4-23-438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-438 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend

§ 201Harju Maakohtule taotluse P.Y suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega PPA Põhja prefektuuri taotluse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et

§ 201

lg 1 järgi saab sissenõudja saata avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule üksnes siis, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad 1 asjaolud. Nõude täitmine tähendab seda, et sissenõudja peab olema aktiivne: võlgnikuga tuleb saavutada kontakt, selgitamaks välja rahatrahvi tasumata jätmise põhjused ning asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. Maakohtu määruse järgi ei nähtu PPA avaldusest ja selle lisadest, et sissenõudja oleks võlgnikuga enne kohtusse pöördumist suhelnud. Menetlusdokumentides puudub teave, kuidas või millal selgitas sissenõudja välja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumise. Sissenõudja on rahatrahvi täitmise võimatuse tuvastanud üksnes kohtutäituri avaldatud informatsiooni pinnalt ja jätnud välja selgitamata kohtusse pöördumise eelduse. Juhul, kui PPA taotleb kohtult asja sisulist läbivaatamist, tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus, kus tuleb kajastada järgmised andmed: millal sissenõudja võlgnikuga ühendust võttis ja kas võlgniku puhul esineb mingeid aluseid, mis välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Maakohus märkis, et sissenõudjal tuleb võlgnikule selgitada asenduskaristuse ehk aresti ja üldkasuliku töö olemust ning teavitada võlgnikku, et sissenõudja kavatseb pöörduda kohtusse . Viimaks tuleb sissenõudjal välja selgitada, kas võlgniku puhul esinevad asjaolud, mis ei võimalda tal aresti kanda või üldkasulikku tööd teha. Selliste asjaolude esinemisel pole sissenõudjal põhjust taotlust kohtule esitada. Maakohus leidis, et karistuse asendamist välistavate asjaolude esinemise võ i puudumise kindlakstegemine pole formaalne ülesanne, vaid selle üks eesmärkidest on luua kohtule mõistlikud, asjakohased ja optimaalsed tingimused asenduskaristuse küsimuse lahendamiseks. Kui seadusandja poolt sissenõudjale pandud kohustused on täitmata, ei saa kohus asuda kohtumenetluses sissenõudja asemele ja hakata täitma talle pandud ülesandeid. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kohtusse pöördumise eeldused on täitmata ning kohtul pole võimalik läbi vaadata taotlust, mis ei ole nõuetekohane. PS § 146 teine lause järgi võib kohus läbi vaadata avaldusi/taotlusi/kaebusi, mille läbi vaatamiseks menetlusseadustik talle õiguse annab. Olukorras, kus sissenõudja esitab kohtule nõuetele mittevastava taotluse, saab selle menetluslikuks tagajärjeks olla üksnes taotluse sisuline läbi vaatamata jätmine. Maakohus selgitas, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtu poole, kui sissenõudja on täitnud kõik kohtusse pöördumise eeldused. Määruskaebus 3. Maakohtu määruse vaidlustas kohtuväline menetleja. Kaebuse esitaja taotleb määruse tühistamist osas, millega PPA taotlus jäeti sisuliselt läbi vaatamata ja palub saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse esitaja nõustus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. 3.1. Kaebaja on seisukohal, et taotlust läbi vaatamata jättes rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. 3.2. Kaebuse järgi on maakohtule esitatud taotluses viidatud, et sissenõudja edastas 18.11.2022 võlgniku e-posti aadressile info tasumata rahatrahvi jäägi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Koos taotlusega saadeti maakohtule 10.09.2019.a jõustunud kohtuvälise menetleja otsus ja kohtutäitur Mati Roodes 25.01.202 1. a teade otsuse alusel määratud rahatrahvi täitmise võimatusest. Viimasest nähtub, et täitemenetlust alustati 21.10.2019, menetluse kestel rahuldati kohtutäituri vahendusel 120 euro suurune nõue osaliselt (summas 41,62 eurot) ja arestiti võlgnikule kuuluvad pangaarved, kuid neil puudusid rahalised vahendid. Kohtutäiturile teadaolevalt puudus võlgnikul vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata, või ei ole nende väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega seotud kulud. Järelikult tuvastas sissenõudja 2 enne maakohtule taotluse esitamist võlgniku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate, oluliste asjaolude puudumise. 3.3. Sissenõudja arvates tuleb hinnata

§ 201

lg 1 eesmärki, kas säte teenib võlgniku või sissenõudja huve.

§ 201lg 1 eesmärk on tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte selle välistamine.

Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 märkinud, et

§ 201lg 1 kaitseb kohtuvälise menetleja huve.

Sätte eesmärk on määratud karistuse tegeliku ja võimalikult kiire täitmise tagamine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab erinevalt maakohtust, et

§ 201lg 1 kolmandas lauses sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla rahatrahvi tasumine, Kar

S § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumine või isiku surm. 3.

1. VTMS § 211 lg 11 kohustab maakohut rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga lahendama süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajadusel määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll selgitamaks, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Sissenõudjale ei ole seadusandja pannud kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi ja andnud õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. Maakohus on määruses heitnud sissenõudjale ette selliste kohustuste täitmata jätmist, mis lasuvad seaduse järgi asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel kohtul. 3.
2. Samuti leiab kaebuse esitaja, et VTMS § 211 lg 3 ja PS § 146 järgi ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohus on juhindudes VTMS § 211 lg-st 3 kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. VTMS § 211 lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse, milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmneva kahtlus või ebaselgus lahendada VTMS § 212 sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. 3.
3. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kooskõlas VTMS § 194 lg 3 ja § 148 p 1 tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi maakohtule tagastada. Kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Tallinna Ringkonnakohus andis
5. veebruari
6. a määrusega tähtaja kuni
7. veebruarini
8. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada
10. Maakohtu seisukoht, et sissenõudja peab karistuse asendamist välistava asjaolu puudumise või esinemise väljaselgitamiseks astuma enne kohtule asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist süüdlasega aktiivsesse dialoogi, ei põhine kehtival seadusel. 3 Rahatrahvi asendamist arestiga reguleerivad

§ 201ja VTMS § 211.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et asenduskaristuse regulatsioon teenib eeskätt sissenõudja ehk riigi huve. Riigi autoriteeti õõnestaks olulisel määral üldine teadmine, et karistuseks määratud rahatrahve ei pea tasuma. Just sel põhjusel sätestabki näiteks

§ 201lg 1 esimene lause tähtajad kohtutäiturile. Kaebaja on õigesti viidanud, et tähtaegade kehtestamine on seotud Kar

S §-s 82 sätestatud aegumistähtajaga. Järelikult on seadusandja seadnud eesmärgiks, et asenduskaristuse taotlemine karistuseks määratud rahatrahvide täitmise võimatuse korral oleks aegne. Kooskõlas VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga mh juhul, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Tsiteeritud normi järgi on seega asenduskaristuse kohaldamise absoluutseks eelduseks rahatrahvi tasumata jätmine ja selle

§-de 2 lg 1 p 9 ja 3 lg 1 alusel sundtäitmisele pööramise nurjumine. Juhul, kui riik on määranud rahatrahvi isikule, kes on, teeb end või osutub varatuks, tagab VTMS § 211 lg 1 selle, et süüdlane ei jääks karistuseta. Käsilolevas asjas edastas kohtuväline menetleja maakohtule koos asenduskaristuse kohaldamise taotlusega 10.09.2019.a jõustunud kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtutäitur Mati Roodes 25.01.2021. a teade otsuse alusel määratud rahatrahvi täitmise võimatusest. VTMS § 211 lg 1 sätestatud tingimused olid seega täidetud.

§ 201

lg 1 järgi saadab sissenõudja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumisel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Maakohtul on õigus, et enne taotluse esitamist kontrollib sissenõudja, kas esinevad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Samas on ringkonnakohtu arvates seadusandja silmas pidanud eelkõige objektiivseid asjaolusid, mille väljaselgitamine ei ole sissenõudjale ebamõistlikult koormavad, aeganõudvad ning mille kindlaks tegemine tagab eeskätt, et taotluse saatmine maakohtule poleks ilmselgelt tarbetu. Nii pole alust taotleda asenduskaristuse kohaldamist näiteks juhul, kui süüdlane on surnud või on rahatrahv vahepeal täitemenetluse väliselt tasutud otsuses näidatud arveldusarvele või on rahatrahvi sissenõudmine aegunud või on see määratud isikule, kellel oli tähtajaline elamisluba ja ta on Eesti Vabariigist lahkunud või Eesti Vabariigist sootuks välja saadetud jne. Loetelu ei ole ammendav, kuid kui esinevad mingisugused asjaolud, mis sissenõudja hinnangul on asenduskaristuse kohaldamist välistavad ning need saavad sissenõudjale teatavaks enne avalduse esitamist maakohtule, siis tuleks

§ 201lg 1 järgi jätta avaldus maakohtule esitamata.

Regulatsiooni eesmärk on vältida tarbetut koormust kohtutele olukorras, kus süüdlasele asenduskaristuse kohaldamine on ilmselgelt välistatud. Maakohus on ringkonnakohtu arvates asunud

§ 201

lg 1 sätestatud teatist sisustama viisil, mis ei tulene seaduse sõnastusest.

§ 201

lg 1 sõnastuse järgi on sissenõudjal ehk antud juhul kohtuvälisel menetlejal kohustus võlgnikku teavitada avalduse esitamisest, mitte kavatsusest esitada avaldus, s.o menetleja peab võlgnikku informeerima pärast, mitte enne avalduse esitamist maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on teavitus nii täiturile, kui võlgnikule eeskätt informatiivse tähendusega. Täitur ei pea enam kulutama ressursse aktiivsetele täitetoimingutele trahvi sissenõudmiseks (kooskõlas

§ 201

lg 4 saab täitur täitemenetluse lõpetada alles kohtumääruse alusel) ning võlgnik saab teada, et täitmata kohustuse menetlemine on jõudnud uude faasi.

§ -s 201 lg 1 sätestatud teatise saatmine võlgnikule annab viimasele võimaluse olla aktiivne ehk teavitada sissenõudjat olulistest asjaoludest, mis takistasid rahatrahvi tasumist ja/või välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Adekvaatsete põhjenduste korral on sissenõudjal võimalik kohtule esitatud taotlusest loobuda. 4 Mittemingisugust muud eesmärki

§ 201lg 1 sätestatud teatisel seaduse sõnastuse järgi pole.

Käsiloleval juhul on sissenõudja 08.11.2022. a edastanud võlgnikule tema e-posti aadressile info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Seega on sissenõud ja

§ 201lg 1 tuleneva kohustuse täitnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei pane

§ 201

lg 1 sissenõudjale maakohtu loetletud kohustusi, sest vastasel korral võib teatud osa asenduskaristuse kohaldamise küsimusi jäädagi lahenduseta, kuid see ei ole seaduse mõte ja seadusandja tahe. Maakohtu loogika asetab eelistatud seisusesse võlgnikud, kes ei tee menetlejaga koostööd, teevad oma kaasamise ja maakohtu nõutud aktiivse dialoogi võimatuks ning seega ei olekski nende suhtes võimalik kohtult asenduskaristuse kohaldamist taotleda ehk neile mõistetud karistust täita. Asenduskaristuse mõte on siiski, et rahatrahvi tasumata jätnud isik kannab toime pandud süüteo eest karistuse ära muul viisil. Võlgnikuga dialoogi astumata jätmist selleks, et selgitada välja asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude puudumine, ei saa sissenõudjale ette heita. Võlgnik on tema suhtes jõustunud menetlusotsustusest ja seega kohustusest tasuda otsusega määratud rahatrahvist teadlik. Täitemenetluses ja asenduskaristuse kohaldamisel ei ole määravat tähtsust põhjusel, miks jäi rahatrahv tasumata. Järelikult on maakohtu nõutud täiendavate selgituste küsimine rahatrahvi tasumata jätmist tinginud asjaolude kohta tarbetu. Võlgniku subjektiivsed põhjendused, miks on trahv tasumata, ei võta seaduse järgi sissenõudjalt avalduse esitamise võimalust. Maakohtu seisukoha järgi peab sissenõudja aktiivselt võlgnikuga dialoogi pidama, kuid mis on need asjaolud, mille puudumise või esinemise peaks sissenõudja isiku abiga välja selgitama, määrusest ei selgu. Maakohus ei selgita, milliste asjaolude ilmnemisel peaks jätma sissenõudja kohtule avalduse esitamata.

1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus delegeerib oma kohustused sissenõudjale. Asenduskaristuse kohaldamine toimub maakohtus VTMS § 211 lg 11 kohaselt süüdlase osavõtul. Kohtuistungil saab isiku vahetu küsitlemise käigus välja selgitada nii erandlikud asenduskaristust välistavad asjaolud, kui ka isiku nõusoleku ja võimekuse kanda aresti ning teha üldkasulikku tööd. Süüdlasel on õigus esitada tõendeid ja seisukohti. Olukorras, kus ei esine mingeid ilmselgeid asenduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid, ei saa kohtuvälise menetleja poolt avalduse esitamist maakohtule ette heita. Täiendavad asjaolud tuleb välja selgitada maakohtul - kooskõlas VTMS § -de 211 lg 11 ja 211 lg 3 kuulab maakohus istungil ära süüdlase arvamuse ja maakohtul on õigus jätta sissenõudja taotlus määrusega rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud. KarS § 69 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Viidatud normid panevad maakohtule, mitte sissenõudjale , kohustuse võlgnik ära kuulata ja aktiivselt välja selgitada kõik asenduskaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist mõjutavad asjaolud.
2. Kaebuse esitajaga on põhjust nõustuda ka selles, et maakohtul puudus taotluse läbi vaatamata jätmiseks seaduslik alus. Juhul, kui kohtusse laekunud taotlus/kaebus ei ole nõuetekohane, tuleb kooskõlas VTMS §-de 118 ja 142 nõuetele mittevastav kaebus/taotlus jätta käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puudustega esitatud taotlus/kaebus ei tähenda, et selle saaks jätta kohe läbi vaatamata. 5
3. Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Rikkumine tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kooskõlas VTMS § 152 tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Viimasel tuleb anda sisuline hinnang asenduskaristuse kohaldamise võimalikkuse kohta. VTMS § 211 lg 11 järgi tuleb rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga lahendada maakohus süüdlase osavõtul. /allkirjastatud digitaalselt/ 6