Obsah (6)

§ 76§ 121§ 68§ 69§ 75§ 65

1-17-9752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 1-17-9752 (17233001269) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov A

§ 76

lg 7 alusel Süüdlane N.G isikukood XXX; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; töökoht: XXX; kinnipidamisasutuses vahi all Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalune viibib Viktoria Semjonova N.G RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus N.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata täitmisele N.G-le Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada N.G-le tõkendina vahistamist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel. Karistusaja algust lugeda N.G kinnipidamisest, s.o alates 01.09.

1. 1 1-17-9752 Mõista N.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundtoomise kulu summas 18,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab N.G temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 18,70 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041759 ning selgitus „N.G , 1-17-9752, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega tunnistati N.G süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.-21.08.2017, s.o 3 päeva ning N.G-le mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsuse nr 1-172734 järgi mõistetud karistuse - 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis oli asendatud 478 tunni üldkasuliku tööga - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 25 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö 88 tundi, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. N.G karistusaja alguseks loeti 23.09.2017. 2. Viru Maakohtu 05.03.2019 määrusega vabastati N.G tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile, kohaldades katseaega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. N.G allutati

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmisel.

Samuti kohustus N.G

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt mitte tarvitama alkoholi ja asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Kohtumäärus jõustus 21.03.

2. 16.08.2019 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande taotlusega pöörata N.G-le mõistetud ja ärakandmata karistus

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt on N.G rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ilmu määratud aegadel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda.

1. 23.08.2019 kohtuistungile N.G ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse pereliikme vahendusel kätte saanud.
2. 23.08.2019 kohtumäärusega lükkas kohus erakorralise ettekande arutamise edasi, määrates N.G suhtes kohaldada sundtoomist 27.08.2019 istungiks.
3. 27.08.2019 istungiks sundtoomine ebaõnnestus. Politsei ettekande kohaselt avaldas N.G elukaaslane, et N.G viibib XXX tööl. Tema tagasi tuleku aeg oli elukaaslasele teadmata. 2 1-17-9752
4. 28.08.2019 tegi kohus määruse N.G tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise kohta.
5. N.G peeti kinni 01.09.2019 ja kohus küsitles teda vahistusaluste esinemise kohta 02.09.2019 istungil. Kohus jättis N.G-le kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata.
6. 16.09.2019 registreeris kohus kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande täienduse. Selle kohaselt oli 01.09.2019 N.G tarvitanud alkoholi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes N.G-le Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist.
8. N.G toetas erakorralise ettekande taotlust karistuse täitmisele pööramiseks, avaldades, et registreerimiskohustuse jättis ta täitamata komandeeringutes viibimise tõttu. Alkoholi tarvitamiseks esinesid aga isiklikud põhjused. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus N.G karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele kuuluv. 13.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et N.G-le heidetakse ette tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud nõuete ja kohustuste rikkumist. Esmalt märgib kohus, et väljaspool vaidlust on asjaolu, et N.G on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtumääruse, millega ta vabastati ennetähtaegselt talle mõistetud karistuse kandmiselt. Materjalidest nähtuvalt jõustus kõnealune määrus 21.03.
2. 12.04.2019 on N.G-le tutvustatud ennetähtaegse vangistusest vabanemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mille kohta on N.G andnud omakäelise allkirja. Sellest järeldub, et N.G oli ja on kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest teadlik. Vaatamata sellele, et N.G on kinnitanud talle kohalduvatest nõuetest arusaamist, on Viru Vangla kriminaalhooldusosakond edastanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata N.G-le mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele, põhjuseks registreerimisnõude täitmata jätmine ning alkholitarvitamise keelu kohustuse rikkumine.
3. Hinnates järgnevalt, kas erakorralise ettekande viited erinevate rikkumiste toimepanemisele N.G poolt on põhjendatud ja tõendatud, osutab kohus järgnevale.
4. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimusid erakorralise ettekande aluseks olevad kohustuste rikkumised 23.07.2019, 12.08.2019 ja 16.08.2019, kui N.G jättis täitmata registreerimise nõude. Hinnates registreerimiskohustuse rikkumise tõendatust, asub kohus seisukohale, et registreerimislehe, kutsete edastamisega N.G elukohajärgsele aadressile ja isiku enda 3 1-17-9752 ütlustega on tõendatud, et ta on jätnud 23.07.2019, 12.08.2019 ja 16.08.2019 registreerimiskohustuse täitmata. Kontrollnõuete mittetäitmise kohta on N.G nimetanud mõjuva põhjusena, et 23.07.2019 hoidis haiget last, mistõttu vastuvõtule ilmuda ei saanud. Mingeid tõendeid enda sõnade kinnituseks ta kriminaalhooldajale ega kohtule esitanud ei ole. 12.08.2019 ja 16.08.2019 mitteilmumise kohta selgitusi kriminaalhooldusametnik saanud ei ole, kuna isik on osutunud tabamatuks. Kohtuistungil avaldas ta, et ei saanud registreerimiskohustust täita komandeeringute tõttu. Vastuvaidlematult on N.G toime pannud käitumiskontrolli aegse nõude rikkumise ja objektiivselt ei ole sedastatavad põhjendused mitteilmumise vabandatavuse kohta. Ka ei ole N.G ühendust võtnud kriminaalhooldusametnikuga, et teavitada mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kohus sedastab, et N.G käitub viisil, kus peab vajalikuks ise korrigeerida millal või kas ta ilmub kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine on N.G puhuselt kujunemas tavapäraseks käitumismustriks. Alates käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest N.G suhtes, on ta korduvalt jätnud ilmumata kriminaalhooldusametniku vastuvõtule selleks ettenähtud ajal. Kuna registreerimisnõue tulenes Viru Maakohtu 05.03.2019 kohtumäärusest, siis selle täitmata jätmisega rikkus N.G talle kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Siinkohal rõhutab kohus, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollinõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Järelikult registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli. N.G-le ei ole mõju avaldanud seegi, et kriminaalhoolduse kestel on kriminaalhooldusametnik teinud talle esimese kirjaliku hoiatuse ilma mõjuva põhjuseta 27.05.2019 registreerimiskohustuse täitmata jätmisel.
5. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on N.G-le ette heidetavaks teoks ka alkoholi tarvitamine 22.07.2019 ja 12.08.
6. Erakorralise ettekande täienduse kohaselt oli N.G alkoholi tarvitanud ka 01.09.
7. Hinnates vaatlusaluse rikkumisega seonduvaid asjaolusid, osutab kohus politsei edastatud teavitusele ja selle lisadele, millest nähtuvalt on N.G suhtes on 22.07.2019 kella 00:35 paiku kasutatud indikaatorvahendit, kuid kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast, siis indikaatorvahendi rektsiooni näitu tuvastatud pole. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on kontrollile allutatud isikul joobele viitavate tunnustena sedastatud silmade punetus, väikesed pupillid, läikivad silmad, häiritud reaktsioonikiirus, liig aaeglane kõne, aja- ja kohataju on selge, teadvuselolek, mäletamine viimase 24-tunni sündmustest ning kerged koordinatsioonihäired, isiku käitumist on kirjeldatud kui rahutu, omamehelik ja ründav, isik oli agressiivne oma elukaaslase suhtes. Protokolli on allkirjastanud selle koostanud politseiametnik ja tunnistaja, N.G allkiri protokollil puudub. Nimetatust järeldub, et N.G-l alkoholijoovet indikaatorvahendiga ei tuvastatud, kuid isikul esinesid sellegipoolest joobeseisundile viitavad välised tunnused (alkoholilõhn, tavapärasest erinev reaktsioonikiirus ja koordinatsioonihäired). Analüüsides eelkirjeldatut on kohus seisukohal, et alkoholi tarvitamine kriminaalhoolduse kestel ei nõua erivahendite kasutamist ning tõendusliku alkomeetriga joobeseisundi kindlakstegemist. Kohtul on võimalik tugineda muudele toimikus olevatele andmetele oma seisukoha kujundamisel. Kohus võtab arvesse, et politseiametnik on tuvastanud N.G-l alkoholi tarvitamise välised tunnused ning selle kohta on esitatud kriminaalhooldusametnikule ka vastav teadaanne. Kirjalikus selgituses N.G ise alkoholi tarvitamist ei tunnista. 12.08.2019 alkoholi tarbimise kohta on toimikusse lisatud taaskord Politsei- ja Piirivalveameti teade selle kohta, et 12.08.2019 kell 22:40 tuvastati N.G-l alkoholijoove tema elukohas. Politsei- ja Piirivalveameti teate kohaselt on kirjale lisatud isikusamasuse tuvastamise protokoll, indikaatrovahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundis isiku 4 1-17-9752 kainenema toiemtamise protokoll. Nimetatud materjale kriminaalhooldusametnik kohtule edastamise vääriliseks ei pidanud. Isikult endalt kriminaalhooldusametnikul seletusi võtta ei ole õnnestunud. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et puuduvad andmed mille pinnalt väita, et alkoholi tarbimist ei toimunud. Nagu kohus eespool juba märkis, ei nõua alkoholi tarbimise keelu rikkumine indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamist. N.G alkoholi tarbimine on tõendamist leidnud muude toimikus olevate tõenditega. Kohus märgib sedagi, et 12.08.2019 on N.G tome pannud kaks käitumiskontrolliaegset rikkumist. N.G ei ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule, olles teadlik ilmumise ajast, kuna kinnitas selda oma allkirjaga. Aga samuti on tuvastamist leidnud 12.08.2019 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. N.G-le ei ole mõju avaldanud seegi, et kriminaalhoolduse kestel on kriminaalhooldusametnik teinud talle kirjaliku hoiatuse alkoholikeelu rikkumise põhjusel 06.07.
8. Tookord N.G rikkumist ka ei eitanud, esitades põhjenduseks alkoholi tarbimise matustel ja hiljem täiendavalt kodus. 01.09.2019 alkoholi tarvitamise osas keeldus N.G taaskord indikaatorvahendiga joobeseisundi kindlaks tegemisest. Samas nähtub protokollist, et sinna on kantud märge alkoholi lõhna kohta. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunniste kirjeldamise protokollist, et tal esines silmade punetus, tema silma pupillid olid väikesed ja reaktsioonikiirus oli häiritud. Tema kõne oli selge ja kiire, ent tal esinesid kerged koordinatsiooni häired, ta oli ärritunud ja rahutu. Eelneva pinnalt on kohus veendumusel, et tõendatud on alkoholi tarvitamine ka 01.09.
10. Kaaludes järgnevalt N.G toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks olevaid registreerimiskohustuse nõude ja alkoholitarbimise keelu kohustuse rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada ennetähtaegset vabastamist, siis leiab kohus, et kohtu hinnangul on tuvastatud N.G poolt mitmekordne rikkumise toimepanek ning esinevad formaalsed alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
11. N.G on isik kellel on tuvastatud alkoholi tarbimine 06.07.2019, 22.07.2019, 12.08.2019 ja 01.09.2019, s.o lühikese ajavahemiku kestel ja korduvalt. Seega on N.G pärast kohtu 05.03.2019 määrust, mil ta vabastati karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, jätkanud süstemaatiliselt alkoholi kuritarvitamist, millega on näidanud äärmiselt ükskõikset ja üleolevat suhtumist temale kohtumäärusega määratud kohustusse. Alkoholitarvitamise keelu eiramine ning isikuvastaste kuritegude toimepanemine N.G poolt on omavahel seotud ning on toonud kaasa reaalse ohtu lähedastele. Nii on see ka käesoleval juhul, kui 22.07.2019 alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel on toimunud ka lähisuhtevägivalla juhtum. N.G toimunud skandaali ka ei eita, esitades kinnituse et elukaaslane kutsus välja politseipatrulli. Eeltoodu näitab N.G hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse.
12. N.G on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral erinevate kuritegude eest, sealhulgas vägivallakuritegude eest. Süüdimõistetule on selgitatud korduvalt kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning talle on antud võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustusesse suhtunud vastutustundetult, neid teadvalt rikkunud. Kohus peab vajalikuks osundada, et N.G-d karistati Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega kohaldades

§ 65

lg 2 sätteid ja liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega.

§ 65

lg 2 liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli N.G suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse pani ta toime uue kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue karistuse täimisele pööramise küsimuse arutamisel ja otsustuse tegemisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on N.G kohtu usaldust kuritarvitanud. Varasema 5 1-17-9752 käitumisakti pinnalt võtab kohus arvesse N.G käitumist alates ennetähtaegsest vabanemisest ja ka tema varasemat kuritegelikku käitumist. Võttes arvesse, et N.G on Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 05.03.2019 määruse järgselt jätkanud käitumiskontrolli aegse nõude ja kohustuse eiramist, on tegemist kogumis raske rikkumisena

§ 76

lg 7 tähenduses, siis on kohus seisukohal, et N.G-l puudub tahe ja soov kohtuotsuse kohaseks täitmiseks, mistõttu tuleb talle kohtuotsusega mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pöörata.

1. Kohus märgib ka, et KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud. Käitumiskontrolli üle järelevalve teostamine on allutud kriminaalhooldaja järelevalve alla, ent eelkõige on just kohtuotsuse adressaat ehk antud juhul N.G olnud selleks isikuks, kes pidi hoolitsema kohtulahendite õigeaegse ja kohase täitmise eest. Kuna ta seda teinud ei ole, ta on tahtlikult ja süstemaatiliselt eiranud registreerimisnõude ja alkoholi tarbimise keelu kohustust, mille rikkumiseks tal objektiivsed takistused puudusid, siis on kohus seisukohal, et N.G-le mõistetud vangistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata, kuna N.G objektiivselt avaldunud käitumine osutab sellele, et ta ei suhtu hoolivalt talle antud võimalusse kanda mõistetud karistus vabaduses olles.
2. Kohus on ka seisukohal, et N.G suhtes pole võimalik rakendada ka

§ 76lg-s 7 ettenähtud alternatiivseid meetmeid.

Nimelt puuduvad igasugused alused järeldada, et täiendava võimaluse andmise korral asuks N.G korrektselt talle pandud kohustusi täitma. Arvestades toimepandud rikkumiste korduvust ning seda, et puuduvad objektiivselt tajutavad aspektid, mille pinnalt teha järeldusi, et N.G-le täiendava võimaluse andmise korral muudaks ta oma suhtumist talle pandud kohustustesse ja täidaks neid nõuetekohaselt, siis järeldub siit, et kuna N.G on oma senise käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist talle pandavatesse kohustustesse ehk seda, et ta ei soovi talle kohaldatavaid nõudeid täita, siis pole võimalik ühegi alternatiivse meetmega tagada tema edaspidist kontrollnõuete täitmist. Käesolevaks ajaks sedastatav käitumismuster välistab kohtu hinnangul alternatiivsete meetmete kohaldamise, sh isikule täiendava võimaluse andmise.

1. N.G rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi tahtlikult ja korduvalt. Aga samuti on täitmata jätnud käitumiskontrolli aegse esmase nõude, registreerimiskohustuse täitmine. Oma käitumisega on N.G näidanud soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse reeglitesse ja kohustusesse ning enda käitumist ja hoiakuid muuta. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke N.G suhtes ning karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ainult ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega.
2. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse täitmisele pööramiseks ja pöörab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes esitatud taotluse N.G karistuse

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

N.G kohtuistungile ei ilmunud ning kohus rakendas meetmena tema sundtoomist, tehes sundtoomise ülesandeks Politsei- ja Piirivalveametile. Seoses sundtoomise rakendamisega on Politsei- ja Piirivalveametile tekkinud kulu, mis kuulub väljamõistmisele N.G-lt , kui kulu põhjustanud isikult. Kohtulahendi täitmise tagamiseks määrab kohus kindlaks ka väljamõistetava menetluskulu kogusummas 18,70 eurot tasumise tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/ 6