lg 2 p-ide 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kuritegude kogumi eest mõisteti Artjom Haritonovile liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Artjom Haritonovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-25.06.2018 ja 06.-08.07.2018, s.o 6 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Artjom Haritonovile lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.
lg 1, 2 alusel pöörati sellest karistusest kohesele täitmisele 3 kuud ja 24 päeva vangistust. 10.11.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Artjom Haritonovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab Artjom Haritonovi vabastamist tingimisi ennetähtaegset. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artjom Haritonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Artjom Haritonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artjom Haritonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Artjom Haritonov kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Artjom Haritonov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Isik ise ei ole avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Artjom Haritonov tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 27.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9238 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.