitanud. Lisaks pani ta 06.07.
22. a alkoholijoobes toime juba uue vägivallateo. Kohtu hinnangul on T.B rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas T.B tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kriminaalhooldusaluse ei saanud aru kohtu vastutulekust teda tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastades. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse T.B rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus vabastas isiku 30.01.
23. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust vabaduses edasi kanda, kuid T.B ei ole osanud seda hinnata. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud anda nüüd isikule veelkord võimalus karistust vabaduses kanda ja läbida alkoholismivastane ravikuur ning täita veel täiendavaid lisakohustusi nagu taotles kohtuistungil kaitsja. Praeguseks ajaks on T.B katseaeg juba lõppenud ning kohtul ei ole võimalik seda ka pikendada, kuna see määrati 6 -kuuliseks tähtajaks peale vanglast vabanemist. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on T.B suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb T.B-le Harju Maakohtu 09.04.
24. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 3 kuud ja 19 päev a vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5