← Eesti

1-15-7750/17

Obsah (9)§ 118§ 121§ 64§ 68§ 74§ 56§ 58§ 57§ 65

1-15-7750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2015. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prok

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi lühimenetluses C.S Süüdistatav isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla; elukoht: XXXX Tõkend – vahistamine – kohaldatud Tartu Maakohtu 25.06.2015 vahistamismäärusega, kahtlustatavana kinni peetud 23.06.2015. a. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 13.11.2014 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-14-8126

§ 121

ja § 120 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamise järel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Ahto Sirendi juhindudes Kr

MS § 238 lg 1 p 4, § 306 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada C.S

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada C.S

§ 121

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista C.S Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ning mõista C.S Miku kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistatavat karistust Tartu Maakohtu 13.11.2014. a otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista C.S Mikule kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning C.S Miku karistuse kandmise aja algust arvestada alates 23.06.

  1. a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel asitõendiks olev väärtust mitteomav nuga. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista C.S Mikult osa KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi ettenähtud sundrahast 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista C.S Mikult osa muudest menetluskuludest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot riigi tuludesse. Sundraha tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber
  2. Selgituseks märkida: „ C.S, 1-15-7750, sundraha ja menetluskulud 28.10.
  3. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda osa sundrahast 500 (viissada) eurot ja osa muudest menetluskuludest summas 283,62 eurot (kakssada kaheksakümmend kolm eurot ja 62 senti). Edasikaebamise kord. KrMS § 318 lg 3 p 1 alusel on süüdistataval õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. oktoobrist
  5. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  6. novembrist
  7. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud apellatsiooniõigust omav vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse tervikteksti koopia kätteandmisele järgnevast päevast arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteist päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. 2

(2)Süüdistus, mida kohus arutas. C.S-i süüdistatakse selles, et tema 11.06.2015. a ajavahemikul 19:00 kuni 20:00 XXXX asuva korteri uksel tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda oma naabri N.V. suhtes, mis seisnes selles, et C.S surus jõudu kasutades kinni N.V. korteriukse, mille tagajärjel jäid ukse ja uksepiida vahele N.V. parema käe sõrmed. Sellise tegevusega tekitas C .S N.V. füüsilist valu, parema käe IV ja V sõrme lõpplülide komplitseeritud murrud ning parema käe IV sõrme lahtise haava. Sellega pani C.S toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. C.S-i süüdistatakse ka selles, et tema 23.06.2015. a kella 20:30 paiku XXXX talus lõi J.K. kööginoaga neljal korral rindkeresse selja piirkonda, lüües noaga kolmel korral paremale poole abaluu kohale ja ühel korral vasakule poole abaluu kohale, põhjustades kannatanule rinnaõõnde tungivad lahtised torke-lõikehaavad seljal. Vigastuste tüsistustena tekkis kannatanul vasakpoolne õhk- ning parempoolne veri-õhkrind ning hemorraagiline šokk. Sellise tegevusega põhjustas C.S J.K. raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule. Sellega pani C.S toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav C.S tunnistas kohtus ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Kehalise väärkohtlemise kohta ütles C.S, et ei tekitanud N.V. vigastusi tahtlikult. J.K. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas tunnistas C.S end täielikult süüdi, kuid väitis, et tegi seda enesekaitseks. Süüdistatav oli kohtus nõus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist. Kohus teeb otsuse kriminaaltoimiku materjalide ja süüdistatava C.S Miku kohtus antud ütluste alusel nende kogumis hindamisega. I. Süüdistus kehalises väärkohtlemises

§ 121

lg 1 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on, et tervist kahjustav tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire.

§ 121lg 1 süüdistuse tõendid on kannatanu N.V.

ütlused 13.06.2015 ülekuulamise protokollis (tl 63-65), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 01.07.2015 vastuskiri koos patsiendi traumakaardi nr 20150612-234896 koopia ja päeviku väljatrükiga (tl 68-70) ning süüdistatava C.S Miku ütlused. Dokumentaalse tõendiga, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 01.07.

  1. a vastuskirja ja patsiendi traumakaardi nr 20150612-234896 koopiaga ning päeviku väljatrükiga on tõendatud kannatanul parema käe IV ja V sõrme lõpplülide komplitseeritud murrud. Tõendi kohaselt on N.V. pöördunud 12.06.
  2. a arsti juurde kaebusega, et Tartumaal XXXX naaber C .S lõi parema käe IV-V sõrme ukse vahele. Kannatanu N.V. andis ütlusi, et 11.06.
  3. a kella 19-20 paiku oli ta oma elukohas XXXX. Ta nägi läbi akna õuel oma poega trepikotta tulemas. Kannatanu avas korteri ukse ning hõikas pojale, et ta tulles kuurist puid tooks. Samal hetkel avas ukse kannatanu vastas elav naaber C.S , kes karjus talle eesti keeles midagi. Seejärel tuli C.S ja surus jõuga kannatanu ukse kinni. C.S 3

(2)C.S on noor ja turske ning surus jõuga ust. Kannatanu parema käe sõrmed jäid ukse ja uksepiida vahele, enim said kannatada neljas ja viies sõrm. Sõrmede ukse vahele surumisest tundis ta füüsilist valu. Kannatanu karjus valust, mispeale C.S ukse surumise lõpetas. Siis läks C.S tagasi oma korterisse. Kannatanu oli šokis, verejooksu sai ta pidama. Järgmisel päeval läks ta perearsti juurde, ta viidi EMOsse, kus ta sõrmehaava õmmeldi. Dokumentaalne tõend kinnitab kannatanu ütlusi vigastuste kohta. Kohus hindab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ning seetõttu on ütlused kasutatavad otsese tõendina. Süüdistatav C.S andis ütlusi, et ta nägi N.V., kes oli oma toas, korteriuks oli lahti, kui too karjus koridori. Kannatanu poeg oli siis maja välisuksest väljas. Kannatanu korteriuks on rauast, raske. Süüdistatav lihtsalt läks koridori ja lükkas kannatanu ukse kinni. Ta ütles kannatanule, et mis sa karjud, mine tuppa ja parem tee avaldus politseile poja vastu. Siis ta kuulis, et kannatanu karjus „ai, ai“. Ta ütles, et ei ole midagi teinud. Siis kannatanu lükkas ukse lahti ja näitas talle parema käe sõrmi. Ta mõtles, et võib-olla natuke jäi sõrm ukse vahele. Teo objektiivne külg on tõendatud eelnimetatud dokumentaalse tõendiga ning süüdistatava ja kannatanu ütlustega. C.S põhjustas 11.06.2015. a kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Kahtlusi ei ole selles, et meditsiinidokumentides kirjeldatu tagajärjed - parema käe IV ja V sõrme lõpplülide komplitseeritud murrud - saabusid N.V. kannatanu ütlustes kirjeldatud ajal ja viisil C.S Miku teo tagajärjel. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on samasugused selles, et kannatanu sõrmed jäid süüdistatava poolt kinni löödud ukse vahele. Kannatanul tekkinud vigastused on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava teoga. Vigastuste iseloomu tõttu ei ole kahtlustki, et sõrmede ukse vahele jäämine põhjustas kannatanule füüsilist valu. Subjektiivse külje hindamisel lähtub kohus kannatanu ja süüdistatava ütlustest. Teole eelnenud aja kohta andis süüdistatav C.S ütlusi, et ta oli sel päeval tarvitanud alkoholi, 2-liitrise pudeli kanget õlut. Ta helistas tütrele ja küsis, kas tütrel oli midagi N.V. tegemist, et ta karjub koridoris. Tütar ütles, et ei olnud midagi, et las ta karjub. N.V. tekst oli, et häbematu, midagi ei tee, ainult jookseb ja käib ega korista koridori. C.S kinnitas, et N.V. on puhas inimene ja hoiab oma korteri korras. C.S ise on tütrele öelnud, et tuleb koristada, et tema ei pea tütre eest koristama, kõike ette taha ära tegema. Kohus teeb süüdistatava ütlustest järelduse, et süüdistatav otsis konflikti naabriks oleva kannatanuga, põhjuseks oli alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud negatiivne meeleolu. Tütre keelitamine naabrist mitte välja tegemast ei rahustanud süüdistatavat. Kui süüdistatav kuulis läbi ukse naabri häält, oli tal võimalik eemalduda korteri kaugemasse tuppa ja mitte lasta naabril ennast häirida. Ta ei teinud seda. Süüdistatava tahtlust kinnitab tema käitumise viis teo toimepanemise ajal. Kui süüdistatav kuulis õhtul uuesti kannatanu häält, tegi ta ukse lahti ja vaatas, et mis ta seal karjub. Siis pani ta ukse kinni ja kui ikkagi kuulis kannatanu häält, siis läks ja lükkas kannatanu ukse kinni. Süüdistatava ütlusi tema suhtes solvavate väljendite kasutamise kohta vahetult enne teo toimepanemist ei kinnita ükski tõend. Kannatanu oli oma sõnad suunanud maja välisukse juures Süüdistatava ütlusi selle kohta, et kui naaber läheb pojaga tülli, siis valab viha süüdistatava peale, ei kinnita samuti teised tõendid. Ükski tõend ei viita teo toimepanemise eel N.V. tülile oma pojaga. Süüdistatava ütlused on paljasõnalised. Teo toimepanemise põhjuseks olid vanad lahendamata olmetülid. Süüdistatav C.S andis kohtus ütlusi, et ta ei jätnud sihilikult kannatanu sõrmi ukse vahele ega näinud seda ka ette. Järgmisel päeval alles nägi ta, et kannatanu sõrmed olid sidemetes, kui too arsti juurest tuli. Siis sai ta aru, et sõrmed olid päris palju ukse vahele jäänud. Ta võtab omaks, et tema tegevuse tagajärjel tekkis kannatanul vigastus ja tal on väga häbi selle teo üle. Kohus hindab C.S Miku kohtus antud ütlusi ennast õigustavateks. Süüdistatava ütluste kohaselt ta kannatanut ukse lähedal ei näinud, kuulis vaid toast kannatanu häält ja seetõttu ei osanud ta ust kinni surudes ette näha, et kannatanu sõrmed jäävad ukse vahele. Kannatanu ütluste kohaselt asus ta 4
(2)ukse kinni surumise ajal ukse vahel. Kohus peab usutavaks kannatanu ütlusi, kuna sellele viitavad ka süüdistatava enda poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ütles ust kinni surudes kannatanule, et too ei karjuks, vaid läheks tuppa politseile avaldust kirjutama. Kaitsja küsimusele „Millega seoses nägite süüdistuses märgitud õhtul N.V.?“ vastab süüdistatav: „Kui ta karjus koridoris“. Tõenditest järeldub, et süüdistatav oli teo toimepanemise hetkel kindel, et kannatanu asub ukse lähedal, mitte kaugemal korteris. Lisaks oli kannatanu eesmärk see, et tema jutt oleks trepikojas olevale pojale kuulda, mistõttu on ka eluliselt usutav, et kannatanu asus vahetult oma korteri välisukse juures. Süüdistatav nägi kannatanut tema korteris ukse juures ja suhtles temaga. Seejärel ta taandus oma korterisse ja sealt uuesti väljudes lõi kannatanu ukse kinni. Ajavahemik, mil süüdistatav korteriukse lahti tegi ja kannatanut oma korteri uksel nägi ja temaga suhtles ning ukse kinni löömise vahel oli väga lühike. Kohus teeb süüdistatava ja kannatanu ütlustest järelduse, et süüdistatav veendus kannatanu olemasolus koridori uksel ja seejärel lõi ukse kinni. C.S teadis kannatanu asukohta ukse juures ja kannatanu korteri raske raudukse kinni löömisega ta pidas võimalikuks kannatanule vähemalt valu tekitamise. Kannatanu ja süüdistatava ütluse erinevad ukse sulgemise viisis. Kas süüdistatav surus raske raudukse kinni oma kehaga või lõi hooga, ei oma saabunud tagajärje tõttu tähtsust. Piisab, et süüdistatava tahtlus oli suunatud kannatanule valu tekitamisele ja sellega laieneb tahtlus kogu süüdistatava poolt kannatanule põhjustatud tagajärjele, lisaks valu põhjustamisele ka sõrmede luumurdudele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et süüdistatav pani teo toime ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Süüdistatav pidi kannatanu ust kinni lüües aru saama, et kui kannatanu asub ukse juures ja püüab ilmselt omakorda ukse kinni surumisele vastu seista, võivad kannatanu sõrmed jääda ukse vahele, mis põhjustab kannatanule valu ja võib kaasa tuua tervisekahjustuse. Süüdistatava tegevusest järeldub kaudne tahtlus. Raske raudukse kinni löömisega kannatanu läheduses pidas süüdistatav võimalikuks kannatanule valu ja vigastuste tekitamist ning vähemalt möönis seda. Kuriteokoosseisulised asjaolud tegelikkuses ka saabusid. Kannatanu tundis teo tagajärjel valu ja tema kahe sõrme luud olid murtud. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et C.S Miku süü

§ 121lg 1 järgi on tõendatud.

Kohus ei tuvastanud C.S Miku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II. Süüdistus raske tervisekahjustuse tekitamises

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Valitseva arvamuse kohaselt on elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene ilma meditsiinilise abita sureks; oht kannatanu elule peab tulenema otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, st tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus.

§ 118lg 1 p 1 süüdistuse tõendid on järgmised: - suulised tõendid: kannatanu J.K.

ütlused 25.06.2015 ülekuulamise protokollis (tl 1-3), tunnistajate M.T. ütlused 24.06.2015 ülekuulamise protokollis (tl 46-47), M.L.L. ütlused 24.06.2015 ülekuulamise protokollis (tl 48-49) ja K.I. (I.) ütlused 27.07.2015 ülekuulamise protokollis (tl 50-52), samuti süüdistatava C.S Miku kohtuistungil antud ütlused ning 5

(2)- dokumentaalsed tõendid: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.06.2015 vastuskiri nr 15.8-1/6116-1 koos patsiendikaardi nr 20150623-248006 koopia ja päeviku väljatrükiga (tl 6-10); SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 15.07.2015 vastus teabenõudele nr 15.8-1/6655-1 koos patsiendikaardi nr 20150623-248006 koopia ja epikriisi väljatrükiga (tl 13-21); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.08.2015 isiku ekspertiisiakt nr 15E-LÕI0055 (tl 25-28); 24.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 33-40); 16.07.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 41-42); Tartu politseijaoskonna 23.06.2015 patrullileht (tl 43-45) ja C.S Miku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 24.06.2015 (tl 53-54). Dokumentaalsed tõendid tõendavad J.K. tekitatud vigastusi, nende iseloomu ja raskusastet. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.06.2015 ja 15.07.2015 vastuskirjadest, patsiendikaardilt ja haigusloost nähtub, et J.K. toodi 23.06.2015.a kell 21.52 TÜK Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonda. Patsiendil 4 noahaava, 3 paremal ja 1 vasakul abaluu kohal. Diagnoositud rindkereseina lahtised hulgihaavad. Parempoolne hemotooraks, vasempoolne hemopneumotooraks. Haige osakonda saabudes hemorraagilises šokis. 24.06.2015 kell 01.22-02.01 teostatud operatsioon – hemotooraksi kirurgiline ravi (tl 6-10; 13-21). Kriminaalasjas on kannatanule tekitatud tervisekahjustuse eluohtlikkuse tuvastamiseks läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis, mis kinnitas, et kannatanule tekitatud kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuarstliku eksperdiarvamuse (ekspertiisi akt nr 15E-LÕI0055) järgi on J.K. põhjustatud eelmises tõendis loetletud vigastused, s.o rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 4) seljal. Vigastused võivad olla tekitatud 23.06.
  1. a. J.K. asend kehavigastuste tekitamise momendil võis olla nii istuv, seisev kui kõhuli lamav, kuna vigastuste tekitamine selja piirkonda on võimalik kõigis nendes asendites. Torke-lõikehaavad võivad olla tekitatud noaga löömisel. Ei saa välistada ega kinnitada, et torke-lõikehaavad on tekitatud eksperdile esitatud asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud noaga. Noalöökide suund ei ole määratav. Vigastused võivad olla tekitatud üksteisele järgnevalt. Vigastused on tekitatud vähemalt nelja löögiga. Vigastused tekitanud noalöögid tabasid selga, neist 3 parema ja 1 vasaku abaluu piirkonda. J.K. esinevad kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. J.K. 23.06.
  2. a haiglas võetud vereproovis oli etanooli sisaldus 3,02 promilli (tl 25-28). Eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud J.K. esinenud raske tervisekahjustus, millega kaasnes oht kannatanu elule. Kriminaalasjas on asitõendiks kuriteo toimepanemise vahend – nuga. Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud vaadeldav objekt – 24.06.2015.a tunnistaja M.L.L. poolt üle antud nuga. Nuga on üldpikkusega 27 cm ja tera pikkusega 14 cm. Noa käepide on mustast plastikust. Noa teral kirje „ROSTFREI“. Noa teralt võeti proov ja kontrolliti verekiirtest TetraBacega, mis osutus positiivseks (tl 41-42). Eksperdiarvamus kinnitab noa kasutamist kannatanule vigastuste tekitamisel. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja patrullilehega. Patrullileht tõendab Tartu politseijaoskonna patrullitoimkonna politseinike väljakutset 23.06.2015.a kell 20.
  3. Patrull saabus sündmuskohale kell 20.50 ja lahkus kell 22.
  4. Väljakutse sisu: XXXX talu. Kiirabi vajab abi, isikut löödud noaga. Isikutel C .S ja J.K. tekkinud tüli, mille käigus C.S lõi enesekaitseks J. noaga, tekitades talle 4 torkehaava. Pealtnägijateks K.I. ja M.T.. J.K. toimetatud kiirabi poolt haiglasse ja C.S toimetatud kainenema. Vaatlusprotokollist ja sündmuskoha skeemilt nähtub kuriteo toimepanemise koht XXXX asuva kahekorruselise korterelamu esimesel korrusel olev parempoolne korter, mis kuulub J.K.. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on kahekorruselise korterelamu esimese korruse parempoolse korteri parempoolne välimine aknaklaas lõhutud, akna all maas klaasikillud ja kivi (tl 33-40). 6
(2)Suuliste tõenditega on tuvastatud kuriteole eelnenud järgmised asjaolud. 23.06.2015. a kella 13-14 vahel hakkasid XXXX maja juures sealsed elanikud veetma aega ja tarvitama alkoholi. Alkoholi tarvitamine toimus ka XXXX korterelamus korteris nr X. Kannatanu J.K. ütluste järgi 23.06.2015.a kella 13-14 vahel hakkasid nad elukaaslase M.L.L. ning naabrimehe M.T. grillima oma elukohas, XXXX asuva korterelamu juures ja jõid õlut. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistajate M.L.L. ütlused. Kella 16-17 vahel ilmus XXXX maja juurde C.S koos K.I. ja nad ühinesid maja juures oleva seltskonnaga. C.S Miku sündmuskohale ilmumist ja tuleku aega tõendavad tunnistajate M.T., M.L.L. ja K.I. ütlused. Kannatanu ja tunnistaja M.L.L. ütlustest järeldub, et neid häiris C.S Miku ilmumine seltskonda. Tunnistajad M.T. ja K.I. kinnitavad, et C.S käitus pealetükkivalt, soovis pidevalt suhelda M.L.L., kes ei olnud sellest huvitatud ning J.K. palus C.S Mikul lahkuda. C.S otsustas sellest hoolimata jääda seltskonna juurde. C.S käitus agressiivselt ning pealetükkivalt. Kannatanu J.K. ütluste järgi tahtis S.M. näha ja läks tuppa. Umbes 10 minutit hiljem kostus toast kisa, ta läks korterisse, köögis C.S ja M. sõimlesid. Et tüli lõpetada, võttis ta C.S-il riietest kinni ja tiris välja. Ise jäi ta tuppa. Hetk hiljem kuulis ta klaasiklirinat. Ta läks välja ja nägi tagatoa akna all seismas C.S-i, kel oli taburet käes. C.S hoidis tabureti üleval, justkui tahaks veel akent lõhkuda. Tunnistaja M.L.L. ütluste järgi ühel hetkel C.S ägestus millegi peale ja lõhkus nende korteri majaesise akna ära. J. ütles C.S-ile ja K., et nood võiksid lahkuda. C.S ütles, et ei kavatse kuskile minna. Tunnistaja M.T. ütluste järgi käis C.S pidevalt J. ja M. korteri ja majaesise vahet. Ühel hetkel lõhkus kas C.S või noormees J. korteri akna ära. Ta läks koos J. õue poissi minema ajama, natuke lükkasid teda. Seepeale helistas noormees politseisse ja ütles, et kaks vanameest vägistavad C.S-i. Tunnistaja K.I. ütluste järgi enne kuriteosündmust ta nägi, kuidas C.S põlvitas M. ees ja ütles, et armastab M. ja tulgu tema juurde tagasi. M. ütles, et tema ei armasta C.S-i ja tal on mees olemas. C.S läks endast välja, võttis maast kivi ja viskas sisse M. korteri akna. Selle peale tulid J. ja teine meesterahvas välja. C.S eitas kategooriliselt akna sisse viskamist. Mingil hetkel mehed tõukasid C.S-i, nad tahtsid, et nad C.S-iga sealt ära läheksid. Ta läks vahele ja ütles, et lõpetagu naisterahva ründamine. C.S jooksis M. juurde korterisse. Mehed läksid samuti korterisse. Tunnistaja jäi üksinda õue. Sündmuskohal toimunut tunnistaja K.I. ei näinud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja suuliste tõenditega on tõendatud, et C.S lõhkus J.K. korteri akna ja keeldus ära minemast. Tunnistajate M.L.L., M.T. ja K.I. ütlused tõendavad, et J.K. soovis C.S Miku lahkumist oma elukohast, kuid C.S tema tahtmisega ei arvestanud. C.S Miku ütluste järgi tahtis ta jääda M.L.L. juurde nende isiklike suhete tõttu. Ka K.I. toetas teda, öeldes, et on veel alkoholi. Tunnistaja K.I. ütlused, mis haakuvad tunnistaja M.L.L. ütlustega, tõendavad kuriteo toimepanemise motiivi, suhete pinnal tekkinud isiklikku ajendit. Tõendid kinnitavad C.S Miku agressiivset käitumist toe toimepanemise eel. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et 23.06.2015.a päeval läks ta koos K.A.. Ta tahtis rääkida M.L.L., kellega tal oli varasemalt suhe. Ta oli selleks ajaks ära joonud 1 purgi džinni ja 2-liitrise õlle, lisaks pakuti poe juures viskit. Alguses olid nad väljas. Siis J.K. kutsus nad tuppa. Tal oli sõnavahetus M.L.L.. J. vihastas selle peale ja tuli kallale, sakutas juustest, lõi vastu nägu labakäega, lükkas teda. Ta viskas ennast köögi põrandale kõhuli, pani käed näo ette, et vastu nägu ei löödaks. J. lõi talle vastu paremat puusa ja siis vastu vasakut puusa. Süüdistatav jooksis uksest välja teisele korrusele, koputas ja palus telefoni, et helistada. Ta helistas 112, ütles, et tulge appi, inimene tuli talle kallale. Siis J. tuli ja võttis telefoni ära. Edasi olid nad väljas. M. läks tuppa ja süüdistatav läks vaatama, kuhu M. jäi. Köögiuks oli praokil. M. ja J. rääkisid temast. Ta kuulis, kuidas J. rääkis, kuidas ta talle kallale tuli ja teda lõi ning M. naeris. Ta läks kööki ja küsis, mis teete. Ta ei mäleta enam, mis ütlus oli, et miks J. talle teist korda kallale tuli. J. lõi talle vastu nägu, ta kukkus pikali põrandale. J. tuli talle peale ja lõi ning sakutas teda juustest. M. seisis laua ja pliidi vahel ja vaatas ja ütles, et aitab. J. ei jäänud pidama. Ta tundis torget paremal reiel. Ta vehkis kätega. Parema käe 7
(2)pool, pliidi pool, oli nuga maas. Ta võttis selle, tahtis niisama vehkida, et inimene lõpetaks ära. Köök oli pime ja tal hakkas silmade ees mustaks minema. Ta oli selili ja J. oli näoga tema poole. Ta võttis noast kahe käega kinni ja paremalt poolt pea kõrguselt lõi ülevalt alla. Ta vehkis nii korduvalt. Ta ei oska öelda, mis asendis J. oli, kuid püsti ei olnud. Siis tuli ta püsti ja läks välja. Ta ei tajunud, et oli J. noaga löönud ja talle pihta saanud. M. karjus, et kus kiirabi on. Ta läks tuppa vaatama, J. oli oma toas ja hoidis lapiga kinni paremat poolt. Kui J. ära viidi ja politsei juba ütlusi võttis, sai ta aru, mida toime oli pannud. Rüseluse käigus tekkis tal haav paremasse reide, 1 cm umbes ja vasakul käerandmel olid kriimud. Politsei viis ta traumapunkti, kus õmmeldi. Siis alles viisi ta arestimajja. Teised tõendid ei kinnita süüdistatava ütlusi, et ta lõi noaga J.K. pikali maas olles. Kannatanu J.K. ütluste järgi ta läks kööki, ning olles seljaga köögi ukse poole, tundis järsku ühte lööki selja piirkonda abaluude vahele. Ta keeras löögi suunas ja nägi enda ees seismas C.S-i, kellel oli üks käsi noaga üles tõstetud. C.S lõi talle koheselt paremale poole kaela piirkonda, ta sai käe ette ning nuga riivas tema parema rangluu piirkonda. Nuga, millega C.S teda ründas, oli üks tema musta käepidemega kööginuga, mis oli tal köögis kapi peal. Tunnistaja M.L.L. ütluste järgi mingi aja möödudes tuli J. tuppa ja ütles et ta oli just rüselenud C.S-iga. C.S tuli korterisse ning J. ja C.S vahel tekkis sõnelus. C.S ütles, et soovib oma M. juttu rääkida. Peale seda haaras C.S köögis külmkapi kõrvalt olevalt laualt noa ja lõi parema käega ülevalt alla noaga J. kaks korda selja piirkonda. J. tõusis püsti ja hakkas liikuma köögist toa poole. Ta karjus M.T. appi, kes oli maja ees väljas. M. jooksis kohe tuppa. C.S jooksis korterist välja. C.S-il ta mingeid vigastusi ei märganud. Tunnistaja M.T. ütluste järgi kuulis ta M. karjumist ja jooksis korterisse. Korteris C.S seisis köögis, nuga käes. Tema ees oli köögi ja toa ukse peal käpuli J. ning M. karjus köögi laua ääres. Ta läks kiiresti C.S juurde ja väänas temalt noa käest. C.S jooksis välja. Püksid olid C.S-il verised, kuid mingeid vigastusi ta C.S-il ei märganud. Nii kannatanu, süüdistatav kui tunnistaja M.L.L. on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et süüdistatava poolt kannatanu noaga löömine leidis aset J.K. korteri köögis. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlused on samasugused löömise viisi kui ka löömiseks kasutatud vahendi kohta. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta oli noaga löömise hetkel seljaga köögi ukse poole, kui ta tundis ühte lööki selja piirkonda abaluude vahele. Köögis toimunut vahetult pealt näinud tunnistaja M.L.L. ütluste kohaselt haaras C.S sõneluse käigus külmkapi kõrvalt laualt noa ja lõi sellega parema käega ülevalt alla J.K. selja piirkonda kaks korda. Nendes ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Ka C.S kinnitas kohtuistungil, et ta noaga lüües liigutas kätt ülevalt alla ja näitas seda liigutust ka kohtusaalis. Eksperdiarvamuse kohaselt võis J.K. kehaasend sel hetkel, kui teda noaga löödi, olla nii istuv, seisev kui kõhuli lamav, kuna vigastuste tekitamine selja piirkonda on võimalik kõigis nendes asendites. Kohus loeb kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendatuks, et süüdistatav lähenes noaga J.K. selja tagant ning seejärel lõi noaga talle korduvalt selja piirkonda. Tõendid kinnitavad kuriteo toimepanijana C.S Miku isikut. Süüdistatava ütluste kohaselt ründas köögis kannatanu teda esimesena. Süüdistatav põhjendab noaga löömist vajadusega ennast kaitsta, kuna tundis maas lamades torget paremasse reide. Süüdistatava eelnimetatud ütlusi ei kinnita teised tõendid. C.S Miku ütluste kohaselt toimus ka enne noaga löömist tema ja kannatanu vahel füüsiline konflikt, mille tõttu ta oli sunnitud helistama hädaabi numbril, siiski ei pidanud ta majast väljudes vajalikuks kannatanu juurest lahkuda. See annab alust järelduseks, et süüdistatav ei tajunud enda suhtes mingit ohtu, vastasel juhul oleks ta enda elu päästmiseks kiiresti lahkunud, mitte läinud taaskord kannatanu korterisse. Asjaolu, et J.K. oleks esimesena C.S-i rünnanud või teda noaga jalga löönud, ei kinnita ükski toimikus olev tõend. Küll aga ilmneb nii kannatanu kui kõigi tunnistaja ütlustest, et süüdistatav lõhkus enne kuriteosündmust ära kannatanu korteriakna, mis kinnitab süüdistatava enda agressiivset käitumist. C.S ei ole pidanud vajalikuks seda asjaolu mainida, kuid temaga kaasas olnud tunnistaja K.I., kes antud intsidenti pealt nägi ja kinnitab, on oma ütlustes lisanud, et C.S eitas kõigi ees akna lõhkumist. Seega on süüdistatav püüdnud enda agressiivsust varjata. Lisaks nähtub nii kannatanu kui tunnistajate ütlustest asjaolu, et kannatanu palus süüdistataval peale akna lõhkumist oma kodu juurest lahkuda, mida C .S ei teinud. Nende ütluste tõelevastavuses ei ole kohtul 8
(2)alust kahelda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav on andnud ütlusi enda süü vähendamise eesmärgil. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 53-54) andmetel peeti C.S kinni 24.06.2015. a. Tal olid jalas valged botased, millel verekahtlane määrdumine. Paremal reiel lõikehaav. Kuna kohus võttis seisukoha, et süüdistatav on andnud ütlusi enda süü vähendamise eesmärgil, ei hinda kohus kahtlustatavana kinnipidamise protokolli tõendina, millest järeldada kuriteole eelnenud konflikti käigus kannatanu poolt süüdistatava suhtes noa kasutamist. Kõik tõendid kinnitavad C.S Miku agressiivsust ja enda tahte teistele pealesurumist. Ükski tõend ei viita sellele, et J.K. kasutas nuga C.S Miku suhtes. Millistel asjaoludel tekkis C.S Miku paremale reiele lõikehaav, millise iseloomuga haav oli ja kas haava tõttu vajas C.S arstiabi, ei ole kriminaalmenetluses kogutud tõenditega tuvastatav. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega selles, et süüdistatav tegutses kannatanut noaga lüües hädakaitseseisundis, ületades hädakaitse piire. Kohus leiab asjas kogutud tõendite põhjal, et C.S ei olnud sellises olukorras, kus noa kasutamine enesekaitseks oli õigustatud. Ka tunnistaja M.L.L. ütlustest ei nähtu asjaolu nagu oleks C.S pidanud end köögis olles kannatanu eest kaitsma. Hädakaitseseisundi puudumist kinnitab ka süüdistatava käitumine, millele kohus eelnevalt viitas – C.S käis korduvalt kannatanu korteris (ka peale väidetavat rünnakut kannatanu poolt) ega hoolinud sellest, et kannatanu palus tal enda kodu juurest lahkuda. Juhul, kui kannatanu oleks süüdistatavat tõepoolest ka eelnevalt rünnanud, millest süüdistataval oleks olnud põhjust tunda ohtu, ei ole eluliselt usutav, et isik soovib minna uuesti tuppa oma väidetava ründaja juurde. Noa haaramine ja intensiivsete noalöökide suunamine kannatanu ülakehasse, s.o elutähtsate organite piirkonda ei olnud millegagi põhjendatud. Süüdistatava tegevusest noaga korduvalt selja piirkonda löömisel järeldub vähemalt kaudne tahtlus. Lüües kannatanut korduvalt noaga selga, möönis süüdistatav noaga löömise mistahes tagajärgi, seejuures ka ohtu elule. Süüdistatav lõi kannatanut noaga neljal korral. Noaga korduvalt elutähtsate organite piirkonda löömisel lööja tahab ja peab võimalikuks raske kehavigastuse tekkimist, mille tagajärjel on isiku elu ohus. C.S ei allunud teiste tahtele, kui teda ära aeti ja jäi sündmuskohale nõudes M.L.L., kes oli elama asunud J.K. juurde, lähedust. Ta tõrjus J.K. noalöökidega. C.S pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et C.S Miku süü

§ 118lg 1 p 1 järgi on tõendatud.

Kohus ei tuvastanud C.S Miku käitumises süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 118

lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

§-s 118 lg 1 ettenähtud kuritegu on esimese astme kuritegu.

§-s 121 ettenähtud kuritegu on teise astme kuritegu.

§ 118ja § 121 koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis.

Tervis on üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid, mille õiguskaitse tuleneb PS §-st 28. Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu tähendab organismi korrasolekut, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Vaimne heaolu on seisund, kui inimene on vaba negatiivsetest emotsionaalsetest pingetest. Oma kuritegudega rikkus C.S nii kannatanute kehalist kui vaimset heaolu. 9

(2)Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.
  1. a otsuse nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 , p 11). Karistusregistri andmetel (tl 86-87) on C .S kriminaalkorras karistatud ühel korral: 13.11.
  4. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-14-8126 (tl 88-92)

§ 121

ja § 120 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 8 kuud vangistust

§ 74alusel tingimisi katseajaga 2 aastat.

C.S Mikule on kehtiv karistus selle eest, et ta samuti lõi kannatanut tekkinud tüli käigus korduvalt noaga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Teist kannatanut lõi ta korduvalt rusikaga näkku. Lisaks ähvardas C.S tapmisega kahte isikut. Karistus ei hoidnud C.S-i uutest isikuvastastest kuritegudest. Varasem karistus ei ole avaldanud talle piisavalt mõju hoidumaks edaspidi kuritegudest. Ta pani uued samasugused kuriteod toime katseajal. Kuriteod on muutunud raskemaks. Arvestades C.S Miku korduvate kuritegude iseloomu ja ohtlikkust, on tema karistusandmed isikut iseloomustavad, mis näitavad tema poolt väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumismustrit, mis on aja jooksul muutunud vägivaldsemaks ning annavad võimaluse prognoosida tema edasist käitumist ja hinnata tema isikust tulenevat ohtu teiste isikute elule ja tervisele. Seega on C.S Miku puhul tegemist isikuga, kes vaatamata varasemale karistusele ei ole oma käitumist muutnud. Enamgi veel, kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Katseaja tingimuste raskeim rikkumine ehk uute kuritegude toimepanemine näitab, et C.S ei ole võimeline oma käitumist kontrollima ega muutma ja tal puudub selleks soov. Kriminaalhooldusel on C.S Mikule pakutud võimalust osaleda sotsiaalprogrammis. C.S-i sotsiaalprogramm ei huvitanud, sest see ei vastanud tema eluviisidele. C.S ei ole valmis ennast avama ja enda probleemidest rääkima ning seetõttu ei võta vastu sotsiaalprogrammi kaudu pakutavat abi. Karistusest vabastamine tingimisi ühes käitumiskontrollile allutamisega ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Eelmistest kuritegudest oluliselt raskemate kuritegude toimepanemine viitab üheselt sellele, et C.S suhtub võimalikesse karistustesse ükskõikselt, kahjustab vabaduses viibides teiste isikute kehalist puutumatust ning on vabaduses viibides jätkuvalt ohtlik. C.S-i iseloomustab ka alkoholi liigtarvitamine. Mõlema kuriteo puhul oli ta eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all ei ole vabandatav asjaolu, täisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning juhul, kui alkohol käivitab agressioonitulva, tuleb alkoholist hoiduda või vähendada selle tarvitamist. Kriminaalhooldusel on C.S Mikuga räägitud alkoholi kahjulikkusest ja vajadusest alkoholi tarvitamine lõpetada, kuid C.S ei ole nõu kuulda võtnud. C.S ei olnud valmis alkoholist loobuma. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodud põhjustel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Kehalise väärkohtlemise kuriteos on raskendavaks asjaoluks

§ 58p 3 järgi kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes, kuivõrd kannatanu N.V.

oli kuriteo toimepanemise ajal 84aastane. Karistus raskendavat asjaolu arvestades ei ole süüdistatavale karistuse mõistmisel võimalik minna alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab eripreventiivset eesmärki arvestades

§ 121lg 1 järgi karistuse sanktsiooni keskmises määras.

Süüdistatava süü suurust

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel näitab kannatanule kaasnenud tagajärg. Süüdistatav põhjustas oma teoga küll ohu kannatanu elule, kuid sama sanktsiooni järgi tuleks süüdistatavat karistada ka juhul, kui kuriteoga oleks kaasnenud kõige raskem tagajärg, s.o surm. Süü suuruse hindamisel on oluline hinnata saabunud tagajärje raskust. 10

(2)Lähtudes sellest, et kuriteo tagajärjel saadud vigastuste tõttu kannatanu küll vajas operatsiooni, kuid viibis haiglas kokku 6 päeva, ei ole alust hinnata süüdistatava süüd suureks. Patsiendikaardil on kannatanu seisundiks märgitud, et ta haiglast väljudes on paranenud, st tema kehaline heaolu oli valdavas osas taastunud. Seega ei anna kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et tegemist on korduvalt teiste isikute tervist ohustavaid kuritegusid toime pannud isikuga, karistada teda

§ 118lg 1 sanktsiooni keskmises määras.

Raske tervisekahjustuse tekitamise puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 järgi süüdistatava kahetsust.

Lähtudes süüdistatava süü suurusest, toime pandud teo raskusest, raskendavate asjaolude puudumisest ja kergendava asjaolu esinemisest, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada raske tervisekahjustuse tekitamise eest sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega. Karistuse sanktsiooni alammäära lähedane karistus täidab nii eri- kui üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus C.S Mikule § 121 lg 1 eest karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistab kohus karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel tuleb C.S Mikule mõista karistus kuritegude kogumi eest.

Arvestades toimepandud kuritegude erinevat raskusastet, peab kohus võimalikuks mõista karistus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusega. C.S Mikule kuritegude kogumi eest mõistetavaks liitkaristuseks on seega 5 aastat vangistust. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, seetõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra. C.S Miku lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuna C.S pani kuriteod toime katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest.

§ 65

lg 2 järgi tuleb kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusele liita Tartu Maakohtu 13.11.

  1. a otsusega C.S Mikule mõistetud kandmata karistuse osa 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega on lõplik liitkaristus 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. C.S peeti kahtlustatuna kinni 23.06.
  2. a ja ta on olnud sellest ajast eelvangistuses.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning C.S Miku liitkaristuse algust tuleb arvestada alates kinnipidamisest. Tartu Maakohtu 25.06.

  1. a vahistamismäärusega kohaldati C.S Mikule tõkend vahistamine. Tartu Maakohtu 24.09.
  2. a määrusega C.S Miku kohtu alla andmisel jäi süüdistatavale kohaldatud tõkend muutmata. C.S on kohtumenetluse ajal vahi all. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb tõkend jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasjas on asitõendiks nuga, mis asub kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel asitõendiks olev väärtust mitteomav nuga hävitada. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 975 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 25.08.2015 tehtud ekspertiisi eest on 61 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kohtueelses menetluses on 288 eurot ja kohtumenetluses 216 eurot; kokku 504 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 6,62 eurot. Menetluskulude summa on 1546,62 eurot. 11

(2)C.S elatub juhutöödest ja pensionist. Tal on XXX töövõimetust. C.S kasvatab üksi 15aastast tütart, kelle eest saab lapsetoetust. C.S Miku majandusliku olukorra tõttu käib sundraha ja menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda osa sundrahast 500 euro ulatuses ja osa muudest menetluskuludest 283,62 eurot ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel jäävad C.S Miku kanda osa KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi ettenähtud sundrahast, s.o 475 eurot ja osa muudest menetluskuludest, s.o 288 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
(2)13
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.