² järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust,
lg 2 p 4 –
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus raskeima karistuse täieliku suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 10 kuud vangistust.
C-le Viru Maakohtu 14.07.
lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-18-1081 (kohtueelses menetluses 17730000 003) A.C ’i eelvangistuses viibimise aeg 18.01.
lg -te 1 ja 3 kohaselt täitmisele mitte pööramata, kui isik ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 sätestatud kontrollnõ udeid ja kohustusi. Otsus jõustus 17.05.
HS § 31 lg 1 alusel pöörata A.C-le mõistetud karistus täitmisele, kui isik jätkub kohtumenetlusest kõrvalehoidumist, taotleb kriminaalhooldusametnik isiku vahistamist KrMS § 429 lg 1 alusel. A.C selgitas kohtuistungil, et ta ei riku midagi, kui ta ei viibi elukohas, peamine, et ta ei saa lahkuda rohkem kui 15 päevaks. Ta tunnistab, et viibis Valgas, kus tal on lapsed ja elukaaslane. Tal läks telefon katki ja elektrooniliselt ei olnud ta kätte saadav. Ta tegi telefoniühenduse ja elektroonposti korda umbes alates 25.juunist 2019. Ta ei võtnud ametnikuga ühendust, miks ta peaks, kui ametnik ise võib temaga ühendust võtta. Ta tunnistab, et ei läinud registreerimisele määratud ajaks, kuid ei arva, et see oleks alus saata ta vanglasse. Maakohtu määruse põhjendused
lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pand ud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni aasta võrra või pöörata karistus e täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt k aristusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 3 Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 28.05.2018 toimunud esmakohtumise ajal selgitati A.C-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli A.C teadlik kriminaalhooldu se kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et hooldusalune on alates 23.05.2019 on hooldusalune käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Nimelt ei ole hooldusalune alates 23.05.19 ilmunud registreerima ega olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik on püüdnud hooldusalusele helistada, kuid isik pole kättesaadav. Hooldusalusele on korduvalt saadetud kutseid ilmuda registreerimisele, isik ei ole ilmunud. Lisaks 06.06.2019 on teostatud kodukülastus A.C elukohta, mida polnud võimalik kriminaalhooldusametnikul teostada, kuna telefonile ei vastatud. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et isik kas pikemat aega ignoreeris kutseid või on vahetanud ma elukohta ilma selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Hooldusalune oma sellise käitumisega rikkunud registreerimiskohustust. Ülalkirjeldatud asjaolud osutavad kindlalt sellele, et isik ei olnud korduvalt ja pikemat aega kättesaadav kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. See iseloomustab isiku suhtumist kohtumenetlusse ja kriminaalhooldusesse. Selline suhtumine on kergemeelne, täiskasvanu süüdimõistetu puhul ebaadekvaatne. Isik ei ole kohtule esitanud ühtegi mõistlikku argumendi, miks ta pole kriminaalhoolduse nõudeid täitnud ega võtnud ametnikuga ühendust olukorra selgitamiseks. Isiku kergemeelne suhtumine on ilmekalt nähtav tema selgitustest kohtule- isik ei tunnegi vajadust teha mõistlikke samme ametnikuga ühenduse võtmiseks ja leiab, et tal ei ole kohustust viibida kohtu määratud elukohas ja olla ametnikule kättesaadav. Kohus nõustub, et isik võib olla ära elukohast seda mitte pikemalt kui 15 päeva jooksul, seega külastada teisi kohti Eestis. Sel juhul peab isik tegutsema kohusetundlikult ja alluma kriminaalhooldusele, küsides ametnikult näiteks registreerimispäeva edasilükkamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et A .C ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale ja täitma kohtu poolt seatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tingimisi vangistus käitumiskontrolliga ei ole A. C puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiveeriks teda elama õiguskuulekalt. Oma senise käitumisega A.C käitub kriminaalhooldust takistavalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda ega soovi kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Rikkumine on tõendatud toimikus olevate materjalidega. 4 Kohus leiab, et kriminaalhooldus A.C suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimiskohustuse ja kriminaalhooldusametnikule kättesaadav olemine on elementaarne hoolsuskohustuse täitmine, kui isik soovib alluda kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu ei ole kriminaalhooldusametnikule mitte ühelgi viisil kättesaadav, ei oma elukohas ega ka telefoniteel. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ei soovi alluda kriminaalhoolduse tingimustele ja kriminaalhooldaja kontrollile. Antud juhul peab kohus nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhooldusega jätkamine ei ole enam põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja A.C tuleb saata karistust kandma. Isik viibi vahi alla alates 13.08.2019 kl 22.30 kohtumääruse alusel. Kohus leiab, et tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata, kuni karistuse täimisele pööramise lahendamise määruse jõustumiseni. Isiku puhul on suur tõenäosus, et vabaduses hakkab ta uuesti hoiduma kohtumenetlusest kõrvale, kuna isik ei olnud kohtule kättesaadav kutse peale ega politsei abiga. Juhindudes
MS § 427 , kohus M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Tiitsoni 12.06.2019 erakorraline ettekanne A.C-le Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega (1-18- 1081) mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Harju Maakohtu 09.05 .2018 kohtuotsusega nr 1-18-1081 mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuu d 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele ning saata A.C kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda käesoleva kriminaalasja raames. 13.08.2019 kl 22.30 ehk alates tema vahistamises Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.