← Eesti

1-19-2962/2

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83§ 85

Kriminaalasi nr 1-19-2962 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi G.L süüdistuse

§ kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades 424 lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav G.L , IK XXX; sünniaeg:

  1. august
  2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada G.L

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista k uueks

(6)kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.L-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

  1. detsembri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10193 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme

(3)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üheksa
(9)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata G.L karistusaja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. aprillist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada G.L suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta G.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.L kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida G.L-ile kuuluv mootorsõiduk Volvo V50 reg nr XXX (VIN-kood XXX, asub Tartus Tähe 106A parklas) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista G.L-ilt sundraha nelisada viis

(405)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.L-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700019309. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on
  1. detsembri
  2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-10193 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis
  3. aprillil
  4. a kella 10:59 paiku Tartus Ringtee tn 43a juures mootorsõidukit Volvo V50 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus G.L kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli grammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani G.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale G.L-ile

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust G.L-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-10193 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata

§ 68alusel alates G.L kahtlus tatavana kinnipidamisest 11.

aprillil 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada G.L suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena G.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Juhindudes

§ 83

lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida G.L-ile kuuluv tumehalli värvi mootorsõiduk Volvo V50 reg nr XXX (VIN kood XXX), kui tahtliku süüteo toime panemise vahend. Sõiduauto Volvo V50 reg nr XXX on Tartus, Tähe 106A asuvas parklas. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt riigi õigusabi tasu 60 eurot ja sundraha 405 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.L-i uleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb G.L suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel G.L-ilt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Volvo V50 reg nr XXX.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud G.L poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas G.L sõiduautot Volvo V50 reg nr XXX, mille omanik ta on. Märkimist väärib, et sama sõidukit kasutades on G.L toime pannud ka varasema samaliigilise õigusrikkumise. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on G.L kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada G.L-ile kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna , tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. A sitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.L menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.