← Eesti

2-24-8355/6

Obsah (9)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

2-24-8355 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 08. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-8355 Tsiviila

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 315 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  2. mail 2024 esitas IF P&C Insurance AS Viru Maakohtule hagiavalduse J P vastu põhivõlgnevuse 3 215 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 228.04 eurot ja jooksvate viiviste nõudes.
  3. Viru Maakohtu 28.05.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse täiendavaks põhistamiseks, 10 päeva määruse kättesaamisest.
  4. Hageja esitas põhjendused 05.06.
  5. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt 01.09.2023 teatas üürileandja kahjustustest korteris asukohaga xxxx. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is kindlustuslepinguga. Selts hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 3 215 eurot. Täpsemad kahjustused ja remondi kulud on kirjeldatud xxxx OÜ 04.09.2023 hinnapakkumises ja Varakahju aktis, millest nähtub, et kahjustusi on saanud elutoa põrand, aken, uste värv, ahju uks, määrdunud on seinad. Korter oli välja üüritud J Pile.
  6. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nimetatud sätte järgi omandab kindlustusandja kannatanu õigusliku positsiooni. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kostja tegevus õigusvastane ja VÕS 1043 kohaselt peab ta kahju hüvitama. Pärast kahju välja maksmist, esitas hageja 18.10.2023 nõude kostja vastu, kahju hüvitamiseks summas 3 215 eurot tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja kahju ei hüvitanud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 3 215 eurot.
  7. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele 2

(5)2-24-8355 kasutamisele. Kostja tagastas hagejale üüritud eluruumi oluliselt halvemas seisukorras, kui nende olukord oleks olnud hoolsa kasutamise juures. Kostja rikkus üürilepingu punkti 5.1.1., mille kohaselt peab üürnik suhtuma temale antud ruumidesse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras. Kostja rikkus üürilepingu p 5.1.7, mille kohaselt pidi eluruumi vabastamisel andma üürileandja korras korteri heas seisukorras. Sama punkti kohaselt pidi üürnik tegema korterile enne tagastamist sanitaarremondi ja lõpliku hoolduskoristuse. Lepingu kohaselt, kui see on jäetud üürniku poolt tegemata, kasutatakse professionaalsete ehitajate ja puhastusteenuste osutaja teenuseid. Üürniku kohustus korterit remontida tuleneb ka üürilepingu punktist 5.1.4, mille kohaselt pidi üürnik vajadusel tegema omal kulul tema poolt üürilepingu alusel kasutatavates ruumides hooldusremonti, kui ruumi väljanägemist on üürniku poolt rikutud. 15.03.2023 allkirjastatud eluruumi üürilepingus on pooled kinnitanud, et korteri seisukord on hea ja äsja remonditud. Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on lepingu allkirjastanud ja ruumid vastu võtnud. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Piltidega ja aktidega on tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal oluliselt halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal ning tegemist ei ole eluruumi tavapärase kulumisega. Arvestada tuleb, et kostja kasutas vaidlusalust eluruumi 6 kuu vältel. Fotodel nähtu põhjal saab nõustuda, et korter on koristamata, põrandad ja seinad määrdunud, seintel täkked, köögitehnika (pliit, ahi, röster) puhastamata, valamu must, aknalauad koristamata, põrandaliistudel nurgad puudu, korteris ja rõdul kostjale kuuluvad utiliseerimist vajavad esemed (katkine pesurest, 2 tumbat). Seega puudub alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid korteri seisukorrast on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule.
  1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja viivised kokku summas 228.04 eurot. Hageja palub kostjalt ühtlasi välja mõista viivised põhisumma tasumata jäägilt 3 215 eurolt alates hagiavalduse eeldatavast kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 82 lg 1 ja 7, 113 lg 1, 132 lg 1 ja 3 ja VÕS § 492 lg 1 kohaselt kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 215 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 228.04 eurot ja jooksvad viivised põhinõudelt 3 215 eurolt alates 28.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 793 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot.
  3. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus võttis 12.06.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale politsei vahendusel kätte toimetatud 18.12.
  5. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. 3
(5)2-24-8355 Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei hüvitanud võlgnevust ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 82 lg 1 ja 7, 113 lg 1, 132 lg 1 ja 3, 492 lg 1 ja VÕS § 492 lg 1 alusel kogu haginõude 3 443.04 eurot ulatuses (so põhivõlgnevus 3 215 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 228.04 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 3 215 eurolt alates 28.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõue 3 215 eurot. 13.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-21-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 11.06.2024 summas 455 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 793 eurot, s.h riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. 16.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 4

(5)2-24-8355 kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.