1-17-9752/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9752 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus süüdimõistetu C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu C.A XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega karistati C.A-d KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2017-21.08.2017, s.o 3 päeva, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2734 järgi mõistetud karistuse – 1 aasta 3 kuud 28 päeva, mis oli asendatud 478 tunni üldkasuliku tööga – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 25 päeva vangistust. Karistusest arvati maha tehtud üldkasuliku töö tunnid – 88 tundi, s.o 2 kuud 28 päeva vangistust – ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.09.
5. Karistuse kandmise lõpp 20.07.
6. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohtu 05.06.2018 määrusega jäeti C.A vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
8. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning kuna isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu taolist arvamust süvendab seegi asjaolu, et isik saab küll aru, et peab alkoholi tarbimist piirama, kuid täiesti loobuda sellest tal plaanis ei ole. Vangla psühhiaatri hinnangul vajaks isik vabaduses alkoholivastast ravi. Isik on kuritegusid toime pannud nii oma elukaaslase, elukaaslase laste kui ka ema suhtes, s.o lähedaste suhtes. Kinnipeetav leiab, et perega koos elamine ei suurenda vägivalla kasutamise riski ning kuriteod enam ei kordu. Samas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kõikides kehtivates kriminaalkaristustes sisaldub kehalise väärkohtlemise koosseis. Seega ei ole isik, kuigi teda on korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, oma käitumist muutnud. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vägivalla kasutamine pereliikmete suhtes oli tingitud nendepoolsetest provokatsioonidest. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei ole endiselt teinud järeldusi talle mõistetud karistusest ega ole aru saanud, et tema käitumisele ei ole õigustust. 2.
9. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on 3-l korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2.
10. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb riigikeele A2-taseme kursustel. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht S. OÜ-s ja elukoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on pannud kuritegusid toime oma elukohas elukaaslase ja viimase alaealiste laste suhtes. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 05.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu C.A , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning negatiivsed asjaolud süüdimõistetu suhtes ei kao ka karistuse lõpulekandmisel. Süüdimõistetu on täitnud ITK, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ettenähtud programmid on sooritatud. Kõrge uute kuritegude toimepanemise riski osas märgib C.A , et Tartu Ringkonnakohus on varasemates lahendites asunud seisukohale, et riskihinnangut ei saa arvestada. Maakohtu määrus on põhistamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et C.A vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
13. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid 2 kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Isegi kui süüdimõistetu suhtes esineb arvuliselt rohkem positiivseid asjaolusid, tuleb neid hinnata kogumis, mida maakohus ka teinud on. Kui süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda see põhistuste puudumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus poleks käsitlenud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, vaid need on selgelt määruses välja toodud. Maakohus on asunud ka seisukohale, miks ei kaalu positiivsed asjaolus üle negatiivseid. Asjaolud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht on faktiliselt küll positiivseid, kuid tuleb arvestada, et need olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust, kuid ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täidetuseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu isik. Varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhooldused ebaõnnestunud. Puuduvad asjaolud, mille pinnalt asuda käesoleval ajal seisukohale, et kriminaalhooldus võiks mööduda teist moodi ja omaks süüdimõistetu üle märkimisväärset mõju ja seda ka vaatamata elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuses välja toodud ringkonnakohtu praktika, mille kohaselt ei saa arvestada vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsente. Käesoleval ajal ei ole maakohus riskiprotsentidele tuginenud süüdimõistetu vabastamiseküsimust põhistades.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
15. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau 3 Aarne Sarjas