1-18-7227/19

1-18-7227 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-7227 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu H.K (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 12.12.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada H.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.01.
4. a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.K kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada H.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. H.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. H.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja H.K-le . prokurörile, Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 27.11.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 05.10.
10. a kohtumäärusega nr 1-18-7227 tunnistati lubatavaks H.K suhtes tehtud Norra Kuningriigi Borgartingi Apellatsioonikohtu 10.04.
11. a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Määrati, et H.K peab tunnustatud kohtuotsuse alusel ära kandma 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Loeti karistusest maha eelvangistuses viibitud 450 päeva. Karistuse kandmise algus oli 19.06.
12. a ja lõpp on 19.01.
13. a. H.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õpib xx. klassis ning alates 21.01.
14. a töötab AS-s Eesti Vanglatööstus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. H.K taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ja on nõus elektroonilise järelevalvega. 3 Abiprokurör Leelo Känd edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab H.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et H.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-korral, vanglas viibib
15. korda. Mõlemal korral on süüdi mõistetud välismaal narkootikumidega seotud kuritegude eest:
16. a Saksamaal ja käesolev kuritegu on süüdi mõistetud
17. a Norras. Kuriteo laad pole muutunud. Kuriteod sooritatud ette planeeritult, eesmärgiga teenida kiiret tulu ja olla ise ainetega varustatud. Kuritegude soodusteguriks on kriminaalne tutvusringkond, kelle mõjutustele allub. Asja materjalide kohaselt H.K vanglas õpib ja töötab ning ei oma kehtivaid distsiplinaarrikkumisi. Vabaduses on ta kindlustatud elukohaga xxx, korter kuulub tema ema elukaaslasele. Naist on vabanemisjärgselt toetamas lähedane - ema, kuid tal puudub kindel töökoht. Vanglamaterjalide riskihindamisega kohaselt on H.K käesolevalt teine karistus, kuritegude peamiseks põhjuseks on olnud rahaline kasu, mis viitab, et majanduslik toimetuleku oskus on puudulik. Osa rahast kulus ka narkootikumide tarvitamisele. Kinnipeetav ise eitab narkootikumide müümist. Töötamisse suhtub positiivselt, ei ole valiv. Norra vanglas töötas erinevatel kohtadel, käesolevalt töötab Eesti Vanglatööstuses õmblejana. Tööoskused on omandanud töö käigus ning Norra vanglas läbis tõstuki juhikursused (tõend vangla toimikus), kokakursused ja arvuti kursused. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kelle mõjutustele on allunud, s.h ka koos kuriteod sooritanud. Kinnipeetav ei eita, et on olnud mõjutatav, pigem tunnistab seda ja püüab sellega tegeleda. Rahvatervise vastased kuriteod viitavad suure riskiga elustiilile. Lisaks karistatud 4-korral liiklusseaduse alusel, viimati
18. a. Vahetas tihti töökohti, tüdines kiiresti kaua ühes kohas töötades. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Vägivaldset käitumist H.K puhul tuvastatud ei ole. Mõningasele impulsiivsusele viitavad sagedaste töökohtade vahetus, tüdineb kiiresti, samuti väärteod. Välismaal sooritatud kuriteod samas ette planeeritud, viitavad, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, vaid keskendub kiirele positiivsele tulemusele. Vestlusel tunnistab probleemi olemasolu, sõnades kahetseb tehtut, samas ei maini Saksamaal sooritatud kuritegu. Eesmärgiks on võtnud xxx omandamise, isegi kui vabanema peaks, lõpetaks vabaduses, samuti tahab tööle asuda ja võlgu tasuda. Hetkel tunduvad eesmärgid saavutavad. Kuritegelikke hoiakuid otseselt ei väljenda, kuriteod ajendatud pigem puudulikust tegude tagajärgede mõistmisest. Samas on omane oma süü vähendamine ja esimese kuriteo varjamine. Vanglas subkultuurilisi hoiakuid ei viljele. Ametnikega on viisakas (v.a kuriteo varjamine), vanglas probleeme ei ole täheldatud. Teab, mis kohustusi kriminaalhooldus endaga kaasa toob, on tingimustega nõus. Sõnades väljendab motivatsiooni seaduskuulekaks eluks, Norra vanglas omandas erinevaid kutseid, et vabaduses kergemini tööd leida, käesolevalt õpib põhikoolis. Seega kinnipeetav on teinud esimesed sammud, et vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Ükskõikset suhtumist ühiskonna normidesse aga näitavad väärteo trahvid ja sooritatud kuriteod, on pime nende seaduste osas, mis teda puudutab. 4 H.K on tunnistatud kõrgohtlikuks avalikkusele ning tema puhul seisneb oht rahvatervise ohustamises narkootikumide käitlemise teel. Oht on kõige suurem, kui isik suhtleb jätkuvalt kriminaalse tutvusringkonnaga ja soovib kiiret tulu saada. Oht suureneb, kui ei hakka „ei“ ütlema ja oma tagajärgedele mõtlema. Ohtu suurendab ka narkootikumide tarvitamine, mis eeldab kuritegelike kontaktide säilitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1,5 aastat on pannud H.K mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. H.K-l on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tartumaal, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade ja positiivselt toetav lähedane ema näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/