Obsah (8)

§ 69§ 424§ 63§ 4§ 329§ 65§ 68§ 75

1-18-2328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 1-18-2328 (18230200175) Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk

§ 69

lg 6 alusel Hooldusalune K.H isikukood XXX; elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla; ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht puudub; varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 17.03.2018 otsusega

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi, rakendades

§ 63

lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 1, § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 sätteid vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 415 tunni ulatuses töö tegemise tähtajaga 2 aastat. Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kriminaalhooldusalune K.H Kohtuistungi toimumise aeg 03.01.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande nr 83/52170-1 taotlus K.H karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

§ 69

lg 6 alusel pöörata K.H-le Harju Maakohtu 17.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2328 mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks ) aasta 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu K.H poolt tehtud üldkasulik 1 1-18-2328 töö 376 tunni ulatuses (ehk 1 aasta ja 16 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 03.01.

1. Määrus edastada K.H-le , Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele ning kinnipidamisasutusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2328 tunnistati K.H süüdi

§ 4

24 lg 2 ja

§ 329

järgi ja talle mõisteti

§ 63lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.-17.03.2018, s.o 3 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati K.H ärakandmata karistus, 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 415 tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati K.H üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt

§ 75

lg p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu poolt määratud alalises eluk ohas aadressil - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 27.03.2018. 2. 31.12.2019 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekande taotlusega pöörata täitmisele K.H-le Harju Maakohtu 17.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus tegemata tundide ulatuses. Erakorralise ettekande koostamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusalune, kes on süüdi mõistetud

§ 424

järgi ja kellel on kriminaalhoolduse kontrollkohustusena alkoholi tarvitamise keeld, juhib käitumiskontrolli ajal sõidukit joobeseisundis või lubatud alkoholipiirimäära ületades, on kriminaalhooldusametnik kohustatud koostama kohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtuinfosüsteemi 27.12.2019 andmetel on K.H (ik XXX) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12. 12.2019 määrusega nr 1-19-9895 vahistatud seoses kahtlusega uue kuriteo toimepanemisel

§ 424lg 2 tunnusel.

10.12.2019 kella 11.15 paiku Narva-Jõesuu linnas, J. Poska tänaval, kus ta juhtis autot olles joobeseisundis. K.H viibib vahi all alates 10.12.2019 kuni 10.01.2020, seega seletust ei ole võetud.

1. Esimene kohtumine K.H-ga toimus 05.04.2018, mille käigus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise kord a. Õigused ja kohustused on K.H-le olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. Seisuga 31.12.2019 on K.H sooritanud 415-st üldkasuliku töö tunnist 376 tundi. Tegemata tundide arv on
2. Üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal rikkumisi ei olnud. Kontrollnõudeid täitis korralikult. Asjaolu, et isik taas 10.12.2019 juhtis sõidukit ning oli taas joobeseisundis, viitab sellele, et isiku arusaam enda ohtlikkusest liikluses ei ole mingeid muutusi andnud. Katseaja jooksul ei ole kriminaalhoolduse 2 1-18-2328 järelevalve suutnud muuta isiku hoiakuid. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et edasine isiku viibimine vabaduses ei ole otstarbekas, sest isik rikub talle kohtu poolt määratud kohustust, teades, mis põhjusel talle alkoholi tarbimise ke eld määratud on.
3. Juhindudes

§ 69

lg-st 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata K.H karistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses.´ Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. 03.01.2020 kohtuistungil j äi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes K.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
2. K.H ei vaielnud vastu karistuse täitmisele pööramisele. Ta oli nõus, et rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ilmselt on tal tegemata 39 tundi ÜKT- d. Põhjus, miks ta rikkus katseajal 19.12.2019 keeldu mitte tarvitada alkoholi on see, et ta läks tülli oma naisega. Kohtumisel 5.aprillil 2018 talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda . Vist ei ole naisega tülli minek mõjuv põhjus, et rikkuda kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus K.H karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. 8.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 9. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et K.H on kätte saanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ühes allumisega käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Materjalidest nähtuvalt kõnealune otsus jõustus ning erakorralise ettekande kohaselt on K.H-le 05.04.2018 tutvustatud üldkasuliku töö tegemisel kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi, mida ta kinnitas ka kohtuistungil . Õiguste ja kohustustega tutvumist on K.H kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et K.H oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasneva katseajaga kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata sellele, et K.H on kinnitanud talle kohalduvatest nõuetest arusaamist, on Viru Vangla kriminaalhooldusosakond edastanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata K.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele, põhjuseks asjaolu, et kriminaalhooldusalune, kes on süüdi mõistetud

§ 424

järgi ja kellel on kriminaalhoolduse kontrollkohustusena alkoholi tarvitamise keeld, juhib käitumiskontrolli ajal sõidukit joobeseisundis.

1. Isikule kohtuotsusega käitumiskontrollile allutamise ja üldkasulikule tööle suunamise eesmärgiks on mh isiku edaspidise seaduskuulekuse tagamine, õiguskuulekale teele suunamine. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et seisuga 31.12.2019 on K.H sooritanud 415-st üldkasuliku töö tunnist 376 tundi ning tegemata tundide arv on
2. Hoolimata sellest, et K.H-l ei olnud üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal rikkumisi ning ta täitis kontrollnõudeid korralikult, siis asjaolu, et ta juhtis 10.12.2019 taas sõidukit joobeseisundis, viitab sellele, et tema arusaam enda 3 1-18-2328 ohtlikkusest liikluses ei ole mingeid muutusi andnud ning kriminaalhoolduse järelevalve ei ole katseaja jooksul suutnud tema hoiakuid muuta. Samuti osutab see asjaolule, et K.H ei ole motiveeritud kohtuotsuse kohaseks täitmiseks. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et K.H edasine vabaduses viibimine ei ole otstarbekas, sest K.H rikub talle kohtu poolt määratud kohustust, teades, mis põhjusel talle alkoholi tarbimise keeld määratud on.
3. Kohus, kuulates ära K.H põhjendused rikkumise kohta, leiab, et käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune rikkumise toime pannud tahtlikult ning ei esinenud sellist temast mitteolenevat põhjust, mis õigustaks rikkumist. Ka K.H , kes ei eitanud seda, et ta rikkus kohustust mitte t arvitada alkoholi katseajal, et vist tal sellise rikkumise toimepanemiseks mõjuvat põhjust ei olnud.
4. Kaaludes vangistuse täitmisele pööramisest alternatiivsete meetmete kohaldamise võimalikkust, leiab kohus, et K.H suhtes jääb alternatiivsete meetmete kasutamise tulem tagajärjetuks. Kohus võtab arvesse, et K.H on oma käitumisega üles näidanud äärmist hoolimatust täita kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et alkoholi tarvitamise keeld ei suutnud ära hoida seda, et K.H ei istuks joobeseisundis autorooli, siis sellises olukorras tuleb möönda, et järelikult ka K.H ise ei tea, mis on need adekvaatsed meetodid, mis tagaks tema õiguskuulekuse.
5. Kohus märgib ka, et asenduskaristus ühes isiku käitumiskontrollile allutamisega jääb täitmisele pööramata vaid juhul, kui sellele allutatud isik teostab ajakavakohaselt üldkasulikku tööd ja järgib kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi kohaselt. Olukorras, kus isik rikub tahtlikult talle pandud kohustust, osutab see selgelt isiku soovimatusele täita kohtuotsust selles sätestatud tingimustel. Soovimatus täita kohtuotsust nõuetekohaselt viib selleni, et K.H-le kohaldatud eriperventiivseid eesmärke kandev karistuse individualiseerimise meede ühes selle eesmärkidega on tema suhtes sobimatu karistuse individualiseerimise viis, mistõttu tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ei eelnevalt mõistetud karistus ega ka teadmine, et lisakohustuse rikkumine, millega võib kaasneda mõistetud karistuse täitmisele pööramine, ei ole K.H õiguskuulekust taganud. Märkimisväärne on asjaolu, et K.H on jätkanud käitumist, mis on tinginud talle uue kuriteokahtlustuse esitamise.
6. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja ka K.H seletusi, on kohus seisukohal, et K.H-le tuleb Harju Maakohtu 17.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2328 mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust, täitmisele pöörata. Kuivõrd K.H-l on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt sooritatud 376 tundi üldkasulikku tööd ja seega täitmata on 39 tundi üldkasulikku tööd ning kuna üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis kuulub ärakandmisele 1 kuu ja 9 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 4