Obsah (4)
§ 76§ 424§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juunil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-4458 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi K
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta G.L vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.L `i tingimisi enne tähtaega vangist usest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. G.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.05.2018 kohtuotsusega süüdistuses
§ 424
lg 2 järgi kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, mida
§ 65
lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1 19.04.2018 otsusega mõistetud karistuse - 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 2 (kaks) k uud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.
- Kohtuotsus jõustus 12.06.
- Karistuse kandmise algus 24.05.2018 ja lõpp 04.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 17.06.
- G.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest G.L kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest on arhiveeritud 4 kriminaalkaristust, vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemate kuritegude hulgas on vägivallaga (sh avaliku korra raske rikkumine) seotud kuritegu, joobes juhtimine, lõhkeaine käitlemine, karistusest kõrvale hoidumine. Praegune kuritegu on joobes juhtimine. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: isik on läbinud Eluviisitreeningu vahemikul 10.10.2018 - 28.11.2018; alates 27.08.2018 õpib riigikeele õppes A2 tasemel; 16.10.2018- 03.02.2019 töötas majandustööl koristajana; alates 04.02.2019 töötab Eesti Vanglatööstuses käitises. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid on alustatud uue isikut tõendava dokumendi taotlemisega, 14.05.2019 edastatud ankeedid Politsei- ja Piirivalveametisse. Kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Isik soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile Viru puiestee 37b-29 Sillamäe linn. Korteri omanik on isiku ema S. I.. Tegemist on kolmetoalise korteriga. Kommunaalvõlgu korteri eest ei ole. Olemas kõik eluks vajalik. Praeguse hetkel korteris elab S. I. üksi. Korter sobib EV paigaldamiseks ning korteri omaniku ema S. I. kirjalik nõusolek EV paigaldamiseks on olemas. Isikul on omandatud haridust 9 klassi Sillamäe Astangu koolis. Isik omab kesk-eriharidust, lõpetas 2003 aastal Kohtla- Järve Kutsekooli lukksepa eriala (auto ja traktoristi). Omab ka juhilubasid B, C, T kat. Õppimisse suhtub positiivselt. Vanglas soovib õppida keevitaja eriala ja riigikeelt. Alates 27.08.2018 õpib A2 tasemel riigikeeles, maikuus toimusid eksamid, kinnipeetava hinnangul läks tal eksamil hästi. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult xxx OÜ-s alates 07.04.2014 lukksepana kummimontaazitöödel. Varem ta on töötanud ehitusfirmades, olemas kindlad tööoskused ja tööstaaz. K -raha andmetel on maksmata rahalisi nõudeid summas ligikaudu 2 310,42 eurot. Kinnipeetav töötab vanglas käitises pesumajas alates 04.02.2019, enne seda töötas majandustööl koristajana. Kinnipeetaval on võimalik vabanemisel asuda tööle xxx OÜsse. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kellega on head suhted. Kinnipeetava isa on surnud. Isikul oli enne vangistust pikk kooselu, kuna kinnipeetaval oli alkoholiprobleemid, siis tekkisid neil probleemid, mistõttu kinnipeetav kolis tema juurest välja. Praegu kinnipeetav oma endise elukaaslasega ei suhtle. Kinnipeetav väidab, et tema suhtlusringkonnas ei ole varem kriminaalkorras karistatud inimesi. Varasema käitumiskontrolli ajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis näitab, et ta ei ole oma elustiili korrigeerinud. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamise risk ja ohtlikus. Kinnipeetavat on viiel korral karistatud kriminaalkorras ja kolmel korral väärteo korras alkoholijoobes juhtimise eest. Väidab, et tarvitab alkoholi harva, kuid suures kogudes. Võib juua 1L viina ja rohkem ühe õhtu jooksul. Samuti toob välja, et kui ta joob siis joob mitu päeva järjest. Katseajal on rikkunud kohtu poolt määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 2 Katseajal on viidud läbi sotsiaalprogramm LOP ning vestlused alkoholivaba elustiili järgimisest. Vägivalda teiste vastu kunagi ei ole kasutanud. Läbis vahemikul 10.10.201828.11.2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles tunnistas, et esineb alkoholisõltuvus ja oma elu on vaja muuta. Praegu arvab kinnipeetav, et tal alkoholi probleeme ei ole, kuna on istunud vanglas ja pole tarvitanud, varasemalt oli tal probleeme, mida ka tunnistab. Narkootikumide tarvitamise risk ja ohtlikus kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav väidab, et proovis narkootikume 2003 aastal: amfetamiini ja kanepit, peale seda rohkem tarvitanud ei ole. Kinnipeetaval esineb Anamneesis kroonilised haigused. Vajab psühhiaatri, infektsionisti ja perearsti jälgimist. Isiku sõnul on käinud psühhiaatri vastuvõtule, saab unerohtu. Muid tervisega probleeme isiku sõnul ei esine. Kinnipeetaval on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Suhtlemises ei ole agressiivne. Varasemalt on isik pannud toime ühe vägivalla kuriteo - avaliku korra raske rikkumine kasutades relva. Käitumiskontrolli ajal isiku poolt kohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumine näitab, et ta kipub käituma läbimõtlematult. Kuna sooritab samu vigu - viis korda karistatud alkoholijoobes juhtimise eest, siis võib teha järeldusi, et tal on raskused probleemide lahendamises. Eesmärgid olemas ning teostatavad, kui isik suudab hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Isiku sõnul soovib töötada ja teha elukohas remonti. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. On temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid isiku kriminaalne minevik näitab vastupidist, et isik ei ole õppinud oma tegudest ning jätkab kuritegude toimepanemist alkoholijoobes. Väidab, et aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuid sooritab samu vigu. Kriminaalhoolduse all on rikkunud kontrollnõudeid - tarvitanud alkoholi. Samuti on kriminaalhoolduse all pannud toime uue kuriteo. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mootorsõidukit alkoholijoobes juhtimises, lõhkeainet käitlemises, vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäosem, kui isik tarvitab sõltuvusaineid või kui kinnipeetav ei oska probleemide lahendamiseks leida ühiskonnas aktsepteeritud käitumismalle. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla toetab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata G.L tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ja katseaeg kuni 04.08.
- Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Juhul, kui kohus peab võimaliku ks kinnipeetavat enne tähtaega vabastamist ning allutamist käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada isikule järgmised lisakohustused:
§ 75
lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;
§ 75
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jo oksul peale vanglast vabanemist;
§ 75
lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa G.L `i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G.L`i ennetähtaegset vabastamist. 3 Süüdimõisatetu G.L selgitas kohtuistungil, et ta nüüs saab aru, et peab oma käitumist muuta. Ta ei hakka kuritegusid toime panema, kui kohus teda vabastab. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, isiku motivatsiooni kirjaga, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta , leiab, et G.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik elas mõni kuu koos emaga xxx. Enne seda elas elukaaslasega peaaegu 3 aastat aadressil xxx . Isik l äks ema juurde elama, kuna tal tekkisid konfliktid elukaaslasega seoses alkoholiga. Isikul on omandatud keskeriharidus. 2003 aastal lõpetas Kohtla-Järve Kutsekooli lukksepa eriala (auto ja traktoristi). Omab ka juhilubasid B, C, T kat. Isik töötas enne vangistust ametlikult xxx OÜ-s alates 07.04.2014. Isiku lähedasteks on ema ja õde, kellega tal on head suhted. Isikul oli enne vangistust probleeme alkoholiga. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut viis korda karistatud kriminaalkorras ja kolm korda väärteo korras alkoholijoobes juhtimise eest. Isik on tunnistanud, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega. Isik on varasema katseaja jooksul rikkunud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Samuti on isik toime pannud uue kuriteo katseajal, kuigi kriminaalhoolduse all oli tal läbitud sotsiaalprogramm. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, elukoht, kindel töökoht ja kriminaalhooldus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kriminaalkaristust. Eelmine karistus on liidetud käesoleva karistusega. Varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise eest relva või relvana kasutatava muu eseme lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades; mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Dünaamika on varieeruv, kuid joobes juhtimise puhul dünaamika jääb samaks. Kehtivai d väärteokaristused puuduvad. Isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, need on kahel korral LS § 224 lg 2, ühel korral LS § 201 lg 2, LS (kuni 2011) § 74
(1)lg 1, LS (kuni 2011) § 74
(19)lg 2 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel, elukohal ega töökohal ei olnud isikule olulist positiivset mõju. 4 Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on G.L on osalenud 16.10.2018- 03.02.2019 majandustööl koristajana ja alates 04.02.2019 töötab Eesti Vanglatööstuses käitises. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening läbitud vahemikul 10.10.2018 - 28.11.2018 ja alates 27.08.2018 õpib riigikeele õppes A2 tasemel. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku käitumine on väga hea ja ta täidab oma individuaalset kava usinalt. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on möödunud liiga lühike aeg. Kuigi isiku käitumine vanglas on väga hea ja tal on läbitud Eluviisitreening, puudub kohtul veendumus, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud ( ka varasemalt kriminaalhoolduse all olles oli isikul läbitud sotsiaalprogramm, mis ei aidanut isikut hoiduda uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest). Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töö ja programmid oleks piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. G.L-il puudub isikut tõendav dokument. Ta on a lustatud uue isikut tõendava dokumendi taotlemisega, 14.05.2019 edastatud ankeedid Politsei-ja Piirivalveametisse. G.L-il on garanteeritud töökoht xxx OÜ. Tööandja on teadlik G.L-i alkoholi kuritarvita misest. Tööandja avaldas, et kui isikul hakkavad esinema tööajal probleemid alkoholiga, lõpetab ta töösuhte koheselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx linn. Elukoht on kriminaalhooldaja kontrollitud, sobib ka elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Elukoht kuulub kinnipeetava emale, S. I.. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 5 Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid isik on rikkunud (alkoholi tarvitamise keeld, katseajal uus kuritegu), oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest, mis on üle kolme aasta) on ära kantud selle veidi üle aasta. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetavat oli korduvalt määratud kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegude toimepanemisega. Lisaks pani isik toime liiklusalaseid õigusrikkumisi ka väärteokorras. Isikul oli ka elukoht, lähedased ja tegevus tööturul. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetaval esineb alkoholi liigtarvitamise riski. Kinnipeetav tunnistab, et tal on olnud alkoholi tarvitamisega probleeme. Kinnipeetava kooselu lõppes samuti tänu alkoholi tarvitamisele. Isikut korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik arvab, et tal praegu ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna vanglas ei ole tarvitanud. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on vanglas läbinud sellega seonduva programmi ja on enda probleemi tunnistanud. Samas ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et isikul on küll vabanedes olemas garanteeritud töökoht OÜ xxx, kus talle makstakse algselt miinimumpalka. Samas kinnipeetaval on K-raha andmetel täitmata nõudeid 2310,42 euro ulatuses. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ja tagasihoidliku töötasu saamine, võib soodustada isiku tagasilanguse teket, mis võib viia alkoholi tarvitamiseni, soodustades uute kuritegude toimepanemist. Kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.08.2021, s.o 1 aasta 2 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaeg ne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise 6 enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi st vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isi kut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet u pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse, katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, tingimuslike karistuste kestel uue kuriteo toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja 7 tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.L temale Viru Maakohtu 25.05.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8