KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11668 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus V

) § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 121 lg 2 p 3 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Z.T-l jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Z.T-le kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks

1. septembri
3. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega jäeti Z.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus mõistis Z.T-lt riigituludesse välja 82,68 eurot osutatud riigi õigusabi eest ning määras, et Z.T-l tuleb tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega jäeti Viru Maakohtu
8. augusti
9. a määrus muutmata. Ringkonnakohus mõistis Z.T-lt osutatud riigi õigusabi eest välja 30 eurot ning määras, et Z.T-l tuleb tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Riigikohtu
10. oktoobri
11. a määrusega jäeti Z.T määruskaebus läbi vaatamata. Seega jõustus Viru Maakohtu
12. augusti
13. a määrus
14. oktoobril
17. novembril 2018 esitas Z.T kohtule avalduse, milles taotleb menetluskulude summas 112,68 eurot tasumise tähtaja pikendamist 6 kuu võrra. Z .T selgitab taotluses, et ta viibib hetkel vanglas ning tal pole võimalik sellist summat tasuda.
18. Viru Maakohtu
19. novembri
20. a määrusega jäeti Z.T taotlus käiguta ning talle anti 10 päeva aega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
22. novembril 2018 esitas Z.T kohtule täiendused taotluse juurde. Z.T selgitas, et ta on 20-aastane õppiv kinnipeetav, kellel puudub regulaarne sissetulek, mistõttu ei ole tal hetkel võimalik tasuda temalt välja mõistetud riigi õigusabi osutamisega seonduvaid menetluskulusid. Z.T selgitas veel, et tal on hetkeseisuga enamus makstud, kuid mitte kogu summa. Kuigi tema kontol on liikunud rahalisi vahendeid, siis vangla võtab laekunud rahast 70% vabanemisfondi, mida ta saab kasutada alles vabanemisel. Lisaks peab ta maksma elektri ja hügieenitarvete eest ning soetama endale uued välisjalanõud (kõige odavamad maksavad 44 eurot), mistõttu peab ta esitatud taotlust igati mõistetavaks. Z.T esitas kohtule K-Raha väljavõtte perioodi
23. oktoober kuni
24. november 2018 kohta.
25. Riigi Tugiteenuste Keskus andis
26. novembril 2018 kohtule teada, et Z.T ei ole tasunud ühtegi makset nimetatud nõuete katteks. Z.T viibib vangistuses, kus tal on võimalus tasuda enda nõudeid vabatahtlikult.
27. aastal on Z.T sissetulek olnud 714 eurot ning täitmisel ei ole tal ühtegi nõuet. Riigi Tugiteenuste Keskus ei pea sellise maksekäitumise juures põhjendatuks taotluse rahuldamist.
28. Viru Maakohtu
29. detsembri
30. a määrusega jäeti Z.T taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. 7.1 Kohus leidis, et ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra. Kinnipidamisasutuses viibimine ning õppimine ei ole sellised mõjuvad põhjused, mis ilmtingimata on menetluskulude tasumise pikendamise aluseks. Kuigi Z.T on kinnitanud kohtule
31. novembril 2018 esitatud taotluses, et tal on hetkeseisuga enamus nõudest makstud, siis Riigi Tugiteenuste Keskus on
32. novembril 2018 kohtule avaldanud, et Z .T ei ole kõnealuse nõude katteks teinud mitte ühtegi makset. Lisaks selgub kohtule esitatud K-Raha väljavõttest, et Z.T vanglakontole on tehtud sissemakseid. Z.T-le on ainuüksi perioodil
33. oktoober kuni
34. november 2018 laekunud 145 eurot ning
35. novembri 2018 seisuga oli tema vabakasutuskontol 31,80 eurot. Muuhulgas ei ole Z.T-l täitmisel teisi kohustusi, mille täitmise tõttu oleks isikul käesoleval ajal menetluskulude kandmine võimatu. Järelikult ei pea paika süüdimõistetu väide, et ta on alustanud kõnealuse nõude tasumist ega väide, et tal puudub käesoleval hetkel igasugune võimalus menetluskulusid kasvõi osaliselt tasuda. 7.2 Kohus andis Z.T-le menetluskulude tasumiseks vabatahtliku tasumise aja, mille jooksul saaks isik vabatahtlikult näidata üles soovi rahalise nõude tasumiseks. Vaatamata sellele, et Z.T oli võimeline vabatahtlikult tasuma temalt välja mõistetud menetluskulusid kasvõi osaliselt, ei olnud isik
36. novembri 2018 seisuga menetluskulude tasumist alustanud. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud taotlusest, miks Z.T leiab, et järgneva kuue kuu jooksul suudab ta kinnipidamisasutuses õppimise kõrvalt menetluskulusid tasuda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et süüdimõistetu menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisel tegelikkuses neid tasuma hakkaks.
37. Z.T esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Z.T jaoks jääb arusaamatuks, kuidas ei ole 2 kohtu jaoks mõjuv põhjus see, et inimesel pole tööd ega ka kindlat sissetulekut. Kui inimesel pole raha, pole võimalik ka maksta. Kahjuks ei maksa riik Z.T-le õppimise eest. Samuti ei nõustu Z.T Riigi Tugiteenuste Keskuse väitega, et nõude katteks pole ühtegi makset tehtud. Z.T sõnul on tema ema Sirje Z.T tasunud menetluskulude eest. Seega on kohus teda alusetult ja lubamatult valetajaks nimetanud ja solvanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud asjaoludel puudub alus.
39. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
40. Arutatavas asjas on Z.T taotlenud temalt Viru Maakohtu
41. augusti
42. a ja Tartu Ringkonnakohtu
43. oktoobri
44. a määrusega välja mõistetud menetluskulude (kokku 112,68 euro) tasumise tähtaja pikendamist. Oma taotlust põhjendas Z.T sellega, et ta on 20-aastane õppiv kinnipeetav, kellel puudub regulaarne sissetulek. Veel märkis Z.T , et ehkki tema kontol esineb laekumisi, läheb 70% sissetulekutest vabanemisfondi ja ülejäänud summad kuluvad elektri ja hügieenitarvete eest tasumisele. Lisaks vajab kinnipeetav ka uusi välisjalanõusid.
45. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei esinenud kõnealuses asjas mõjuvat põhjust Z.T-lt kohtumäärustega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus leidis põhjendatult, et ehkki Z.T viibib vangistuses ega tööta, nähtub kohtule esitatud K-Raha väljavõttest, et tema vabakasutuskontole toimub laekumisi. Ajavahemikul
46. oktoobrist kuni
47. novembrini 2018 on kontole teinud sissemakseid S. Z.T ja K. Nurk kokku summas 145 eurot. Ehkki 70% sissetulekutest on kantud kinnipeetava vabanemisfondi, tähendab see, et 43,5 eurot on jäänud isikule vabalt kasutada. Asjaolu, et Z.T-l on tulnud tasuda elektri eest, tuleneb tema enda soovist kasutada vanglas isiklikku elektriseadet, mille kulud tuleb VangS § 31 lg 3 kohaselt kanda kinnipeetaval endal. Järelikult oleks Z.T-l elektriseadmest loobumise korral võimalik ka oma kulutusi vähendada.
48. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus toimis Z.T taotlust rahuldamata jättes igati seaduslikult ja põhjendatult. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et Z.T taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole praegusel ajal enam aktuaalne. Lähtuvalt Z.T määruskaebuses esitatud väidetest pöördus ringkonnakohus Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, et selgitada, kas Z.T on asunud tasuma temalt välja mõistetud menetluskulusid. Saadud vastusest (tl 93) nähtub, et Z.T-lt Viru Maakohtu
49. augusti
50. a ja Tartu Ringkonnakohtu
51. oktoobri
52. a määrusega välja mõistetud menetluskulud (kokku 112,68 eurot) on tasutud. Järelikult puudub alus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.
53. Tuvastatud asjaoludest lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4