← Eesti

1-17-11668/161

Obsah (6)§ 215§ 263§ 199§ 121§ 64§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11668 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti V.L-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati V.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtuotsusega mõisteti V.L-ilt välja menetluskulud kogusummas 2357 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

  1. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega pikendati Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega V.L-ilt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra, määrates, et V.L-il tuleb menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul osade kaupa alates aprillist
  2. Maakohus määras, et V.L on kohustatud tasuma menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 196,42 eurot kuni kogu summa tasumiseni.
  3. V.L esitas 14.03.2019 maakohtule taotluse menetluskulude tasumise (summas 2357 eurot) tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Taotlusest nähtub, et V.L viibib vanglas ja ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Reaalne võimalus tasumiseks tekib alles vabanemisel, s.o 27.03.
  4. Tartu Maakohtu 22.03.2019 määrusega jäeti V.L-i taotlus rahuldamata.
  5. Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega mõisteti V.L-ilt välja menetluskulud kogusummas 2357 eurot, mis määrati tasumisele ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates (tasumise tähtaeg 16.03.2018). Kuna V.L esitas kohtule avalduse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, pikendati Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega nimetatud tähtaega ühe aasta võrra. Kohus määras, et V.L-il tuleb menetluskulud tasuda igakuiselt osade kaupa alates aprillist
  6. Riigi Tugiteenuste Keskuse kinnitusel on V.L-il menetluskulud tervikuna tasumata.
  7. Maakohus on seisukohal, et KrMS § 424 võimaldab menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist sama mõjuva põhjuse olemasolul üksnes ühekordselt ja maksimaalselt ühe aasta võrra. Nimetatud võimalus on V.L-ile kohtu poolt ka juba antud (Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega). V.L on järjekordselt tuginenud mõjuva põhjusena vanglas viibimisele. Kuna uusi asjaolusid ei esine, tuleb jätta V.L-i taotlus rahuldamata. Määruskaebus
  8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V.L , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamist ühe aasta võrra.
  9. V.L toob välja, et vabaneb vangistusest 27.03.2020 (mitte 27.03.2019 nagu maakohtu määruses on märgitud). Alles seejärel tekib V.L-il võimalus tööle minna ja menetluskulusid tasuda. Vangistuses sellisele tööle asuda, kus V.L teeniks üle 20 eurot kätte, ei ole võimalik. V.L on vangistuses viibides nõus kättesaadavast 20 eurost maksma igakuiselt 3-10 eurot osamaksetena, kuna raha kulub ka hügieenitarvete ostuks ning elektri eest tasumiseks. Vanglas viibimine takistab olulisel määral menetluskulude tasumist. V.L on edastanud maakohtule tõendid oma sissetulekute kohta vanglas ning ka poelehe, kust on näha, kui kallid on tooted vanglas ja missugune on juurdehindlus hügieenitarvetele, võrreldes vabaduses kättesaadavate toodetega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  10. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud kohtuasja materjalide ja V.L-i kaebusega tutvudes taolisi erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa V.L-ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja korduva pikendamise.
  11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kõige kõnekam fakt, mis räägib käesolevalt menetluskulude tasumise korduva pikendamise vastu, on tõsiasi, et V.L-il on väljamõistetud menetluskulud täies ulatuses tasumata. On õige, et V.L viibib käesolevalt vangistuses, kuid samas ei ole kohtupraktikas levinud seisukoha järgi kinnipidamiskohas viibimine taoliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooks kaasa menetluskulude tasumise tähtaja korduva pikendamise.
  12. V.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kes on teadlik, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on süüdimõistetul kohustus tasuda ka kriminaalasja menetluskulud. Kuna V.L-i 2 kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, oli ta teadlik, et tal tuleb kinnipidamiskohas viibides menetluskulude tasumise kohustust täita. Arvestades, et V.L saab kinnipidamiskohas olles mingisugustki töötasu, on tal tegelikkuses olnud majanduslikult võimalik menetluskulusid vähemalt mingisuguseski osas tasuda. Lisaks nähtub kohtutoimiku materjalidest, et ka V.L-i lähedased on kinnipeetava kontole ülekandeid teinud. Siinkohal on V.L-i põhjendused selle kohta, et tal on vangistuses viibides ka muid kulusid, mille katteks tema valdav enamus töötasust läheb, ainetud. Kuna V.L ei ole seniajani võtnud vaevaks hoolitseda selle eest, et temalt välja mõistetud menetluskulud oleks kasvõi minimaalses ulatuses tasutud, siis tuleb jätta tema korduvtaotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
  13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.03.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.