Obsah (5)

§ 118§ 74§ 75§ 7§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-8860 17. mai 2019 Jõhvi kohtumajas Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär, tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Larissa Pr

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.

§ 74lg 1 alusel jättis kohus vangistuse täitmisele pööramata, kui C.

N ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Katseajaks määras kohus 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 25.11.

1. Viru Maakohtu 01.06.2016 määrusega pikendati C. N-ile Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, so kuni 16.02.
2. Kohtumäärus jõustus 18.06.
3. Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusega pöörati C.N-ile Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 8 kuud vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus 13.03.
4. Viru Maakohtu 11.02.2019 määrusega vabastati C. N tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 13.11.
5. Katseajal pidi C.N järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p 1-6, lg 2 p 2,4 sätestatule.

Hooldusalune rikkus kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - hooldusalune pidi ilmuma registreerima 08.03.2019, kuid helistas 08.03.19 kriminaalhooldusametnikule, et on haige ning palus aega edasi lükata 11.03.

1. Hooldusalune väitis, et on xxx sõbra juures, aadressil xxx, korterinumbrit ei öelnud. Hooldusaluse sõnul oli ta sõbra juurde külla sõitnud ning seal haigestunud. 1 - 11.03.19 hooldusalune ei ilmunud registreerima ega ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas hooldusalusele, kuid hooldusalune ei võtnud telefoni vastu. Hooldusalusele saadeti 11.03.19 kutse ilmumise ajaga 15.03.
2. - 12.03.19 teostas nooremametnik kodukülastuse hooldusaluse elukohta aadressile xxx. Antud aadressil on tegemist xxx OÜ- ga. Ühiselamu komandant ja hooldusaluse toanaaber kinnitasid, et on hooldusalust näinud vaid ühel korral, teisel päeval kui vanglast vabanes. Komandandile olevat öelnud, et läheb xxx. - 15.03.19 hooldusalune ei ilmunud taas registreerima ega ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas 15.03.19 hooldusalusele, kuid telefon oli välja lülitatud. - 18.03.19 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusalusele. Hooldusalune võttis telefoni vastu ja väitis, et soovib xxx kriminaalhoolduses käia, ei soovi endisesse elukohta xxx tagasi minna. Hooldusalune väitis, et tal ei ole raha kriminaalhooldusesse sõitmiseks. Hooldusalusele selgitati kriminaalhoolduse nõudeid, mille peale väitis hooldusalune, et tuleb registreerima 19.03.19 kell 11:
3. Hooldusalune ei öelnud aadressi, kus ta xxx viibib. - 19.03.19 hooldusalune ei ilmunud registreerima ega ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas hooldusalusele nii 19.03.19 kui ka 20.03.19, telefon kutsus, kuid hooldusalune ei võtnud telefoni vastu. - 20.03.19 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusaluse elukohta xxx OÜ aadressil xxx KohtlaJärve. Ühiselamu esindaja xx Kurxxošu väitis, et hooldusalun e on vahetevahel viibinud oma elukohas, üür on korrektselt makstud. Seega hooldusalune käib oma elukohas, kuid kriminaalhooldusesse registreerima ei ilmu. - 22.03.19 saatis kriminaalhooldusametnik hooldusalusele veel ühe kutse ilmumise ajaga 27.03.
4. Hool dusalune on rikkunud kontrollnõuet- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö või õppimiskoha vahetamiseks ning kohtu määratud lisakohustust - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist tähtajaga 13.03.
5. - 13.03.19 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusaluse tööandjale xx xx firmast xx AS, kes väitis, et hooldusalune oli vabanemisest alates, s. o 27.02.2019 küsinud nädal aega puhkust ning siis palus veel kaks vaba päeva. xxx. xxsõnul oli hooldusalune temale 11.03.19 helistanud, et ta ei tule enam tööle, kuna jääb xxx. Tööandja sõnul lõpetati hooldusalusega tööleping alates 12.03.
6. Tööandja saatis 25.03.19 kriminaalhooldusametnikule kirjaliku vastuse, millest nähtub, et C.N-iga oli firmal xxx AS tööleping sõlmitud 11.09.2018 kuni 31.03.
7. Seose sellega, et töötaja ei ilmunud peale puhkust tööle (puhkuseaeg 27.02 -05.03.19), lõpetasime töötajaga töölepingu 12.03.2019 TLS paragrahv 88 lg 1alusel. Hooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud ka avaldust töökoha vahetamiseks. Hooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud vaid üks kord. Esmakohtumine toimus 27.02.
8. Hooldusalusele selgitati tema õigusi ja kohustusi, need olid hooldusalusele arusaadavad ning ta kinnitas seda oma allkirjaga. Esmakohtumisel väitis hooldusalune, et töötas vangistuse ajal ja jätkab vabaduses töötamist firmas xxx AS. Hooldusalusel ei olnud veel töölepingut esitada, kuid esitas tööandja andmed. Hooldusalune ei ole ilmunud alates 08.03.2019 kriminaalhooldusesse registreerima. C.N ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale ja täitma kohtu poolt seatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tingimisi vangistus käitumiskontrolliga ei ole C.N puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiiviks elada õiguskuulekalt ja täita talle pandud kohustusi. C. N käitub kriminaalhooldust takistavalt. KrMS § 427 lg 2 kohaselt,

§ 74

lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2

§ 7

6 lg 7 kohaselt,kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei tä ida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo , võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni ühe katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänudkaristuse osa täitmisele. C.N selgitas kohtus, et ei ole kriminaalnooldusametniku taotlusega nõus. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ning mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda kohtu poolt määratud nõuetele , on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isikule oli esialgselt määratud karistus, mis oli jäetud tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrollile allustamisega, kuid mis pöörati kohtustuste ja kontrollnõuete rikkumise tõttu täitmisele. Seejärel on isik vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Katseajal on toimunud vaid üks kriminaalhooldusalane kohtumine, edaspidistele kohtumistele ei ole isik ilmunud. Samuti oli tl kohustust 2 nädala jooksul peale vabanemist asuda tööle või Töötukassas arvele võtta. Isik töötas juba vangistuse ajal xxx, kuid pärast vabanemist pole isik tööle ilmunud ja tööleping temaga lõpetati 12.03.2019. Isik asus omavoliliselt elama xxx linna, küsimata selleks luba kriminaalhooldusametnikult. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. C.N rikkus registreerimiskohustust, kohustust asuda tööle, ei küsimud luba töökoha ja elukoha vahetamiseks ning kohustust elada määratud elukohas. Kohus leiab, et kriminaalhooldus C.N suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita kontrollnõudeid. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. Vangistuse st tingimisi ennetähtaega vabastamine kuulub tühistamisele ja C.N tuleb saata karistust kandma. C.N viibis vangistuses 13.03.2017 kuni 27.02.2018 s.o 11 kuud 14 päeva, kandmata on jäänud 8 kuud 16 päeva vangistust.

§ 76lg 7 alusel tuleb täitmisele pöörata C.

N-ile karistuse osa - vangistus 8 kuud 16 päeva . Juhindudes

§ 76lg 7, Kr

MS § 427 kohtunik 3 mõistetud ärakandmata M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaar taotlus C.N-ile Viru Maakohtu 11.02.2019 määrusega kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 8 kuud 16 päeva vangistust täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise alguseks lugeda C.N kinnipidamise aeg – 15.05.2019. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4