KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4460 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja, Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement Kohtuasi M.S süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi / Erakorraline ettekanne M.S-i kohta Süüdimõistetu M.S , isikukood XXX , elukoht xxxx, viibib vahi all Tartu Vanglas Asja läbivaatamine 30.09.2019 videokohtuistungil RESOLUTSIOON Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi 05.08.2019 erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele M.S-ile Tartu Maakohtu 29.03.2019 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kandmata jäänud karistus, s.o 3 (kolm) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 11.09.2019 karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks 11.09.
- Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte M.S-ile ning kriminaalhooldusametnikule ja Tartu Vanglale. saata teadmiseks 1 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Tartu Maakohtu 29.08.2018 otsusega tunnistati M.S süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 14.09.
- M.S asus karistust kandma 03.10.
- Tartu Maakohtu 29.03.2019 määrusega vabastati M.S temale Tartu Maakohtu 29.08.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning talle määrati katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajaks allutati M.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus 16.04.
- 05.08.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande M.S-i kohta põhjusel, et hooldusalune ei ilmu registreerimisele ning ei ela kindlaksmääratud elukohas xxxx. Kriminaalhooldusametnikul on teadmata isiku asukoht, mistõttu ei ole võimalik jälgida M.S-ile määratud kontrollnõuete ja ko hustuste täitmist. Viimane registreerimine M.S-iga leidis aset 19.06.2019, mil lepiti kokku järgmine registreerimise aeg, milleks oli 18.07.
- Antud kuupäeval isik esindusse registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud ametnikku mitteilmumise võimalikest põhjustest. Uus registreerimise aeg määrati 26.07.2019, kuid antud kuupäeval M.S registreerimisele ei ilmunud. M.S-i telefon xxxx on välja lülitatud. Saadetud kutse võttis vastu isiku sõber ja elukoha omanik V K, kes helistas 24.07.2019 ametnikule ning teavitas, et M.S lahkus elukohast juuni lõpus ning tagasi ta sinna ilmunud ei ole. V K on samuti teadmata isiku asukoht. 05.08.2019 toimus V K telefonivestlus ning jätkuvalt ei ole M.S elukohta välja ilmunud ning tema asukoht on teadmata. Kriminaalhooldusaluse seletus puudub, kuna ametnikule on teadmata isiku asukoht. Esmakohtumine toimus M.S-iga 17.04.2019, mil koos isikuga vaadati läbi kohtumääruses väljatoodud kontrollnõuded ja kohustused, selgitatud isikule kriminaalhoolduse tingimusi ja täitmise korda. Hooldusalune tutvus kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehega, allkirjastas dokumendi. Isikule selgitati ka rikkumiste toimepanemisega kaasnevaid asjaolusid. Hooldusalune andis mõista, et ta soovib alluda tingimisi karistusele ja täita talle määratud kohustusi. M.S võttis end töötuna arvele 17.04.
- Hoolduskava ja tegevuste plaan katseajaks on isiku poolt allkirjastatud 09.05.
- Hooldusalune täitis kontrollnõudeid ja registreerimiskohustust kuni rikkumise toimepanemiseni nõuetekohaselt. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku M.S-i kandmata jäänud karistuse osa reaalselt täitmisele pöörata. Isik ei ole ilmunud registreerimisele, ei ole teavitanud ametnikku võimalikest registreerimisele mitteilmumise põhjustest, puudub info isiku asukoha, kontrollnõuete täitmise kohta. M.S-i mitteilmumise korral kohtusse erakorralise ettekande läbivaatamiseks, teeb ametnik KrMS § 429 lg 1 alusel ettepaneku võtta M.S vahi alla. Kohus määras kohtuistungi toimumise aja 30.08.2019 kell 13.30 ja saatis M.S-i postiaadressile xxxx kohtukutse, mis kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud veel kohtule tagastatud. Kohtuistungile M.S ei ilmunud, samuti ei teatanud ta ilmumata jäämise põhjustest. Kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et on suhelnud V K, kelle elukoht antud aadress on ning ta ütles, et M.S ei ole välja ilmunud ja tal puudub tema asukoha 2 kohta info. Ametnik helistas ka Töötukassase, sest tal on kohustus olla arvel Töötukassas, kuid sealt öeldi, et tema arvel olek lõpetati juuni lõpuga, kuna ka sinna ei läinud ta vastuvõtule. 08.
- helistas hooldusalune ise Töötukassasse ja teatas, et kolis xxxx, kuid andmebaasist ei nähtu, et hooldusalune oleks üldse Töötukassas arvel. V K mainis samuti, et M.S võib viibida xxxx. Isik tegi ennetähtaegse vabastamise taotluse xxxx, et saada eemale sõpradest, kes asuvad xxxx. Kuni
- juunini oli kõik nõuetekohane, ühtegi rikkumist ei olnud ning siis järsku kadus ta ära. Kriminaalhooldusametnik jääb tagaotsitavaks kuulutamise taotluse juurde, kuna M.S siinkandis enam ei viibi, tal puudub siin sõpruskond ning vanemad ja sugulased elavad xxxx. Viru Maakohtu 02.09.2019 määrusega kuulutati süüdimõistetu M.S tagaotsitavaks ning määrati tabamisel ta vahistada. 12.09.2019 edastas politsei Viru Maakohtule kinnipidamisprotokolli, millest nähtub, et M.S peeti 11.09.2019 kell 19.20 kinni xxxx ning ta toimetati Võru politseijaoskonda. 13.09.2019 toimunud videokohtuistungil avaldas M.S , et tal oli kokkulepe kriminaalhooldusega, et läheb xxxx ema juurde. Tal on peksmisest siiani jalg haige, lahtine haav. Tahtis minna
- juulil kriminaalhooldusesse, et taotleda kriminaalhoolduse ümbermääramist xxxx. Selgitab, et kõik asjad varastati ära, ka telefon ja dokumendid. Ta ei pöördunud arsti poole, kuna kartis, et siis võtab kohe ka politsei ühendust . Ta teadis, et ta on kriminaalhooldusel, kuid ta ei suutnud kõndidagi. Seda, et ta on tagaotsitav, ta ei teadnud. Ta jalutas politseist mööda , politseiauto peatus ja küsis, kas tema on M.S . Siis ta saigi teada, et on tagaotsitav. Ta oleks endast andnud märku kriminaalhooldajale, kuid ta ei olnud suuteline sel hetkel. Juunis ta käis ainult korraks xxxx, kuna emal oli sünnipäev. Viru Maakohtu 13.09.2019 määrusega jäeti Viru Maakohtu 02.09.2019 määruse alusel 11.09.2019 kinni peetud M.S-i vahistamine jõusse. 30.09.2019 toimunud videokohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande juurde. M.S selgitas, et emal oli xxxx sünnipäev ning ta läks xxxx, kuid tuli tagasi, käis 19.
- märkimas ja seejärel läks tagasi xxxx, kus ootas teda elukaaslane. Siis sai peksa, vanglas ravitakse vigastusi. Elukoha xxxx sai ta juunis. Sai tuttavaks naisterahvaga, kellega suhe arenes ning ta sai elukoha aadressile xxxx. Tagasi xxxx kriminaalhooldusesse ta ei tulnud, kuna sai peksa. Arstile ei läinud, sest ei tahtnud, et politsei talle järgi tuleb. Saab aru, et tegi vea. Elukaaslane ei teadnud märkimisest midagi. Selgitab, et talle pooleldi kingiti korter, pooleldi ostis. Leiab, et tal ei jää muud üle, kui karistus lõpuni vanglas kanda. KrMS § 427 lg 2 sätestab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 31 või 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 3 Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud kontrollnõuete rikkumine on tõendamist leidnud ning isik on ise tunnistanud rikkumiste toimepanemist. Alates 19.06.2019 ei ole hooldusalune käinud registreerimas ega elanud kohtu poolt määratud elukohas, samuti ei ole ta ühendust võtnud kriminaalhooldusametnikuga, et teatada oma uuest elukohast. M.S tunnistas kohtuistungil rikkumiste toimepanemist. Kuigi tegemist on hooldusaluse esimene erakorralise ettekandega, on alates juunikuust kriminaalhoolduse teostamine olnud võimatu, isiku asukoht on kriminaalhooldajale olnud teadmata ning hooldusalusega ei olnud võimalik võtta ühendust. Samuti tunnistas hooldusalune kohtuistungil, et vältis arsti juurde minemist, kuna ei tahtnud, et politsei kutsutakse, seega oli ta teadlik, et ta hoidub kriminaalhoolduse teostamisest kõrvale ning võib olla politsei poolt tagaotsitav. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kriminaalhoolduse teostamine ei olnud võimalik ning isik ei ole teinud pingutusi selleks, et kandmata jäänud karistus lõpuni vabaduses kanda, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 29.08.2018 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 29.03.2019 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kandmata jäänud karistus 3 kuud 15 päeva vangistust pöörata täitmisele. Maakohus juhindus KarS § 76 lg 7 ning KrMS § 42 7, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik 4