Obsah (5)

§ 76§ 75§ 121§ 68§ 69

1 Kriminaalasi nr 1-17-9752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9752 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Q.K-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Q.K-d katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada Q.K-d katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Määrata Q.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Q.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Q.K kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9752 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.-21.08.2017, s.o 3 päeva ning Q.K-le mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsuse nr 1-17-2734 järgi mõistetud karistuse - 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis oli asendatud 478 tunni üldkasuliku tööga - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 25 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö 88 tundi, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Q.K karistusaja alguseks loeti 23.09.

1. Q.K-d on kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest 4 karistust on kehtivad. Väärteokorras on teda karistatud 26 korral. Reaalset vangistust kannab isik teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud erinevaid kuritegusid, sealhulgas on kuritahtlik huligaansus, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes , vargused, kehaline väärkohtlemine ja ametiisiku solvamine. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivaldne käitumine. Korduvalt on isik kasutanud perekonnaliikmete suhtes vägivalda. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav osales ajavahemikul 05.01.-01.08.2018 riigikeele A2 taseme täiendõppel ning sooritas eksami positiivselt 84%. Ajavahemikul 01.02.-15.03.2018 osales isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille läbimise tulemusena tunnist as, et tal esinesid probleemid alkoholiga, kuid ta loodab tulevikus oma sõltuvuskäitumist muuta. Kinnipeetav on vanglas töötanud koristajana ja isikliku abistajana. Alates 14.09.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 08.10.2018 töötab välja spool vanglat Xxxx OÜ-s. 28.09.2018 võimaldat i isikul külastada Xxxx Xxxx kontorit, alates 07.10.2018 on võimaldatud teha sisseoste kauplustes väljaspool vanglat ning 25.10.2018 võimaldati käia Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri s (Jõhvis) 3 seoses isikut tõendava dokumend i taotlemisega. 09.11.2018 võimaldat i kinnipeetaval käia lühiajalisel väljasõidul, mis kulges eesmärgipäraselt ning mille raames kohtus ta kõikide lähedastega, kellega kohtumist oli planeerinud, mängis lastega, suhtles elukaaslasega ning tegi tulevikuplaane. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase A S ja 6 lapsega (kellest 4 on ühised lapsed) üürikorteris aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda samale aadressile. A. S on nõus isiku vabanemisega antud aadressile. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga , kus hetkel elavad kinnipeetava elukaaslane ja 6 alaealist last. Üürileping on sõlmitud suuliselt ja tähtajatult, korteri omanik on V K. Korteril kommunaalvõlgasid ei ole. Eluase on sobilik ja püsiv, olemas on kõik eluks vajalik, samas on seal toime pandud kuriteod nii elukaaslase kui ka tema laste suhtes. Rahvastikuregistri andmetel on isikul kutsekeskharidus. Pärast põhikooli lõpetamist omandas isik Narva Kutsekeskkoolis elektrikkeevitaja eriala. Suhtumine haridusse on positiivne. Kinnipeetav on töötanud enamasti ametlikult, vahepeal ka suulise kokkuleppe alusel. Enne vangistust töötas isik xxxx Xxxx OÜs. Kriminaalhooldusel olles on töötanud Soomes. Üldkasuliku töö tegemise raames on isik töötanud ka SA Narva Muuseumis ja Tehnikaspordiühingus Energia. Q.K on
2. aastal töötanud xxxx erinevates firmades (AP Balti Grupp OÜ, Jutametall OÜ, AS MAGMA, OÜ Novaproff) ning elektrik-installeerijana firmas Electroengineer OÜ. Isik omab tööoskusi ehitusvaldkonnas. Kinnipeetav on paar korda alkoholi liigtarbimise tõttu ka töö kaotanud. Vangistuse ajal toetab isikut rahaliselt ka elukaaslane. Kinnipeetav on toime pannud vargusi ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab kehvale majandusliku toimetuleku oskusele. Isiku toimetulekut võis mõjutada sõltuvusprobleem, millele viitavad mitmed alkoholijoobes toimepandud kuriteod ning kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 4351,04 eurot, vabanemisfondis on 462,58 eurot. Telefonivestluses ettevõtte Xxxx OÜ esindaja A I selgus, et isikule tagatakse töökoht nende ettevõttes. Kinnipeetava l ähedasteks on 2 venda ja ema J A, kelle suhtes on sooritanud kuriteo. Kinnipeetav elas koos elukaaslase A S ja 6 lapsega, kellest 4 on ühised. Elukaaslase ning tema poja ja tü tre suhtes on isik kasutanud füüsilist vägivalda ning saanud selle eest ka kriminaalkorras karistada. Väidetavalt kinnipeetav ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Puuduvad tõendid selle kohta, et isik oleks mõjutatav. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu . Suhteid lähedastega on oluliselt mõjutanud isiku alkoholism. Käesoleval hetkel on suhted elukaaslase ja lastega head, suheldakse telefoni ja kirja teel. Samuti kohtutakse lühiajaliste väljasõitude ja kokkusaamiste raames. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab, et tarbib alkoholi palju, kuid sõltuvust ei tunnista. Kõige rohkem motiveerib alkoholiga piiri pidama töökoht. Isik saab aru, et peab piirama alkoholi tarbimist, kuid alkoholist täielikult loobuda plaanis e i ole. Vangla psühhiaater on pidanud vajalikuks alkoholivastast ravi vabaduses. Isik on vabaduses saanud „Esperal" preparaadi üheks aastaks. Kinnipeetav on kunagi ammu proovinud kanepit, tegemist oli juhutarvitamisega. Narkos õltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav sai
3. aastal perioodil jaanuarist juunini vanglas psühhiaatrilist ravi. Suhtlemisel on isik viisakas ja rahulik. Viimane kuritegu pandud toime alkoholijoobes vägivalda kasutades. Ohvriteks olid elukaaslane, elukaaslase tütar ning naaber. Var asemalt on isik kasutanud füüsilist vägivalda ka eluka aslase 4 poja suhtes. Isik ei ole õppinud varasematest karistustest ning on jätkanud uute kuritegudega. Ettearvamatu käitumise vallandajaks on üldjuhul alkoholi tarvitamine. Oma käitumist on isik kahetsen ud, kuid ikkagi korranud sama mustrit. Eesmärk on isikul elada pereelu ning olla rohkem kodus (töö pärast olnud eemal), kuid varasemat käitumist arvesse võttes on oht kaotada oskus ja motivatsioon seda saavutada. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seadusekuulekat elu. Kinnipeetav ennast kuritegeliku maailmaga ei seosta, kuid korduvad kuri- ja väärteod viitavad vastupidisele. Kinnipeetav on olnud 3 korral määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseajal toime uued kuriteod. Isik v äljendab soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Arvestades aga seniseid toimetulekustrateegiaid, milleks oli alkoholi tarvitamine ning füüsilise vägivalla kasutamine, puudub veendumus, et isik suudab eluraskuste või koduste probleemide korral hoiduda alkoholi tarvitamisest ja pereliikmete füüsilisest väärkohtlemisest. Isik on kinnitanud, et on hakanud alkoholi tarvitama siis, kui kodus on tekkinud konfliktid. Kinnipeetava poolt on ohustatud ühiskonna turvalisus, lähedased isikud, naabrid või teised tutt avad, kellega tekib konflikt. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist . Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Q.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Q.K vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o 20.07.2019, kui d mitte vähem kui 6 kuud kohtumääruse jõustumisest ning kohustada teda katseajal täitma

§ 75lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi.

Q.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholiga oli tal probleem, kuid ta on otsustanud, et enam ei tarvita alkoholi. Vabaduses ta kunagi kodeeris ennast alkoholi vastu ning ettenähtud aja see praktiliselt toimis. Kui kohus ta vabastab, siis ta võtab ise midagi ette seoses alkoholi probleemiga. Ta kavatseb vahetada oma suhtlusringkonda. Elama hakkab ta koos elukaaslase ja 6 alaealise lapsega. Nad on elukaaslasega ära leppinud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Q.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.K ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.K võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetava 5 käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on individuaalse täitmiskava raames omandanud riigikeele A2 taseme, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristaja ja isikliku abistajana. Alates 14.09.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 08.10.2018 töötab väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Lisaks on kinnipeetaval võimaldatud käia lühiajalisel väljasõidul, mis kulges eesmärgipäraselt. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidi gi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht korteris, mida üürib tema elukaaslane ning kus ta elas ka enne vangistust. Samas on isik elukaaslase ja tema laste suhtes pannud kehalise väärkohtlemise toime nimetatud korteris. Iseloomustusest nähtub aga, et hetkel on suhted elukaaslase ja lastega head, suheldakse telefoni ja kirja teel ning lühiajaliste väljasõitude ja kokkusaamiste raames. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, kus ta töötas ka enne vangistus t xxxx. Kindel töökoht tagab isikule igakuise sissetuleku, mis aitab tal majanduslikult toime tulla ning tasuda rahalisi nõudeid, mida käesoleval ajal on 4351,04 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud 462,58 eurot aitab kinnipeetaval vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Enda sõnul kinnipeetav kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle ning teiste poolt mõjutatav ei ole. Suhteid lähedastega, kelleks on vennad, ema, elukaaslane ja lapsed, on negatiivselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on alkoholijoobes olles pannud toime enamuse kuritegudest. Kinnipeetaval on diagnoositud ka alkoholi sõltuvus. Kohtuistungil lubas kinnipeetav, et hakkab vabanemisel tegelema oma alkoholi probleemiga. Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid, tuleks kohtu hinnangul eeltoodu põhjal anda Q.K-le võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Q.K vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Q.K-le katseaja pikkusega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p -des 2 ja 4 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik