1-19-5583/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-19-5583 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.B , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel : xxxx Karistuse kandmise algus 17.05.2019 ja lõpp 21.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.11.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.08.2019 otsusega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistis kohus talle karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 1 9.10.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa (s.o 3 kuud ja 4 päeva vangistust) võrra, mõistes G.B-le lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise algusajaks 17.05.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korda ja vanglas viibib isik üheksandat korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks - praegune kuritegu on kehaline väärkohtlemine relva ja külmrelva kasutamisega, varasemalt oli tegemist ainult varavastaste kuritegudega, vägivalda ei esinenud. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit eo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung G.B taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab aadressil xxxx, sissetulekuks on 400 euro suurune pension ja sõltuvus teda ei sega, seda ei olegi enam. Lähedasteks nimetas onupoja, kes annab talle riideid ja külaskäigul pakub suppi. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 16-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. G.B käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud . Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx, elamispind on talle seal kindlustatud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Samas t uleb märkida, et G.B on varasemalt elanud sotsiaalmajas aadressil xxxx, kuid ei allunud seal sisekorra eeskirjadele ega tasunud eluaseme teenuste eest ning seetõttu leping temaga lõpetati. Arvestades asjaoluga, et 2 G.B näol on tegemist intellektipuudega ja impulsiivselt käituva isikuga, siis ei pruugi ühiselamu tüüpi ja ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Muu võimaliku elukoha kohta andmed puuduvad. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul praktiliselt puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema ema on surnud, isik on vallaline ning ainus lähedane on onupoeg, kes kinnipeetavat materiaalselt toetada ei soovi (on valmis moraalselt abistama ja ostma toiduaineid). Tema suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud ning sõltlased. Samuti on G.B mõjutatav ja ei oska „ei“ öelda. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste praktiliselt puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikute ning sõltlastega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kuna isikul on alla aastane karistus, siis ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Vangla andmetel on isikul tasumata nõudeid umbes 13 940 eurot, mis ilmselgelt mõjutavad isiku toimetulekut vabaduses ja kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne. Vabaemise korral isikul töökoht puudub. Ka on tema konkurentsivõime tööturul ilmselt problemaatiline, kuna tal puudub eriala, ta ei valda riigikeelt ega ole neid tervislikel põhjustel võimeline ka omandama. G.B-l on probleeme alkoholi tarvitamisega, tarvitas seda koos Sudafediga, ise ta seda probleemiks ei pea. M editsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitamist alustas enda sõnul üle 10 aasta tagasi amfetamiinist. Psühhiaatri kinnitusel on alustanud bensiini ja liimi nuusutamisega 9 aastaselt, moonivedelikku hakkas tarvitama 13 aastaselt, on tarvitanud ka heroiini ja kanepit, opiaate süstis kaks korda päevas. Kõnedefekt on seotud eelkõige sudafedi süstimisega. Isik on viibinud metadoonasendusravil, mis ei andnud soovitud tulemust. Psühhiaatri hinnangul kognitiivse võimekuse languse tõttu on narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Narkootikumide ostmiseks pani G.B toime varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav tunnistab sõltuvusprobleemi, kuid ei ole mõelnud sõltuvusest loobuda ja teda rahuldab tema praegune elu. Seega sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb kohtu hinnangul püsima. Kohtu hinnangul puudub G.B-l tõeline soov ja tahe narkosõltuvusest vabanemiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt vajab isik juhendamist keerulisemates olukordades. Kõnedefekti tõttu on tema jutust raske aru saada, ta ei suuda ka kirjutada. Kinnipeetava analüüsioskus on kasin, ta ei oska luua seoseid. Kuritegusid toime pannes käitus ta impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata. Impulsiivsusele viitab ka väärteokorras karistatuse rohkus. Kuritegelikku käitumist on tugevalt mõjutanud uimastisõltuvus, mis omakorda on kujundanud isiku väärtushinnanguid ja arusaamu. Toimepandud kriminaal- ja väärteod iseloomustavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonda. Motivatsiooni seaduskuulekalt elamiseks kinnipeetaval ei ole, ta on harjunud kuritegeliku eluviisiga ega näe enda jaoks muud perspektiivi. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Vangla hinnangul on G.B ühiskonnas kõrgohtlik. Ohustatud on isikud, kellelt on midagi varastada, ka võib kinnipeetav kasutada teiste inimeste suhtes vägivalda ning tekitada neile kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alko - või narkojoobes. 3 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine ja uue kuriteo sooritamine katseajal, isiku käitumise impulsiivsus ja riskitegurina varasem alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine, millel on otsene seos toimepandud kuritegudega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4