1-15-7750/57

1-15-7750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-7750 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid J.U Miku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.U (ik : XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 30.12.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada J.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada J .U Miku suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo oksul peale vanglast vabanemist.
6. J.U Mikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. J.U vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja J.U Mikule. prokurörile, Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 05.12.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.U Miku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 28.10.
9. a kohtuotsusega tunnistati J.U süüdi KarS § 121 lg 1 ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1 , § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aasta t 11 (üksteist) kuud ja 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.06.2015 . a ja lõpp on 19.06.
10. a. J.U Miku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Praegune kuritegu on raske kehavigastuste tekitamine ja kehaline väärkohtlemine. Kuriteod ei ole ette planeeritud, vaid sooritatud hetkeemotsioonide ajel ja alkoholijoobes. Kuriteo soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning vaimsest tervisest tulenevalt probleemide tundmise ja lahendamise oskuse puudulikkus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud pidevalt tööhõives, ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Võida“ ja „Eluviisitreening“, ta on omandanud puhastusteeninduse eriala,
11. a toimusid psühholoogilised nõustamised, alates 21.06.2018 osaleb ta psühholoogilisel nõustamisel erinevatel teemadel, ta on suunatud tugiisiku teenusele ning osalenud Töötukassa nõustamisel. Samuti on ta läbinud usulise suunitlusega sotsiaalprogrammi „Tee“. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise ahjuküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetavale. Korteri jättis talle tema vanaema peale oma surma. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava tütar, kes on nõus koos emaga elama. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale garanteerib vabanemisel töökoha ettevõte xxxx. Kinnipeetav saaks töötada xxxx tänava xxxx poeabilisena. Kinnipeetava vabanemisfondis on üle 1600 euro, rahalised nõuded puuduvad ning kohtukulud on tasutud. Enne vangistust töötas ta suulise kokkuleppe alusel kaminapuude pakkijana ning lisaks sai töövõimetuspensioni. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud koristajana, suhtumine töösse on positiivne. J.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha J.U Miku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.U Miku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. U Miku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4,5 aastat vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.U Miku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.U Mikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isiku enda sõnul suudab ta nüüd probleeme õigesti lahendada, et inimestega tuleb probleemidest rääkida ja need sõnades lahendada. Samuti nähtub, et kinnipeetav on endale tulevikuks püstitanud kindlad ja reaalsed eesmärgid, mis toetavad igati edaspidist õiguskuuleka elu elamist. Iseloomustuses on veelgi märgitud, et isik kuritegeliku subkultuuriga ei samastu ning puuduvad sisemised kuritegevust pooldavad hoiakud, teod on sooritatud pigem sotsiaalest oskamatusest. Tunnistab sooritatut ning kinnitab, et teod olid toime pandud alkoholijoobes, näeb enda eluviisis süüd. Ametnikega suheldes on ta viisakas ning koostööaldis. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on tal olemas motivatsioon oma käitumist muuta. Eelpool toodud asjaoludest nähtub, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning mõistab enda poolt sooritatud kuritegude põhjuseid. Pärast vabanemist on J.U Mikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/