1-18-8086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8086 (18244000938) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Met

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada T.Z Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Katseaja jooksul peab T.Z kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 2 2 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi. T.Z on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 1-18-8086 Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.Z-ile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja 36 senti, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot ja 06 senti. Jätta riigi õigusabi kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega tunnistati T.Z süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks oli 08.10.

2. 14.02.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. T.Z karistusaeg algas 08.10.2018, see lõppeb 08.07.2019 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 23.02.2019.

T.Z iseloomustuses märgib vangla, et ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta T.Z ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas T.Z , et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. T.Z märkis täiendavalt, et on invaliidsuspensionär ning pensioni suuruseks on 400 eurot kuus. Vabanedes hakkab otsima tööd, eelkõige ehitusel, milline töökogemus on tal varasemalt ka olemas. Töö leidmine on tema hinnangul reaalne. Tal eksisteerib küll kõnetakistus, kuid see pole takistuseks füüsilise töö tegemisel. Peale 2015 aasta sõltuvusravi ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Õigusrikkumisi sundis toime panema elu, kui puudus sissetulek – ei olnud tööd ega pensioni. Peale lähedase isikuna ema surma 2003 aastal on teda toetanud sugulane A K. Vanglas viibitud aeg on olnud piisav järelduste tegemiseks. T.Z soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.
3. Kaitsja toetas T.Z seisukohta, tuues välja, et T.Z-ile on tagatud püsiv sissetulek xxx näol. T.Z-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Kõnehäire takistas vanglas viibides töö otsimist, kuid töö leidmine on reaalne ja T.Z poolt piisavalt põhjendatud. Vabanemise korral on tagatud elukoht sotsiaalpinnal ning olemas on lähedane, kes on valmis toetama vajaduse korral toiduainetega. Positiivne on, et T.Z tunnistab enda sõltuvust ning on pika perioodi vältel suutnud hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. T.Z on motiveeritud õiguskuulekaks eluks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et T.Z saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 1-18-8086 Kohus möönab, et T.Z on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega mõistetud vangistusest. St, et T.Z puhul on viidatud otsusest tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Saab nõustuda kaitsjaga, et T.Z käitumist vangistuse ajal on vangla poolt hinnatud posiitivseks. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse T.Z ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib ka, et kuna mõistetud karistus on alla ühe aasta, siis ei ole T.Z-ile koostatud individuaalset täitmiskava ja seega taasühiskonnastavaid tegevusi ta läbinud ei ole. Kohus ei saa seega hinnata, kas T.Z on vangistuskava eesmärke täitnud. Seda asjaolu ei saa aga hinnata ka tema kahjuks. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. T.Z on andnud oma vabanemisjärgset aadressi, milleks saab olema viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse xxx. Vangla iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav ka enne vangistust xxx, aadressil xxx ja Jõhvi vallavalitsus on esitanud teate, et T.Z vanglast vabanemise korral tagatakse talle sotsiaalelamispind xxx aadressiga xxx. Täiendavalt on Jõhvi vallavalitsus lisanud teate, et varasematel kordadel on T.Z rikkunud sealseid sisekorra eeskirju, mistõttu on temaga leping lõpetatud. Kuna T.Z ei ole vastustanud enda elama asumist xxx pakutaval üüripinnal ning xxx antakse mh sotsiaalpind üürile taotlejale, kes vabanes kinnipidamiskohast ja vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli tema elukohaks Jõhvi vald (linn) ning nimetatud kriteeriumitele T.Z ka vastab ja Jõhvi Vallavalitsus on avaldanud nõustumust tagada T.Z-ile elamispind, siis on elukoht T.Z-il vabanemise järgselt olemas. Seega on T.Z-il vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 10.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et T.Z karistuse eesmärki kinnipidamisasutuses saab lugeda täidetuks ning karistuse eesmärkide lõplikku saavutamist tuleb kohtu veendumusel T.Z osas jätkata kriminaalhooldaja järelevalve all. T.Z mõisteti süüdi varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Viru Maakohtu 09.10.2018 kohtuotsusest nähtuvalt on süüks arvatavaid episoode kolm ning mis on toime pandud ca ühe dekaadi pikkuse perioodi jooksul. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 09.10.2018 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole T.Z üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. T.Z-i on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 199järgi.

Lisaks on T.Z süüdi mõistetud ka

§-s 266 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Tema viimane karistusaeg kinnipidamisastuses lõppes 24.07.2018, s.o pärast 8 kuu pikkuse vangistuse täielikku ärakandmist. Seega järeldub, et vähem kui kahe kuu jooksul pärast kinnipidamisasutusest vabanemist on T.Z naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kõrvuti kirjeldatud käitumismustriga, mis viitab varasema kuritegeliku käitumise pinnalt ohuprognoosile, tuleb arvestada aga arvestada ka T.Z käitumist vangistuses viibimise ajal, tema suhtumist toimepandud kuritegudesse ning motiveeritust edaspidisele seaduskuulekale elule. 3 1-18-8086

1. Kohus osutab sellele, et kuigi iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest, siis süüvides T.Z kohta esitatud materjalidesse ning kohtuistungil tajutusse, tuleb märkida järgnevat. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et T.Z-il on varasemalt diagnoositud xxx ning teda on karistatud väärteokorras narkootilise aine tarvitamsie eest ilma arsti ettekirjutuseta. Samas tuleb arvestada sellegagi, et T.Z on aastaid tagasi asunud sõltuvusravile. Sõltumata sellest, kas nimetatud ravi sai läbitud terves mahus või osaliselt, peab peatuma asjaolul, et kuritegude toimepanemist tingivaks faktoriks ei ole saanud pidada narkosõltuvust. Seoses varasemalt diagnoositud xxx on asjakohane märkida, et vangistuses viibimise perioodil T.Z narkootilisi aineid tarbinud ei ole ning narkootilise aine tarvitamine on olnud välistatud ka vangla rangete turvameetmete tõttu. Seega on T.Z näidanud üles suutlikkust elada elu, mis on sõltuvusinete vaba.
2. Arvestades isiku võimekust tööturul toime tulla, märgib kohus, et tulenevalt T.Z tervislikust seisundist võib olla takistatud tema töötamine erialadel, mis nõuavad head kõneoskust, kuid süüdimõistetu füüsiline võimekus teha lihtsamaid ehitustöid ei ole sattunud mingilgi viisil kahtluse alla. Et T.Z võiks töötada ehitustöödel on usutav ka selle pinnalt, et varasemas eluperioodis on tal vastav kogemus olemas. Kui siia juurde arvestada, et tulenevalt T.Z tervislikust seisundist on talle määratud pikaajaline puue, siis on tal võimalus taotleda vangistusest vabanemise järgselt ka vastavat asjakohast toetust, mis tagaks samuti tema paremat igapäevast toimetulekut.
3. Puutuvalt T.Z igapäevase toimetuleku ja elutingimustega on asjakohane viidata ka T.Z lähisugulasele A K, kes on valmis teda materiaalselt ka toetama ja seda vajaduse tekkel toiduainetega. Seega on T.Z materiaalse igapäevase toimetuleku garantiiks sugulane ning toeks võiks olla ka Töötukassa pakutavad teenused. Kuigi eirata pole võimalik seda, et T.Z-il on täitmata nõudeid ca 11 500 euro ulatuses, siis tuleb siiski nentida, et kaalukat mõju avaldab kohtu poolt kohtuistungil tajutu, et T.Z-il on võimalik toime tulla ja elada seaduskuulekat elu, kui tal on olemas tugi ja toeks on ka katseajaks määratav kriminaalhooldusametnik. Nimetatuga seoses märgib kohus, et kriminaalhooldusametnik on just see isik, kes teostab järelvalvet kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud kohustuste täitmise järele ning soodustab kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. On selge, et T.Z jaoks on kõrvaline abi tema iseseisvaks toimetulekuks ja õiguskuulekal teel püsimiseks hädavajalik ning kohus peab selle toe saamist ja olemasolu sedavõrd kaalukaks, et jaatada T.Z tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatust.
4. Kohus möönab, et T.Z-i on korduvalt karistatud ja seda teise astme kuritegude eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Erinevalt vangla ja prokuröri seisukohast on kohus veendumusel, et T.Z puhul esineb lootus, et asjakohase toe olemasolul vabaduses viibides on võimalik teda suunata õiguskuulekale teele. Jättes T.Z vabastamata, vabaneks ta vangistusest juba 08.07.2019 ehk vähem kui nelja kuu pärast. Pärast seda ei oleks riigil võimalik T.Z-i enam mingilgi viisil suunata. T.Z on aga ise leidnud, et põhjendatud on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ning vabanemise järgsed tingimused on talle ka teada. Kohus asub seisukohale, et katseaeg võib motiveerida süüdimõistetut oma elus muudatusi tegema. Tutvudes T.Z varasemate kohtulahenditega, siis järeldub neist, et vähemalt viimastel aastatel ei ole T.Z-ile antud võimalust tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuna T.Z-i ei ole varasemalt enne tähtaega vabastatud, siis on tal ka puudunud riigipoolne tugi vangistusest vabanemisel ning ta on pidanud toime tulema vaid oma oskustele ja kogemustele tuginedes ilma asjakohase suunamise ja toeta. 4 1-18-8086
5. Käitumiskontrolli aegne katseaeg aitab tagada ja kontrollida T.Z soovi täitmist elada seaduskuulekat elu. Kohus märgib, et kui T.Z rikub katseaja tingimusi, siis saab kandmata osa vangistusest täitmisele pöörata. Andes T.Z-ile võimaluse vabaneda enne tähtaega, annab see ka T.Z-ile võimaluse tõestada enda suutlikkust elada seaduskuulekat elu. Kui ka T.Z rikkub katseaja kontrollinõudeid, siis on kriminaalhooldusametnikul võimaluse sellele reageerida ning esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kokkuvõttes leiab kohus ülaltoodud argumentidele tuginedes, et T.Z ennetähtaegne vabanemine aitab paremini kaasa karistuse eesmärkide täitmisele, kui vangistuse jätkuv kandmine. 16.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane sama seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Seega on T.Z puhuselt väikseim võimalik katseaeg 6 kuud, mida kohus peab käesoleval juhul ka proportsionaalseks karistuse ärakandmata osa ja T.Z isikuandmetega. Arvestades T.Z varasemat sõltuvushäiret, peab kohus vajalikuks lisaks käitumiskontrolliaegsetele nõuetele täiendavalt määrata T.Z-ile kohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti, kuna materjalidest nähtub, et T.Z on manustanud varasemalt koos alkoholiga ravimit Sudafed, keelab kohus T.Z-il ka katseajaks alkoholi tarvitamise. Kohtu veendumusel võib alkohol olla T.Z õiguskuulekust härivaks faktoriks.

1. T.Z kaitsja I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 120,36 euro suuruses summas, sh käibemaks 20,06 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalide tutvumisele ja analüüsile üks tund, s.o summas 50 eurot; kohtuistungil osalemisele pool tundi, s.o 25 eurot; sõidule kulunud ajatasu on 10 eurot ning sõidukuluks on 15,30 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 120,36 eurot, sh käibemaks 20,06 eurot. Kõnealune menetluskulu jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5