Obsah (5)

§ 121§ 68§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-9752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9752 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses 2 viibitud aeg 19.08.2017-21.08.2017, s.o 3 päeva ning T.C-le mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsuse nr 1 -17-2734 järgi mõistetud karistuse – 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis oli asendatud 478 tunni üldkasuliku tööga – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aasta ja 25 päeva pikkune vangistus. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 88 tundi, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistus t – ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. T.C karistusaja alguseks loeti 23.09.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, neist 4 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole kindlalt välja kujunenud, sest esineb kuritahtlikku huligaansust, alkoholijoobes autojuhtimist, vargusi, kehalist väärkohtlemist ja ametniku solvamist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses õpib kinnipeetav riigikeele A2-taseme kursustel ning alates 14.02.2018 on ta määratud tööle koristajana. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käitumine vanglaametnikega on rahulik ja viisakas. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase A. S ja 6 lapse juurde (kellest 4 on ühised lapsed) üürikorterisse aadressil xxxx. Üürileping on sõlmitud suuliselt määramata ajaks. Eluase on sobilik ja püsiv, aga samas kuriteod nii elukaaslase kui ka elukaaslase laste vastu on toime pandud kodus. Tingimused elektroonilise seadme paigaldamiseks on täidetud. Kinnipeetaval on kutsekeskhari dus põhihariduse baasil. Ta lõpetas Narva KK-s keevitaja eriala. Riigikeelt isik ei valda. Suhtumine haridusse on positiivne. Enamasti on isik töötanud ametlikult, kuid vahepeal töötas ka suulise kokkuleppe alusel. Enne vangistust töötas isik xxxx OÜ-s, kuhu asub tööle ka peale vabanemist (garantiikiri olemas). Kinnipeetav on toime pannud vargusi, mis viitab kehvale majandusliku toimetuleku oskusele. Isiku toimetuleku t võis mõjutada ka sõltuvusprobleem, millele viitavad paljud alkoholijoobes toimepandud kuriteod ning kriminaalhoolduse nõuete rikk umised. TÄITIS’e andmetel on isikul tasumata hagisid 9123,48 eurot. Kinnipeetava l ähedasteks on ema J. A, kelle vastu ta on sooritanud kuriteo ja 2 venda. Isik elab koos elukaaslase A. S (kasutanud tema suhtes vägivalda) ja 6 lapsega. Isikul on suures peres oluline leivateenija roll. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Suhteid lähedastega on oluliselt mõjutanud isiku alkoholism. Hetkel on suhted kõigiga korras. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab, et tarbib alkoholi palju. Kõige rohkem motiveerib alkoholiga piiri pidama töökoht (oleneb, mis objekt on käsil). Isik on paar korda alkoholi liigtarbimise tõttu ka töö kaotanud. Isik saab aru, et peab piirama alkoholi tarbimist, kuid täiesti loobuda sellest plaanis ei ole. Kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Vangla psühhiaater peab vajalikuks alkoholivastast ravi vabaduses. Isik on kunagi ammu proovinud kanepit, kuid tegemist oli juhutarvitamisega. Narkosõltuvust ei ole. Isik sai vanglas lühiajalist psühhiaatrilist ra vi. Konfliktsetes olukordades on isik korduvalt kasutanud vägivalda. Ettearvamatu käitumise vallandajaks on üldjuhul alkoholi tarvitamine. Suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ja koostöövalmis. Senine eluviis näitab aga ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetav väljendab soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Arvestades aga seniseid toimetulekustrateegiaid, milleks oli alkoholi tarvitamine ning füüsilise vägivalla kasutamine, puudub veendumus, et isik suudab eluraskuste või koduste probleemide korral hoiduda alkoholi tarvitamisest ja pereliikmete füüsilisest 3 väärkohtlemisest. Hetkel tundub kinnipeetavale, et seekord on ta valmis täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja tingimusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla T.C tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks T.C tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 20.07.
2. T.C-le määrata katseajaks

§ 75lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 2 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad Narva linnas ema J. A, vennad A ja J. A, elukaaslane A. S, elukaaslase alaealised lapsed O. S ja J. S ning ühised lapsed J. P, J. P, A. P ja R. P. Elukaaslase hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi ja ollakse kirjavahetuses. Elukaaslase hinnangul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Negatiivset mõju avaldavate isikute kohta ei osanud A. S midagi öelda. Kohtute infosüsteemi andmetel on T.C-d kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest oma elukaaslase alaealise poja O. S ja alaealise tütre J. S suhtes, oma ema J. A suhtes, oma elukaaslase A. S suhtes korduvalt ning naabrimehe suhtes. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemis t on kolmetoalise üürikorteriga, kus hetkel elavad kinnipeetava elukaaslane ja 6 alaealist last. Üürileping on suuline ja tähtajatu. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, sest uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. A. S on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Korteri omanik V. K on samuti andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks T.C suhtes oma korteris. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht xxxx OÜ-s. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud 2012. aastal Narva linnas. Seisuga 07.03.2018 ettevõttel maksuvõlg puudub. Ettevõtte juhatuse liige A. I kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et kinnipeetav võetakse vabanemisel tööle keevitaja ametikohale. T.C on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseajal toime uued kuriteod. Kriminaalhooldusametnik leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei täida eesmärki ennetada uusi kuritegusid. Kinnipeetav asub elama koos elukaaslase ja lastega, kelle suhtes pani toime kuritegusid. Elukaaslase ja elukaaslase lastega pidev koosviibimine ühes korteris suurendab vägivalla kasutamise riski elukaaslase suhtes ning elektroonilise valve kohustus seda riski ei vähenda. Juhul, kui kohus pea b otstarbekaks T.C tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 20.07.2019. T.C-le määrata katseajaks

§ 75lg 2 p 2,4 ,8,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. T.C kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis alkoholist hoidumiseks piirab ta suhtlusringi ja proovib mingisugust ravi. Tal on perega normaalsed suhted. Perega koos elamine ei suurenda vägivalla kasutamise riski. Selline asi ei kordu enam. Vägivalla kasutamine oli tingitud nende poolsest provokatsioonist, ka alaealiste laste puhul. Ta palub vabastada ta elektroonilise valve alla, kuna elukaaslane ise ei suuda peret üleval pidada. Ta asub tööle ning siis on ainult töö ja kodu. 4 Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa T.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, T.C ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.C ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning kuna isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu taolist arvamust süvendab seegi asjaolu, et isik saab küll aru, et peab alkoholi tarbimist piirama, kuid täiesti loobuda sellest tal plaanis ei ole. Vangla psühhiaatri hinnangul vajaks isik vabaduses alkoholivastast ravi. Isik on kuritegusid toime pannud nii oma elukaaslase, elukaaslase laste kui ka ema suhtes, s.o lähedaste suhtes. Kinnipeetav leiab, et perega koos elamine ei suurenda vägivalla kasutamise ri ski ning kuriteod enam ei kordu. Samas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kõikides kehtivates kriminaalkaristustes sisaldub kehalise väärkohtlemise koosseis. Seega ei ole isik, kuigi teda on korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, oma käitumist muutnud. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vägivalla kasutamine pereliikmete suhtes oli tingitud nende poolsetest provokatsioonidest. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei ole endiselt teinud järeldusi talle mõistetud karist usest ning aru saanud, et tema käitumisele ei ole õigustust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on 3 korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et T.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamin e elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb riigikeele A2-taseme kursustel. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s ja elukoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on pannud kuritegusid toime oma elukohas elukaaslase ja viimase alaealiste laste suhtes. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 05.06.2018 kohtumäärus 1 -17-9752 jõustus 14.07.2018 Tartu Ringkonnakohtu määrusega.