Obsah (6)

§ 75§ 121§ 68§ 4§ 76§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-4460 Kriminaalas

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. F.C peab: 4.

1. elama xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata F.C-l

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada F.C

§ 75

lg 2 p 4 alusel kahe nädala jo oksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. F.C tunnistati Tartu Maakohtu 29. augusti 2018 otsusega süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega kümme kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.

–

1. märts 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti F.C kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. F.C kohustati ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. F.C karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. F.C saabus Tartu Vanglasse
2. oktoobril
3. Seega algas F.C karistuse kandmise aeg
4. oktoobril 2018 ja see lõpeb
5. juulil
8. märtsil 2019 saabusid Tartu Maakohtu xxxx kohtumajale Tartu Vangla dokumendid F.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
9. Vangla hinnangul seisneb F.C ohtlikkus avaliku varguse toimepanemises vägivallaga, raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, kehalistes väärkohtlemistes, ähvardamises, tulirelva või laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga. Uue kuriteo toimepanemise oht on tõenäoline, kui F.C tarvitab alkoholi, tal on kehv probleemide lahendamise oskus ja ta on impulsiivne. Uue kuriteo toimepanemise oht võib olla ka siis, kui tal on raskused majandusliku toimetulekuga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
10. F.C on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest kolm karistust on arhiveeritud. Ta kannab vangistust kolmandat korda. Neli kehtivat karistust on talle määratud ähvardamise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, varguse, avaliku korra rikkumise ja kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Ka praegu kannab ta vangistust kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ning varasemalt ka majandusliku kasu saamise eesmärk.
11. Kuna F.C vangistus on lühem kui üks aasta, ei koostata talle individuaalset täitmiskava. Tegevustest on talle ette nähtud tööhõives osalemine ja vestlused sotsiaaltöötajaga vägivalla ja alkoholi teemadel.
12. jaanuari 2019 käskkirjaga määrati ta majandustöödele 2 abitöölise ametikohale, kuid
13. jaanuaril 2019 keeldus ta tööle asumast. Seetõttu algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. F.C-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
14. Vabanemisel saab F.C asuda elama U. V. kuuluvas kolmetoalises ahiküttega korteris xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. U. V. on nõus sellega, et F.C hakkab vabanemisel elama talle kuuluvas korteris. Samas majas, kus on korter, kus hakkab kinnipeetav vabanemisel elama, elavad kinnipeetava sõbrad. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetava väitel leiab ta xxx külas endale töökoha.
15. veebruari 2019 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 3193,23 euro ulatuses. Tema sissetulekud on olnud ebakorrapärased, kuid enamasti tuli ta toime.
16. F.C lähedaste hulka kuuluvad ema, vend, kaks poega, tütar ja kaks sõpra. Kinnipeetaval on head suhted sõprade, ema, venna ja lastega. Sõbrad on nõus kinnipeetavat vabanemisel igakülgselt toetama ja abistama. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav pani eelmise elukaaslase suhtes toime kuriteo. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid enamik neist elab xxxxx, kuhu ta ei plaani vabanemisel naasta.
17. F.C on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ja ta muutub alkoholijoobes vägivaldseks. Viimati tarvitas ta alkoholi
18. märtsil
19. Kinnipeetava väitel ei tarvitanud ta enne vangistust alkoholi umbes neli kuud. Kinnipe etava väitel ei tarvitanud ta alkoholi, kui tal olid elus asjad korras. F.C suhtlemisoskus vastab tema vanusele ja taustale. Ta ei mõtle asju läbi ja käitub impulsiivselt. Ta ei oska asetada ennast teise inimese seisukorda ja paneb vastutuse oma käitumise eest kannatanutele, kes ise norisid tüli. Ta soovib muuta oma elu, kirjutada vabanemisel ennast sisse xxx külla, hoiduda xxxx linna minekust, võtta ennast Töötukassas arvele, minna tööle ja võimaluse korral läbida mingid kursused. Ta pole piisavalt teadvustanud, et tema elu muutub vaid siis, kui ta muudab oma käitumist.
20. Kriminaalhooldusametnik leidis, et F.C-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Kui F.C vabanemisel jääb karistusaja lõpuni vähem kui kuus kuud, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks. F.C-l tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist.
21. Tartu Vangla 22 . veebruari 2019 käskkirjaga (vangla toimiku teine osa, tl-d 6-7) karistati F.C tööst keeldumise eest noomitusega.
23. märtsil 2019 saatis Tartu Vangla kohtule õiendi F.C iseloomustuse juurde, millest nähtub, et ajavahemikul
24. veebruar 2019 kuni
25. märts 2019 viidi kinnipeetavaga läbi kuus vestlust, millest esimene oli suunatud muutuste tegemise teemadele, kaks järgnevat alkoholi liigtarvitamisele ja sellise käitumise muutmisele, kaks järgnevat viha kui emotsiooni äratundmisele ja sellega toimetulekule ning viimane ennetusele, kokkuvõttele teemadest ja tagasisidestamisele. Kuigi ta mõistab probleemide olemust ja vajadust muutuse tegemiseks, võib takistuseks saada vähene probleemilahendusoskus, mõtteviis „kui juhtub, siis juhtub“ ja enda käitumise mitte jälgimine. Kohtumenetluse poolte seisukohad 3
26. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
27. F.C ütles kohtuistungil et ta tahab vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta läks
28. a juuni keskpaigas xxxxx-xxxxxxxxx ja ta tahab sinna tagasi minna. Majas, kus asub korter, kus ta hakkab vabanemisel elama, elavad tema sõbrad V. ja xxxxxxxxxšxxx, kes ei tarvita alkoholi. Ta leidis xxxxx-xxxxxxxxx endale elukaaslase ja ta arvab, et elukaaslane tuleb tema juurde elama. xxxxx-xxxxxxxx elab ka tema vanem poeg. Ta ei tarvita enam alkoholi. Ta saab vabanemisel asuda tööle hakkepuidutöölisena firmas xxxxxxxx, mis asub seitsme kilomeetri kaugusel tema elukohast. Ta saab tööle sõita rattaga või bussiga. Kohtu seisukoht
29. Kohus vabastab F.C vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
30. F.C kannab karistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. F.C on temale mõistetud 9 kuud ja 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui viis kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 16. Üksipäini formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
2. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi 4 peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. F.C kannab karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest. Seega on F.C-lt ka edaspidi karta uusi kehalisi väärkohtlemisi. Need pole väga rasked kuriteod. Seega ei pea F.C vabastamiseks temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht olema väike, kuid see ei tohi olla ka suur. Praegu on uute kuritegude toimepanemise oht kohtu hinnangul võrdlemisi madal.
3. Uute kuritegude ohu allikas on alkohol, sest F.C on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. F.C tarvitas alkoholi ja pani alkoholijoobes toime vägivalla kuritegusid seetõttu, et tal polnud kindlat elukohta ja ta elas xxxxx, kus elasid ka tema kriminaalkorras karistatud tuttavad. Pole kuigivõrd põhjust arvata, et F.C suunaks õiguskuulekale käitumisele pooleli olev vangistus, sest F.C on varemgi vanglas olnud, ent jätkanud pärast vabanemist kuritegude toime panemist. Samas esinevad mitmed asjaolud, mis annavad alust arvata, et F.C käitub edaspidi seaduskuulekalt.
4. Esiteks soovib F.C alkoholi tarvitamisest loobuda. Selline soov on edasise õiguskuuleka elu alus, sest ilma vastava soovita alkoholi tarvitamine loomulikult jätkuks. Ka on põhjust eeldada, et F.C suudab selle soovi ellu viia ja seda järgmistel põhjustel.
5. F.C vahetab elukeskkonda: ta läheb elama xxxxx-xxxxxxxxx, kus tal on kindel elukoht. Seal ei puutu ta enam kokku selle seltskonnaga, kellega ta xxxxx kuritegusid sooritas. Uues kohas on tal toetavad sõbrad V. ja xxxxxxxxxšxxx, kes elavad samas majas, kus ta hakkab vabanemisel elama, ning kes ei tarvita alkoholi. Lisaks elab läheduses ka tema vanem poeg. F.C võib positiivselt mõjutada ka enne vanglasse sattumist xxxxx-xxxxxxxxx leitud sõbratar. Elama asumine uues kohas, mis on kaugel endiste kriminaalkorras karistatud tuttavate elukohast, muudab vähetõenäoliseks võimaluse, et endised tuttavad otsivad süüdimõistetu üles ja kallutavad teda tarvitama alkoholi ja panema toime uusi kuritegusid. Kaks uut sõpra uues elukohas ja sõbratar tagavad süüdimõistetule toetuse, mis aitab F.C-l lahendada probleeme seaduskuulekalt ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
6. F.C asus oma tulevasse elukohta elama juba mitu kuud enne vangistust. Selle aja käitus ta õiguskuulekalt ega tarvitanud alkoholi. Niisiis saab loota, et selline elu jätkub ka tulevikus.
7. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendab ka asjaolu, et F.C saab vabanemisel asuda oma uue elukoha lähedal tööle hakkepuidutöölisena OÜ-s xxxxxxxx. Nimelt vähendab töötamine jõudeaega, mida F.C võiks muidu kasutada alkoholi tarvitamiseks. Kui F.C ei tarvita alkoholi, muutub uue kuriteo toimepanemise tõenäosus nullilähedaseks (vt ülal).
8. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on küllaltki tõenäoline, et F.C pärast vabanemist enam kuritegusid toime ei pane. Seetõttu vabastab kohus F.C vangistusest tingimisi enne tähtaega. 24.

§ 76

lg 5 ls 1 alusel tuleb F.C-le määrata kuue kuu pikkune katseaeg, mille algust tuleb

§ 78

p 2 alusel arvata praeguse määruse jõustumisest.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus F.C katseajaks käitumiskontrollile.

25. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna kaks lisakohustust.

Esiteks keelab kohus F.C-l

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise.

See keeld on F.C retsidiivsusriski silmas pidades iseendastmõistetav. Teiseks tuleb F.C

§ 75

lg 5 2 p 4 alusel kohustada kahe nädala jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Töö olulisuse kohta vt käesoleva määruse p 22. /allkirjastatud digitaalselt/ 6