Obsah (7)

§ 215§ 263§ 199§ 121§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11668 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlu

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega;

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati E.V eelvangistuses 09.05.2017-11.05.2017 viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 1 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust E.V-le kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu 07.09.2015 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti E.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati E.V eelvangistuses alates 01.09.2017 kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti 2 aasta 6 kuu 26 päeva vangistuse kandmise alguseks 01.09.

1. Muuhulgas mõisteti sama kohtuotsusega E.V-lt välja ka menetluskulud järgmiselt. E.V-lt kuulus riigituludesse menetluskuluna väljamõistmisele kokku 2357 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 551 eurot ekspertiisikulu; 552 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses; 504 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses; 750 eurot sundraha. Muuhulgas märgiti, et E.V-lt menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Maakohtu otsus jõustus 15.02.
3. 16.03.2018 saabus maakohtusse E.V avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Avaldusest nähtuvalt E.V kannab karistust Viru Vanglas ning vabaneb karistuse kandmiselt 27.03.
4. Süüdimõistetu on 19-aastane ja soovib lõpetada kooli. Tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude ja kahjutasude tasumiseks. Maksetähtaja pikendamata jätmisel tuleks E.V-l lisaks tasuda ka kohtutäituri tasusid.
5. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega rahuldati E.V taotlus osaliselt. KrMS § 423 ja § 424 alusel pikendati Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega E.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Määrati, et E.V-l tuleb Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega temalt välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2357 eurot tasuda osade kaupa alates aprillist 2018 1 aasta jooksul. E.V on kohustatud alates aprillist 2018 tasuma menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 196,42 eurot (viimane osamakse 196,38 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Määruses toodi välja vajalikud makserekvisiidid ning rõhutati, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.
6. E.V avaldusest nähtuvalt on ta mõjuva põhjusena tuginenud raskele majanduslikule olukorrale. E.V on 19-aastane, kannab karistust Viru Vanglas, soovib lõpetada kooli ja tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. E.V-l tulnuks menetluskulud kogu ulatuses tasuda 16.03.
7. Riigi Tugiteenuste Keskuse kinnitusel on E.V-l menetluskulud tervikuna tasumata. Sellele vaatamata pidas maakohus võimalikuks pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. E.V K-Raha väljavõttest nähtuvalt on süüdimõistetu sissetulekud ajavahemikul 22.11.2017 - 21.03.2018 olnud 210 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel on E.V sissetulekud perioodil 01.09.2017 kuni 20.03.2018 olnud 550 eurot. Seejuures on E.V väljaminekud ajavahemikul 22.11.2017 - 21.03.2018 olnud 338,16 eurot. K-Raha väljavõttest nähtuvalt on E.V kasutanud oma sissetulekut vanglas elektrienergia eest tasumiseks, samuti vangla kaupluses tasumiseks. Lisaks on E.V arveldusarvelt tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi. 3.
8. Kuigi E.V omab teatavaid sissetulekuid, on tema sissetulek ebapiisav selleks, et tasuda temalt Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega väljamõistetud menetluskulud ühe kuu jooksul. Võttes arvesse E.V-lt väljamõistetud menetluskulude kogusummat, aga ka asjaolu, et süüdimõistetu on 19-aastane noormees, kes käesolevalt soovib keskenduda kooli lõpetamisele, on ilmne, et maakohtu määratud tähtajaks (mis lõppes 16.03.2018) kohustuste täitmine on E.V jaoks olnud ebamõistlikult koormav. Maakohtu hinnangul on põhjendatud anda E.V-le võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Selleks, et menetluskulude tasumine vabatahtlikult oleks ka reaalne (kogu summat ei ole E.V suuteline tasuma), pidas maakohus vajalikuks määrata menetluskulude tasumise osade kaupa. Olukorras, kus E.V osade kaupa kulusid tasuma ei hakka, pööratakse kogu tasumata summa täitmisele ja saadetakse kohtulahend täitmiseks kohtutäiturile. 2 Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse osaliste maksete määramise osas ning pikendada 1 aasta võrra menetluskulude tasumise tähtaega. E.V toob välja, et vangistuses ei ole ta võimeline saama kusagilt igakuiselt summat 196,42 eurot. Seetõttu soovib süüdimõistetu veel 1 aasta võrra menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, et ta saaks tasuda kulusid pärast vanglast vabanemist, kuna vanglas on võimatu neid kulusid tasuda. K-Raha kontol oleva raha on saatnud talle ema ning kogu summast saab ta kasutada ainult 30%. Samuti ei palunud süüdimõistetu osalist maksmist, vaid üksnes 1 aasta pikendust. Vanglas ei ole võimalik sellises ulatuses igakuiselt maksta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning E.V määruskaebus rahuldamata.
11. Kohtukolleegium on seisukohal, et E.V määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõudmiseks ega sea kahtluse alla maakohtu järeldusi. Maakohus on käsitlenud E.V korduvalt välja toodud asjaolusid ning vaatamata sellele, et E.V ei ole tasunud üheski summas menetluskulusid, andnud süüdimõistetule veelkordselt pikendust tasuda menetluskulusid, määrates kindlaks menetluskulude tasumise osamaksetena. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ehk tulenevalt KrMS on võimalik süüdimõistetu taotluse alusel pikendada menetluskulude tasumise nõuet kuni 1 aasta võrra. KrMS § 424 tekstist ei tulene keeldu pikendada või ajatada tähtaega korduvalt (RKKKm nr 3-1-1-2-12), kuid korraga ei ole võimalik menetluskulude tasumise tähtaega pikendada üle 1 aasta korraga. Arvestades isiku varasemat käitumist – ta ei ole määratud tähtaja jooksul teinud mitte ühtegi makset menetluskulude tasumiseks ning sissenõudja huve, s.o Eesti Vabariigi esindaja – Riigi Tugiteenuste Keskus – on väljendanud, et on nõus maksegraafikuga, on maakohus arvestanud nii süüdimõistetu kui ka sissenõudja huve. On põhjendatud pikendada menetluskulude tasumise tähtaega üksnes määrates menetluskulude tasumise osade kaupa. Määruskaebus jääb edutuks.
12. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
13. märtsi 2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv 3 Mati Kartau