, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 315 lg 4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.C KarS § 424 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta.
lg 2 kohaselt vähendada E.C-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.01.2018 Harju Maakohtu otsusega 118-163 mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks E.C-le vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva.
lg 4 1 ja 275 lg 1 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks E.C suhtes tõkendit – vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Võtta E.C vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise alguseks on 07.04.2018, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses kuni kohtulahendini viibitud aeg.
lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista E.C-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.04.2018.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Asjaolud: E.C , olles karistatud 10.01.2018 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 07.04.2018 kella 19:24 ajal Harjumaal Tallinnas Peterburi teel Tallinna ringtee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove - väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,09 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 -Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi ja kahetses toimepandut, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kahtlustatavana ülekuulamisel 08.04.2018 E.C seletas, et ta 07.aprilli päeval ta jõi seltskonnas viina ja pärast seda magas, õhtul suhtles telefoni teel naisega ja otsustas sõita kodu poole Kohtla-Järvele. Enne sõitma hakkamist tundis ennast normaalselt, joomisest oli möödunud tunde ja magas ka. Temaga tuli kaasa vend, kel puudub juhtimisõigus ja kes autot juhtida ei oska. Kusagil Peterburi teel sõitis neile politsei järgi ja pidas kinni. Puhus 2 alkomeetrisse, vereproovi ei nõudnud. Kodus hoovist välja sõites tagurdas vastu pargitud autot, talle tundus, et kõik on korras ja otsustas edasi sõita (tl 5-6). Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid: Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 07.04.2018 kell 19.24 Peterburi teel Tallinna ringtee ristmikul E.C (tl 1-2). Tunnistaja Sergei Nikiforovi (politseiametnik) ütlustest nähtub, et 07.04.2018 sai politseipatrull teate, et Hooldekodu teel toimus liiklusavarii, sündmuskohalt lahkus roheline VW Passat reg.nr xxxx. Mingi aja pärast Rahu teel nägi Peterburi tee suunas liikuvat sõidukit VW Passat reg.nr xxxx, politseipatrull sõitis sellele sõidukile järgi ja peatas sinise-punase vilkuriga. Juhil dokumenti ei olnud ja puudus juhtimisõigus, puhus alkomeetrisse, juhiks osutunud E.C , kes toimetati Ida-Harju politseijaoskonda (tl 7-8). Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt 07.04.2018 kell 18.40 oli ta oma elukoha Hooldekodu tee 23B juures, kuulis auto signalisatsiooni ja nägi rohelist värvi autot, mis tagurdas otsa teisele autole Mitsubishi reg.nr xxxx, roheline auto sõitis minema (tl 10-11). Tunnistaja Valeri Vovki ütlustest nähtub, et 07.04.2018 ta parkis oma auto Mitsubishi xxxx elukoha Xxxxmaja juurde. Kella 19.00 ajal naaber teatas talle, et mõni minut tagasi üks roheline auto tagurdas tema autole otsa ja sõitis minema. Tema autol oli vigastatud parem tiib, kõrval maas olid teise auto klaasikillud, ta kutsus välja politsei (tl 13-14). Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt 07.04.20108 kell 19.25 oli E.C väljahingatavas õhus 2,77 mg/l (tl 16). Joobeseisundit on kirjeldatud järgmiselt: kõne oli aeglane, esinesid kohataju häire, silmade punetus, suured pupillid, koordinatsiooni häired, rahutus ja ärritumine. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt 07.04.2018 kell 20.40 oli lõplik lugem 1,19 mg/l ja mõõtetulemuseks 1,09 mg/l (tl 17-18). Lisatud taatlustunnistus ja õiend, et mõõtja on läbinud koolituse (tl 19-21). Karistusregistri õiendi kohaselt E.C-d on 10.01.2018 kohtuotsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi (juhtis samuti VW Passatit reg.nr xxxx), samuti on teda neli korda karistatud väärteokorras narkootiliste ainete käitlemise eest (tl 25-27), liiklusregistri õiendi (tl 28) kohaselt puudub E.C-l juhtimisõigus, süüdistatava sissetulekuks 2017.aastal oli 481.- eurot ning sõiduauto VW Passat reg.nr xxxx omanikuks on Xxxx. Kohtu põhjendused Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et E.C süü talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Tulenevalt LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestatust juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Seega nimetatud koosseisu realiseerimiseks peab olema tuvastatud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 3 Mootorsõiduki juhtimist E.C poolt kinnitas tunnistaja Xxxx, E.C ei ole sõiduki juhtimist ka eitanud. Tema süü on tõendatud kokkulangevate tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga Juhtides mootorsõiduki joobeseisundis pani E.C toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest 10.01.2018 otsusega on teda juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 09.01.2018, kusjuures selle sama sõiduautoga, mis kuulub E.C vennale. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 lg 2 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Lähtudes eeltoodust kohus asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundise juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena kuni 4-aastase vangistuse. Karistusregistri andmete kohaselt kõik E.C-le määratud rahatrahvid on tasumata, ta omab kehtivat kriminaalkaristust ja pani uue analoogse kuriteo toime katseajal, kõigest kolme kuu möödumisel pärast kohtuotsuse kuulutamist ja katseaja algust. Seega järjekindlalt jätkab E.C õigusnormide rikkumist ja seadusevastast käitumist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid (tingimuslik karistus ja katseaeg) ei ole oodatud mõju avaldanud. Nimetatud põhjused välistavad võimaluse kohaldada kergemaliigilist karistust ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Süüdistatav, kes sõidukit juhtides lisaks joobeseisundile ei oma ka juhtimisõigust, teadlikult pani toime veelgi hukkamõistetavamad teo kui juhtimisõigusega isik. E.C-l puudub juhtimisõigus, ta tarvitab pidevalt narkootilisi aineid, rikkudes süstemaatiliselt ja järjekindlalt õigusnorme, mistõttu ei ole võimalik kohaldada tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. E.C süü suurust võimendab ka liiklusõnnetuse põhjustamine ning sündmuskohalt lahkumine lisaks sellele, et ta ei oma juhtimisõigust ja tarvitab narkootikume. Kohus arvestab sellega, et karistust kergendavaks asjaoluks on E.C puhul KarS § 57 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et E.C suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid arvestades kergendavat asjaolu võib mõista karistuse sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele jäävas suuruses. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega 1 aasta,
S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kandmata karistuse 5 kuud 28 päeva võrra, liitkaristuseks on 1 aasta 1 kuu 28 päeva ning kohtuotsuse tagamiseks tuleb tõkendiks valida vahistamine. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab sellise õiguse olemasolu süüdistataval. Antud juhul kohus ei saa lisakaristust kohaldada, sest süüdistataval puudus kuriteo toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuna süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, ei saa kohus seda ära võtta. 4 Menetluskulud
Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4,9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kokku summas 150 eurot ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, § 2565 lg 1 p 2, lg 2 alusel tuleb E.C-lt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus
lg 2 alusel (mitte rohkem kui poole võrra), seega mõistab kohus välja sundraha summas 375 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise.
lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.