Obsah (7)

§ 75§ 78§ 215§ 64§ 68§ 65§ 76

1-17-11668 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11668 (17278000886) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Bere

§ -st 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada L.E Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata L .E- le katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 27.03.2020 ning a llutada L .E käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ehk kuni 27.03.2020. Käitumiskontrolli jooksul peab L.E kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 2 1, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. L.E on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 1-17-11668 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja L.E vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega tunnistati L.E süüdi

§ 215

lg 2 pde 1 ja 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p -de 4 ja 8 ning § 121 lg 2 p 3 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning L.E -l jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust L.E-le kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.09.

2. 17.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid L.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. L.E karistusaeg algas 01.09.2017, see lõppeb 27.03.2020 ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaeg saabus 22.04.
3. L.E isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta L.E ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas L.E , et soovib vabanemisel alustada uut elu. Kinnipidamisasutuses viibib teist korda. Noorena on elu olnud raske ja faktiliselt on kinnipidamisasutses viibinud pool elu, sh T E . Vangistuses viibimise ajal on isiksusena arenenud ja selleks on toeks olnud erinevad läbitud sotsiaalprogrammid. Eesmärk on oma kodu ja pere ning eesmärkide saavutamiseks on esimene ülesanne minna tööle ja minna tagasi kooli põhihariduse omandamiseks ja seejärel omandada eriala kutsekoolis. Soov on, et vabanemise järgselt toetaks teda kriminaalhooldaja, kes on abiks kasvõi paberimajanduse organiseerimisel, milles puuduvad teadmised. L.E-d toetab vabaduses olles ka pere, kellega suhted on väga head ja suheldakse igapäevaselt ning kellega on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi. Vabanemisf ond aitab töö otsimise ajal ning elukoht saab olema ema juurde. Eesmärk on minna tööle kinnipidamise eelsesse töökohta. Kehtivad distsiplinaarkaristused on seotud tagasilangusega/motivatsioonilangusega sh lahkuminek elukaaslasest ja et elektroonilise valve alla vabanemise taotlust otsustas kohus mitterahuldada. On õppinud oma veast ning mittevabastamise korral tagasilangemist ette ei näe, tehes kõik selle vältimiseks. Reaalne soov on mitte tagasi sattuda vangistuse tingimustesse. 2 1-17-11668 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd lase seisukohad, leiab, et L.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kurite os või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et L.E on ära kandnud poole talle mõistetud vangistusest . St, et L.E puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud : [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda, et L.E käitumis es vangistuses on nii mõndagi postiivset. Kohus hindab positiivselt, et isik on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. L.E on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga, kus osaleb kohusetundlikult, läbitud on erinevaid sotsiaalprogramme. Kinnipeetav valmistub iseseisvalt
2. klassi lõpueksamiteks ning on vangistuse perioodil omandandanud tõstukijuhi kvalifikatsiooni. L.E-ga on läbi viidud vestlusi töö ja majandusliku toimetuleku planeerimisega, mille tulemusena on leidnud motivatsiooni töötamiseks. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka suhtlus lähedastega .Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vabaduses ootavad kinnipeetavat lähedased on valmis teda toetama. Lisaks on L.E-le vabanemisel tagatud elukoht pere juures. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et L.E vabanemisfondi on suunatud vahendid saadud töötasust. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse L.E ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. L.E on andnud oma vabanemisjärgse aadressi oma vanemate juures. Ema on nõustumuse L.E elama asumiseks ka andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on elukohana eramajas olemas kõik eluks vajalik. Kuna L.E on avaldanud soovi elada ühiselt oma perega ja ema on avaldanud n õustumust tagada L.E-le elamiskoht, siis on elukoht L.E-l vabanemise järgselt olemas. Seega on L.E-l vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 10.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

1. L.E näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Viru Maakohtu 09.09.2016 määrusega anti L.E -le võimalus kanda temale mõistetud reaalset vanglakaristust vabaduses ning 3 1-17-11668 kohus vabastas L.E temale Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.11.
2. L.E kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude toimepanemist, sest Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega tunnistati L.E süüdi uute kuritegude toimepane mises. Väärib märkimist, et kuriteod pani L.E toime katseajal. Samas on põhjendatud märkida, et vangistuses viibimise perioodil on L.E osalenud erinevates programmides ja teeb iseseisvalt tööd hariduse omandamiseks lõpueksamite sooritamisel, aga samuti on läbi viidud erinevaid vestlusi toimetulekuks vabaduse tingimustes, siis saab tõdeda, et vangistuses viibimise aeg on avaldanud positiivset mõju L.E suundumisel õiguskuulekale teele. Tuleb nentida, et L.E õiguskuulekale teele suundumisel osutub asjakohaseks meetmeks sihipärane hõivastus, s.o töö tegemine ja/või /lisaks õppekohustuse täitmine. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et L.E on noor inimene, kes pani karistuse aluseks olevad kuriteod toime vahetult enne kinnipidamist. Seega on L.E-l olnud võimalus teha järeldused, et igale teole järgneb tagajärg ja tagajärg saabub ka vaatamata sellele, et isik on oma ea poolest alles kujunemisjärgus. Kohtu hinnangul ei saa üksnes sooritatud kuriteo asjaolud ja rohkus olla argumendiks tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmiseks. E i saa jätta tähelepanuta sedagi, et vangistuse ajal on L.E oma ellusuhtumist muutnud ning läbinud kõik vangla poolt pakutavad programmid, et mõista oma käitumise põhjuseid ja sellele vastavalt ka reageerida . L.E edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Just vabanemisjärgne elu kriminaalhooldaja järelevalve all on see tegur, mis soodutab L.E suunamist vabaduse tingimustes õiguskuulekale elule. Süütegusid sooritades oli L.E alla kahekümne aasta vana. Seega oli tegemist väljakujunemata isiksusega, kes on väliste tegurite (ümbritsevad isikud, alkohol, sõltuvusained jmt) poolt kergesti mõjutatav. Oma arengutasemelt oli ta sel hetkel pigem võrreldav alaealisega, kelle puhul on karistamisest olulisem kasvatuslike meetmete rakendamine. Viimane on L.E puhul ka toiminud. Sattudes 19-aastasena vanglasse, on ta vanglas viibimise perioodil mõistnud, et tema puhul võib osutuda pääsemisvõimaluseks töö tegemine, mis tagab talle vangistusest vabanemise järgselt paremad võimalused seaduskuulekalt elus hakkamasaamiseks. Seega arvestades L.E vanust ja suhtumist ellu kuritegude tomepanemise ajal, tema muutust, on kohus veendumusel, et ta on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. L.E on küll käesoleva vangistuse jooksul täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke ning tema vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku (korduvkaristatus, uued kuriteod katseajal) ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi, siis elu riigi poolt tagatud jäelevalve all on see kriteerium, mis pikaajalises perspektivis saab motiveerida L.E-d elama seaduskuulekat elu. Eeltoodud argumendid annavad piisavalt suure kindlustunde kaalumaks võimalust vabastada L.E tingimisi enentähtaegselt. Kohus märgib, et tegu on prognoosotsustusega, ning usub, et nüüdseks on L.E ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.
3. Tõsi on seegi, et L.E-d on vangistuses viibimise perioodil korduvalt karistatud distsiplinaarmenetluse korras. Lisaks on L.E-l tasumata kohtukulud, mille tasumise tähta ega oli pikendatud. Aga samuti puudub L.E-l kindel vabanemisjärgne töökoht. Tõstatatule vastusena märgib kohus, et arvestades L.E vangistuses kujunenud tööharjumust ning omandatud kutsetunnistust, siis nimetatud annavad hea eelduse soovi olemasolul töökoha leidmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtukulude tasumise kohta L.E andnud selgitusi, et nõuet on võimalik tasuda vabanemisfondi arvelt. Kuna 4 1-17-11668 kohus L.E kohtukulude tasumise ajatamise ja osastamisega enam ei nõustunud, siis tuleb L.E-l arvestada, et nõude mittetasumisel pööratakse see täitmisele täiemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Muude tasumata nõuete kohta vangla esitatud iseloomustus viiteid ei sisalda. Puutuvalt distsiplinaarsüütegude peab kohus vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohus peab siiski märkima, et L.E on küll lühikese perioodi jooksul, aga si iski suutnud käituda viisil, kus 2019 aastal uusi distsiplinaarmenetluse korras karistustusi määratud ei ole. Seega on L.E õiguskuuleka käitumise kindlaim tagatis tema ise. Vastava motivatsiooni olemasolu on L.E kohtuistungil kohtule ka kinnitanud ja edaspidi tuleb vaid näidata oma tegudega suutlikust pidada oma sõna ja elada seaduskuulekat elu. Puutuvalt L.E suhtlusringkonnaga, peab kohus vajalikuks märkida, et kinnipeetav ei ole lõpetanud suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna toime pandud kuritegude üheks põhjuseks oli L.E-d ümbritsev seltskond, siis peab kohus vajalikuks piirata L.E suhtlusringkonda ning milles kohta on L.E kohtuistungil ka vastava nõusoleku andnud.
4. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et L.E-le tuleb and a reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
5. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub L.E kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata järgmised kohustused, millistest tingimustest ta on teadlik ning avaldas nõustumust: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte tarvitada alkoholi; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui L.E kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui L.E kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
6. Seoses L.E suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid L.E varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse L.E-d just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on k onkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. 16. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu L.E temale Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja 5 1-17-11668 lõpuni. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ 6