1-18-9238/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-9238 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2020 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina 17.01.2020 erakorraline ettekanne I.C-le Tartu Maakohtu 06.06.2019 kohtumäärusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu I.C , isikukood xxx, töötu XXX, elukoht Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 17.01.2020 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata I.C-le mõistetud karistus täitmisele, kuna antud isik ei täida talle määratud lisakohustust alluma ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ja läbima selle, mille läbimiseks ta ise on eelnevalt andnud nõusoleku. Tartu Maakohtu 27.11.2018 otsusega tunnistati I.C süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.C kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.-22.06.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning I.C-le mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. I.C karistusaja algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.07.
2. Tartu Maakohtu 06.06.2019 määrusega vabastati I.C vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.01.
3. Katseajal pidi I.C järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 , 5, 7 alusel määrata I.C-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või 1 psühhotroopseid aineid; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus ning läbima selle; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Kriminaalhoolduse algus 22.06.2019, kriminaalhoolduse lõpp 22.01.
4. Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorralise ettekande KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ettenähtud lisakohustuse, alluma ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ja läbima selle, rikkumise tõttu. Erakorralise ettekande kohaselt hooldusalune eiras lisakohustust alluma ravile - 08.01.2020 I.C lahkus omal soovil SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonnast. Seletuse kohaselt: 08.01.2020 lahkusin rehabilitatsioonikeskusest omal soovil. Ei mõelnud tagajärgedele, kuna tegutsesin emotsioonide ajel. Läksin isa juurde aadressile xxx09.01.2020 sain sissekirjutust aadressil xxx. Esmakohtumine I.C-ga toimus Viljandi kriminaalhooldusosakonnas 10.07.2019, kus kriminaalhooldusalusele selgitati põhjalikult kohtumääruse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. I.C on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohutused on talle arusaadavad. Vesteldud sõltuvusravi olemusest ja eesmärkidest. 04.09.2019 SA Viljandi Haigla poolt oli saadetud teatis selle kohta, et I.C viibis SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonnas alates 02.07.2019 kuni 04.09.
5. Isik lahkus keskusest omal soovil. Sellega I.C rikkus talle kohtu poolt määratud lisakohustust olles antud selleks eelneva nõusoleku, alluma ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ning läbima selle. 04.09.2019 hooldusalune kirjutas Viljandi kriminaalhooldusosakonnas avalduse elukoha vahetamiseks, uus elukoht on xxx. Samal päeval kirjutas avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks seoses elukoha vahetusega. 04.09.2019 telefonivestluses rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja M. J. selgus, et isik plaanib minna ravile SA Viljandi haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda, mis asub aadressil xxx. 05.09.2019 oli saadetud SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus Sillamäe osakonna poolt teabenõue, millest nähtub, et I.C viibib Sillamäe osakonnas statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel alates 05.09.
6. Ravi keskus on orienteeruvalt 5-9 kuud. Seoses sellega, tegi ametnik ettepaneku määrata Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.06.2019 määruse täitmine ümber kriminaalhoolduse uue elukoha järgselt Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusse. 01.10.2019 kohtumäärus jõustus, kriminaalhooldus oli üle viidud Jõhvi esindusse. 08.10.2019 ametnik võttis ühendust sotsiaaltöötaja L. S., kelle sõnul isikul läheb keskuses kõik plaanipäraselt. Alguses olid probleemid käitumisega, kuna isik tahtis omad reeglid paika panna, kuid nüüd on rahunenud ja allub ravile. Sotsiaaltöötaja sõnul isikul oli tuvastatud positiivne narkotest, siis kui ta haiglasse tuli. 08.10.2019 ametnik esitas päringu SA Viljandi Haigla Sillamäe osakonda. 14.10.2019 saadud vastusest selgus, et 05.09.2019 kliendi vastuvõtul tehti kliendile narkootilise aine tarvitamist tuvastav kiirtest, mille tulemusena olid AMP (amfetamiin) ja THC (marihuaana) positiivne. 14.10.2019 isik võttis ametnikuga ühendust telefoni teel, ütles et saatis kirjaliku seletuse oma käitumise kohta. Seletuses isik annab teada, et 04.09.2019 viibides rehabilitatsioonikeskuses ta sai teada sellest, et tema endine elukaaslane sai surma. Ei saanud emotsionaalselt vastu pidada, haiglas ei leidnud abi ja läks ära. Tarvitas narkootikume ja siis teadvustas, et 2 narkootikumid ei aita murest lahti saada ja läks SA Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda. Siiralt kahetseb tehtut. Väidetavalt oli tal kõrge motivatsioon läbida ravi lõpuni. Ametnik seletas isikule, et reageerib rikkumistele hoiatustega ja enam tal ei pea mitte ühtegi rikkumist olema ja järgmine samm rikkumise korral on kohtu poole pöördumine, oli arusaadav. 08.01.2020 I.C-l mus Jõhvi esindusse ilma eelneva kokkuleppeta. Hooldusalune teavitas, et 08.01.2020 omal soovil lahkus SA Viljandi haigla Sillamäe osakonna rehabilitatsioonikeskusest. Isiku sõnul ta ööbis enda isa juures. I.C arvamusel sõltuvusravi sai läbitud, kuna esimese mooduli eksam oli tema poolt edukalt sooritatud. Tunnistuse, ega tõendi ravi läbimise kohta pole esitanud. Kirjutas avalduse elukoha vahetamiseks ning esitas elukoha andmete väljavõte eesti rahvastikuregistrist, millest selgub, et alates 09.01.2020 tema uus elukoht asub aadressil xxx, tegemist on xxx. 09.01.2020 ametnik esitas päringu SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda. 15.01.2020 saadud vastusest selgus, et I.C viibis SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonnas rehabilitatsiooniteenusel alates 05.09.
7. 05.09.2019 kliendi vastuvõtul tehti kliendile narkootilise aine tarvitamist tuvastav kiirtest, mille tulemusena olid AMP (amfetamiin) ja THC (marihuaana) positiivne. Rehabilitatsiooni ajal tehti I.C-le 4 korral narkotest. Testide tulemused olid negatiivsed. 08.01.2020 katkestas I.C rehabilitatsiooni omal soovil. Katseajal narkootikumide tarvitamine ja kohustuse alluma ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ja läbima selle mittetäitmine selgelt näitab I.C hoolimatut ja vastutustundetud suhtumist tema üle kehtestatud korda. Seega juhindudes KarS § 76 lg 7 palub kriminaalhooldusametnik I.C-l kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. 23.01.2020 teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, et 22.01.2020 kell 10:30 I.C pidi ilmuma Jõhvi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 22.01.2020 hommikul hooldusalune võttis ametnikuga telefoni teel ühendust ning teavitas sellest, et ei saa täna tulla, kuna viibib Tartus oma sõbra juures. Väidetavalt tal on ostetud bussipilet bussile, mis väljub Tartust kell 14:45 ja ta ei jõua mitte kuidagi. Ametnik kontrollis interneti leheküljelt www.tpilet.ee, et sellise väljumiskellaajaga bussi ei ole. Isikule oli öeldud, et on olemas ka varasema väljumisajaga bussid. Seletatud, et registreerimisaeg oli talle eelnevalt teada ja kui ta tööpäeva lõpuks ei ilmu, siis tegemist on registreerimiskohustuse rikkumisega. Tööpäeva lõpuks isik ei ilmunud. I.C selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab rikkumist ja kahetseb, ta tegi valesti. Ta soovib selgitada, et ta tunneb, et ravi on talle positiivse mõju avaldanud. Nüüd ta osaleb grupi töös, kus on isikud, kes on varasemalt ravil käinud. Talle pakuti töökohti Töötukassa kaudu. Katseaeg on läbi. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 3 KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et Kriminaalhooldusametniku erakorralisest materjalidest nähtub, et I.C registreerimine on toimunud 13-l korral. Enamik neist toimus telefoni teel, kuna isik viibis rehabilitatsioonikeskuses. Esmakohtumisel 10.07.2019 selgitati isikule põhjalikult kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Seega oli I.C teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist esimese erakorralise ettekandega. Isik viibib kriminaalhoolduse all alates 22.06.2019 ning kriminaalhooldus lõppes 22.01.
8. I.C katseaeg on möödunud rahuldavalt. I.C-le on tehtud kriminaalhooldusametniku poolt kaks kirjalikku hoiatust (14.10.2019), seoses narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisega ning rehabilitatsiooni katkestamisega 04.09.
9. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei allunud ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, mille läbimiseks ta ise oli eelnevalt andnud nõusoleku. Isik on rikkumist tunnistanud. Samuti on antud rikkumise kohta saadud ka vastus rehabilitatsioonikeskusest, mille kohaselt viibis I.C Sillamäe osakonnas alates 05.09.2019 ning katkestas rehabilitatsiooni 08.01.2020 omal soovil. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituse, kui ka koostatud päringu vastusega rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Kriminaalhooldusalune tunnistas rehabilitatsiooni katkestamist ka kohtuistungil, andis selgitusi ja väljendas kohtu arvates siiralt kahetsust. Samuti on kohtul alust arvata, et isiku tunnistus ravi positiivse mõju osas on siiras sellegipärast oluline. Isik on meelestatud hoiduda narkootilistest ainetest, positiivselt suhtub töösse. Kohus on seisukohal, et vaatamata tuvastatud rikkumisele, et ole isiku karistuse täitmisele pööramine käesoleva ajal põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei tulnud kriminaalhooldusega toime süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku esimese erakorralise ettekandega. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus leiab, et isik annab asjaoludele adekvaatse hinnangu ega vähenda oma süüd. Ta tunnistab rikkumist ja püüab edaspidi seaduskuulekalt käituda. Hooldusalune on registreerimiskohustust täitnud korrektselt ja temaga on kohtutud 13-l korral. Erandiks oli vaid viimasele registreerimisele mitteilmumine, kuid I.C hoiatas kriminaalhooldusametnikku, et ei jõua sel päeval registreerimisele. Hooldusalune ei ole katseajal pannud toime uusi süütegusid. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas. Isik on ravil olnud 024 07.2019 kuni 08.01.2020 ehk vähemalt 6 kuud, ravi orienteeruv ajavahemik 5-9 kuud. Kuigi ravi jäi lõpetamata, võib öelda, et isik on teinud siiski olulisi pingutusi narkosõltuvusest vabanemiseks. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukam tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata seaduskuuleka eluga. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, mille tõttu tuleks saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. Katseaeg on lõppenud 22.01.2020, mis lisaks toodud asjaoludele teeb mitteotstarbekaks karistuse täitmisele pööramise. Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 427, kohus M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina 17.01.2020 erakorraline ettekanne I.C-le Tartu Maakohtu 06.06.2020 kohtumäärusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määrus saata süüdimõistetule ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5