← Eesti

2-23-12371/94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-12371 Ko

RS § 152 lg 1 kohaldamise eeldus on see, et vastav tehnorajatis ka sellisena kasutusel oleks. Seda ei ole kostjad tõendanud. Kostjad on selgitanud, et soovivad seada servituuti hageja kinnistule, kuna see on kogumismahuti kasutamiseks vajalik – kuivõrd seda servituuti neil seni ei ole, on ilmne, et kostjad ei ole mahutit seni saanud õiguspäraselt kasutada. Kostjad on kas ebaseaduslikult kasutanud vaidlusalust mahutit, sest on ise selgitanud, et vajavad selleks ligipääsu hageja kinnistult (millele neil hetkel kasutusõigust ei ole ega pole eelnevalt olnud) või ei ole seda üldse kasutanud. Ühel juhul pole selle mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, teisel juhul pole seda faktiliselt kasutatud.

  1. 14.06.1995 vastu võetud Planeerimis- ja ehitusseadusse § 58 lg 4 näeb ette: „Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.“ Kuivõrd kostjad ise väidavad, et mahutit rajati
  2. kuni
  3. aastal, siis on ilmne, et ka kostjate endi käsitluse kohaselt ehitati see ajal, mil Planeerimis- ja ehitusseadus nägi ehitiste õiguspärase kasutamise eeldusena ette kasutusloa saamise. Seega, kuivõrd kõnealusele mahutile ei ole mistahes ajal väljastatud kasutusluba, on selge, et seda ei ole kasutatud ega saa õiguspäraselt kasutada. Selle asjaolu ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15 täheldatu valguses on ilmne, et kostjad ei saa hagejalt nõuda kogumismahuti talumist. 13.

§ 148ei ole asjassepuutuv.

Heausksus

§ 148

mõttes tähendab seda, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Antud juhul ei ole kostjad väitnud, et nad ei teadnud, et kogumismahuti rajatakse võõrale 3 kinnisasjale. Vastupidi, kostjad on menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti rajati Kopli kinnistule D. K.U ja C. K.U suulisel nõusolekul. Selle tähenduses olid kostjad teadlikud, et rajavad kogumismahuti võõrale kinnistule. Heausksus

§ 148

tähenduses ei ole teadlikult võõrale kinnisasjale rajamine, sh kui selleks oli väidetav luba.

  1. Kostjad on seisukohal, et hagejal lasub kogumismahuti talumiskohustus, sest hageja on andnud selleks nõusoleku, kui allkirjastas 17.01.2018 Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule hageja allkirjastatud protokolli esitanud. Isegi, kui hageja selle allkirjastanud oleks, siis ei tuleneks käesolevast protokollist kogumismahuti talumiskohustust. Protokollis p-s 3 on kirjas: „Planeeringut korrigeeritakse ning lisatakse servituudi ala torustikele [.] Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Jõeäärse kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Eeltoodust ei nähtu, et hageja oleks nõustunud kogumismahuti enda kinnistul paiknemisega. Protokollis pole isegi täpsustatud, millistest torustikest jutt käib. Kõnealuses protokollis ei selgitata kogumismahuti paiknemise ega talumiskohustuse kohta mitte midagi. Protokollist nähtub hoopis, et mistahes Jõeäärse kinnistut teenindavate mahutite tühjendamine peab toimuma Jõeäärse kinnistu kaudu – sellest järeldub pigem vastupidiselt see, et hageja ei pea taluma kogumismahutite võimaliku kasutamisega seonduvaid häiringuid. Hagejal ei ole mistahes kohustust taluda mahuti asetsemist enda kinnistul ega võimaldada selle teenindamist enda kinnistu kaudu.
  2. Hagejale jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas tekib hagejale servituutide seadmisega kohustus taluda kogumismahuti enda kinnistul asumist. Kirjeldatud lepingust ei mainita servituutide seadmise kohustust vaidlusalusele kogumismahutile. Lisaks ei ole detailplaneeringu seletuskirjas sätestatud kogumismahuti talumiskohustust või kohustust seada kogumismahuti talumiseks servituut. Kõnealuse lepingu p-s 5.6.7 on hageja nõustunud tasuta teeservituudi seadmisega tähisega posits. 9 ja posits. 18, mis ei ole kuidagi seotud kogumismahutiga, kuivõrd kogumismahuti asub pos
  3. Detailplaneering ja selle menetlus ei ole hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga seotud. Nagu märgitud, ei saa detailplaneeringust kostjatele niikuinii tuleneda subjektiivset õigust nõuda hagejalt enda paigaldatud kogumismahuti talumiseks. Notariaalne leping on sõlmitud Kuusalu valla ja hageja vahel ning kostjad ei ole selle lepingu poolteks. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisega seonduvat saab hagejale ette heita ainult Kuusalu vald kui lepingupool ning seda ka alles
  4. aasta möödumisel alates detailplaneeringu kehtestamisest. Seega on kostjate väited, et detailplaneering kohustab hagejat õigusvastast kogumismahutit oma kinnistul taluma, väärad ja asjakohatud.
  5. Riigikohus seletas lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks talumiskohustusele.“ Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil oleks õiguslik alus või kasutusluba vaidlusaluse mahuti kasutamiseks. Kuna neil puudub ligipääs hageja kinnistule, kus mahuti asub, ning neil ei ole olnud ka eelnevat kasutusõigust, ei saa nad mahutit õiguspäraselt kasutada. Seega ei saa

RS § 152 lg 1 kohalduda. Hageja sai Kopli kinnistu omanikuks

  1. aastal, mil Loksa vallavalitsus tegi otsuse asjakohane õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi raames tagastada. Kuivõrd hageja maale oli ehitatud võõras elamu, jäeti see koos 0,15 ha maaga Q. N.V-le, kostja I isale. Otsuses märgitud Aidamäe 7a jagati seeläbi Kopli, Jõeäärse ja Aidamäe kinnistuteks.
  2. Kostjate väide, et kogumismahuti kinnistule
  3. aastal heauskselt ja kolhoosi esimehe 4 GA nõusolekul rajati, on eelneva valguses vale. Kinnistu tagastati hagejale juba
  4. aastal. Kinnistute piirid määrati kindlaks
  5. aastal. Ajalooliselt on Jõeäärse kinnistu piirid olnud väiksemad, kui need on käesoleval ajal. Kuigi
  6. aasta otsusega jäeti Q. N.V-le 1500 m2 pindalaga määda, siis
  7. aastal piiri kindlaks määramisel võimaldati Jõeäärse kinnistu omanikul ca 500 m2 maa võrra enda kinnistut nö laiendada –
  8. aasta eksplikatsioonikaardi järgi on Jõeäärse kinnistu pindala 2081 m
  9. Enne piiriküsimuse lahendamist oli Jõeäärse kinnistu omanik juba enda valduses oleva maa võrkaiaga ümbritsenud ja ajalooliselt oli Jõeäärse kinnistu õueala veel väiksem. Piiriläbirääkimiste tulemusel ei laiendatud Jõeäärse kinnistu piire lääne suunas, st tänasel päeval kogumismahuti suunas, kuigi see kostjate väitel juba alates
  10. aastast samas kohas on asunud. On ilmne, et kui Jõeäärse kinnistu omanikud ei soovinud
  11. aastal kinnistu piire selliselt seada, et kogumismahuti asukoht nende kinnistule jääks, siis kogumismahutit
  12. aastal vastavas kohas ka ei olnud. Vähemasti nähtub Jõeäärse kinnistu omanike käitumisest
  13. aastal, et selle olemasoluga ei ole arvestatud. Kostjate vastuväited hagile
  14. Kostjad leiavad, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Ajavahemikul 1995 – 1996 on K.F ´i (Kostja I) ettevõte Sentura OÜ rajanud Kuusalu valla Jõeäärse kinnistu (katastritunnus 42301:004:1320) kogumismahuti enda kinnistuga piirnevale Kopli maaüksusele, mis kuulus kuni 17.02.1999 riigile. Kopli kinnistu (katastritunnusega 42301:004:0631) esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mil kanti selle omanikuna kinnistusregistrisse K.U.
  15. Detailplaneering on vastu võetud Kuusalu Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr
  16. 17.01.2018 aset leidnud Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu käigus on huvitatud isik K.U mh nõustunud ning kinnitanud alljärgnevat: a. Kuna Jõeäärse kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning puudub mahutile ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik K.U 17.01.2018 Kuusalu Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise ning lisama servituudi ala torustikele. Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Jõeäärse kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev. b. Planeeritavale alale jääb mh Jõeäärse kinnistu (katastritunnus 42301:004:1320). (Lisa
  17. Loksa küla Kopli kinnistu DP kehtestamine1, 101-Kopli_Loksa-DP-1kSeletus, lk 5, p 3.1). Kopli kinnistul asub Jõeäärse kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1 m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb mahutile ette 2 m ulatusega kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse kinnistu. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
  18. Jõeäärse kinnistul asub kostjatele kuuluv elamu (Ehitisregistri kood 116013436), mis on kasutusele võetud
  19. a. 1995/1996 aastatel Kopli kinnistule rajatud Jõeäärse kinnistu kogumismahuti ja osa selle torustikust on Jõeäärse kinnistu elamu eesmärgipäraseks kasutamiseks ning majandamiseks vajalikud. Seega on täidetud

§ 158lg 1 sätestatud eeldused eelnimetatud rajatiste talumiseks Kopli kinnistul.

  1. Hageja on Kuusalu Vallavalitsuse protokollis juba 17.01.2018 kinnitanud, et on teadlik Jõeäärse kinnistu kogumismahuti paiknemisest planeeritaval Kopli kinnistul. Ühtlasi on K.U eelnimetatud protokolliga nõustunud planeeringut ja selle joonist korrigeerima ning lisama servituudi ala torustikele ja mahutile. 5 Hageja on võtnud huvitatud isikuna, s.o detailplaneeringu koostamise taotlejana endale Jõeäärse kinnistu kogumismahuti talumiskohustuse. Ajavahemikul 1995/1996 on toonasele riigimaale (praegusele Kopli kinnistule), mis on esmakinnistatud 17.02.1999, andnud K.F-ile Jõeäärse kinnistu kogumismahuti rajamiseks suulise loa hageja vend C. K.U ning K.U ´i ema D. K.U, kes koos õe perega kõnealusel kinnistul elasid (UV´i selgitus).
  2. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, mille alusel on K.U võtnud kohustuse mh korrigeerida DP joonistel ja koondplaanil kajastatud Jõeäärse kinnistu salvkaevu kogumismahutiks, kuid K.U ei ole eelmärgitud kohustust täitnud.
  3. Isegi kui eeldada, et K.U ´i hagiavalduses väljatoodud väited on objektiivsed, mida need ei ole, siis

RS § 15² lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või - rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Jõeäärse kinnistu kogumismahuti ning selle torustik on rajatud ajavahemikul 1995/1996, kuid Kopli kinnistu esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mistõttu tuleb hagejal taluda Jõeäärse kinnistu kogumismahutit ja selle torustikku Kopli kinnistul.

  1. K.U on asunud Kopli kinnistu detailplaneeringut ellu viima, mistõttu on selle tingimuste realiseerimine hagejale kohustuslik (Riigikohtu 05.03.2019 otsus kohtuasjas nr 3-13-385, p 12, teine lõik). K.U on talunud kostjate poolt reformimata riigimaale osaliselt rajatud kogumismahutit alates 17.02.1999, s.o 24-aastat, mida saab pidada poolte vahel väljakujunenud tavaks. Aastatel 1995-1996 kehtinud regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja uusasumites, kus puudus ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti. Kuivõrd tollane ehituse regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa või ehitusteatise olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel loakohustuseta ehitisele kasutusloa või kasutusteatise nõue. Aastatel 1995-1996 kehtinud ehitusregulatsiooni järgi tuli reovee kanaliseerimine lahendada mahuti paigaldamise teel võimalikult loogilisse ning sobilikku asukohta. Kuna Jõeäärse maaüksusel paiknesid WC ja aia vahel peenrad, marjapõõsad ja õunapuud, siis osutus kõige sobilikumaks mahuti paigaldamise asukohaks sel ajal veel Loksa Kolhoosi haldusalas oleva põllu vaheline tühermaa. Kogumismahuti paigaldamiseks on kostjad luba küsinud ka Loksa Kolhoosi esimehelt GA´ult, kes selleks loa andis.
  2. Hageja viide Ehitisregistri andmetele on seda kummastavam, et Ehitisregistri andmetel on üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. (EhS § 61 lg 1). Pealegi omab kostjate elamu nii veevarustust kui kanalisatsiooni, kusjuures kanalisatsiooni olemasolust kostjate elamus on hageja teadlik alates Kopli kinnistu omandamisest 17.02.1999 ehk üle 24 aasta. Jõeäärse kinnistu kogumismahuti on Jõeäärse kinnistu kasutusloaga elamu eesmärgipäraseks kasutamiseks ning majandamiseks vajalik. Seega on täidetud

§ 158lg 1 sätestatud eeldused eelnimetatud rajatise talumiseks Kopli kinnistul.

Kogumispaagi asukohas ei võimalda kehtiv detailplaneering hagejale ehitusõigust, mistõttu ei riiva pinnases paiknev Jõeäärse kinnistu kogumispaak hageja omandiõigusi. Kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi rajamine ning selle Jõeäärse kinnistu elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku torustiku ehitamine teise kohta on kostjatele ebamõistlikult kulukas ning seda ei näe ette kehtiv detailplaneering ega 30.11.2021 notariaalakt. 26. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjatele kuuluva Jõeäärse kinnistu kogumismahuti paikneb Kopli kinnistul, siis ei ole tõendatud K.U ´i väidetava omandiõiguse rikkumine, mistõttu on hagi alusetu. 6 27. Hageja nõude kogumismahuti eemaldamiseks hageja Kopli kinnistult välistab mh

§ 148

. Jõeäärse kinnistu kogumismahuti on rajatud heauskselt, mistõttu peab K.U seda taluma. Kui hageja tõendab, et Jäeäärse kinnistu kogumismahuti asub Kopli kinnistul, siis on hagejal võimalik taotleda kostjatelt kokkuleppelist hüvitist, kuid mitte kogumismahuti eemaldamist. 28. Alusetu on hageja väide, nagu kohalduks

RS § 15² lg 1 antud õigusvaidluses üksnes juhul, mil kostjad tõendaksid kogumismahuti kasutamist hageja ees kogumismahuti tühjendamist tõendava dokumentatsiooni alusel. 29. Alusetu on hageja väide, justkui oleks ta saanud Kopli kinnistu omanikuks 1994a.

§ 119

kohaselt saadakse kinnisomand pärast kinnisasja omandamise tehingut, st tehingut, millega kohustutakse omandama (ostja) või võõrandama (müüja) kinnisasja. Kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja on saanud Kopli kinnistu omanikuks alles 17.02.1999, mitte

  1. Maakohtu otsus
  2. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
  3. Otsuse põhjenduste kohaselt leiavad kostjad, et vaidlusalune kogumismahuti ei asu hageja kinnistul. Hageja ja ka kohus on vastupidisel seisukohal. Kogumismahuti paiknemist osaliselt hageja kinnistul on varasemalt kinnitanud ka kostjad ise, kuid on vaidluse käigus vastuoluliselt oma positsiooni muutnud. Kogumismahuti paikneb (vähemalt osaliselt või täielikult) hageja kinnistul, mida kinnitab maamõõtja skeem ja detailplaneeringu skeem. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et kogumismahuti asuks üksnes nende kinnistul.
  4. Asjakohatu on menetlusosaliste vaidlus piiriprotokollide kinnitamise ja paiknemise osas. Maa-ameti andmed piiride paiknemise kohta on tõepoolest informatiivsed, kuid annavad kõige täpsema ja ajakohasema seisu maakatastris registreeritud katastriüksuste üldandmete kohta. Vastupidist peab tõendama menetlusosaline, kes vastuväite on esitanud.
  5. Kostjad leiavad, et hagejal on kogumismahtu talumiskohustus

§ 158

ning

RS § 15² lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et kogumismahuti on täna olemas ja see on lokaalne rajatis, st see on vajalik üksnes kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks ning see ei ole osa suuremast tehnovõrgust. Puudub vaidlus ka selles, et kinnistusraamatusse ei ole kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud. 34. Riigikohus on märkinud, et

§ 158

kui ka § 158 1 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo nr 2-1517137, p 15). Sama lahendi p-is 19 on Riigikohus lisanud: „Seega ei näinud 3. juulil 2007 kehtinud ega näe ka praegu kehtivad

§-d 158 ega 158 1 ette üldist seadusest tulenevat talumiskohustust, vaid andsid üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse või sundvalduse seadmist.“ Käesoleval ei ole vastavat nõuet kohtu menetluses, mistõttu ei ole viidatud sätted asjakohased. Liiati ei ole tegemist seadusest tuleneva talumiskohustuse alusnormidega. Seega ei välista

§ 158hageja nõuet.

  1. Hagejale kuuluv Kopli kinnistu on esmakinnistatud 17.02.
  2. Pooled vaidlevad, millal on kõnealune kogumismahuti rajatud. Kostja märgib, et kogumismahuti on rajatud 19951996, hageja märgib, et see on tõendamata ja tegelikkuses on mahuti paigutatud oluliselt hiljem. Hageja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud ja seda põhistanud. Vaatamata kohtu sellekohasele selgitustele ei ole kostjad pidanud vajalikuks tõendi ehtsuse kinnitamiseks käekirjaekspertiisi taotlust esitada. Seega leiab kohus, et tõendi ehtsus ei ole tõendatud, mistõttu jätab kohus sellega arvestamata. Kostjad tuginevad mh OT kirjalikele seletustele, kust nähtub, et isik aitas aastatel 1995-1996 kostjal I kogumismahutit kinnistule paigaldada. Isik andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, kus kinnitas, et
  3. a kevadsuvel aitas ta vaidlusalust kogumismahutit paigaldada. Tunnistaja kirjeldas tööde 7 kulgemist ja sisu ning enda panust. Samuti kirjeldas tunnistaja seda, kuhu kogumismahuti paigaldati. Kohtul puudub põhjus tunnistaja ütlustes kahelda, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune kogumismahuti on paigaldatud enne maa esmakinnistamist.
  4. Hageja on ka viidanud, et mahutist tehtud foto pinnalt peaks saama järeldada, et see on paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või vähemalt oluliselt hiljem kui kostjad väidavad. Kohus möönab, et fotodelt nähtuvad rohelised kaaned ei ole tõenäoliselt ajastukohased ega ole vastavuses ka tunnistaja antud kirjeldusega (malmist kaaned), kuid eeltoodu ei anna tõsikindlat alust järeldamaks, et hageja väide peab paika. Kostjad on selgitanud, et malmist esialgsed kaaned on vahetatud hiljuti plastikkaante vastu, et neid oleks lihtsam ära võtta ja paaki tühjendada.
  5. Asjakohatu on hageja viide, et talumiskohustuse seisukohalt on oluline, et kogumismahutit kasutatakse. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-43-06 (p 15) on tehnorajatise faktilise kasutamise või selle võimalikkuse ja rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust analüüsitud, kuivõrd esines vaidlus, kas mingit rajatist on võimalik tehnorajatiseks lugeda. Käesolevas tsiviilasjas selline vaidlus ei tõusetunud – puudub vaidlus, et kogumismahuti puhul on tegemist tehnorajatisega, mille eesmärgiks on kostjate kinnistul paikneva elamu teenindamine seoses reovee kanaliseerimisega. Asjakohatud on ka viited sellele, et kogumismahutit ei kasutata – hageja on esitanud paljasõnalise vastuväite ega ole esile toonud ega tõendanud, et kanalisatsioon toimuks kostjate kinnistul mingil teisel viisil. Hageja on küll väitnud, et kogumismahuti on ebaseaduslik, kuid hageja viidatud kohtulahendist tuleneb põhimõte, et talumiskohustus võib puududa, kui tehnorajatise sihtotstarbeline kasutamine on õiguslikult võimatu (nt seda takistab kolmanda isiku õigus, seda ei ole võimalik tühjendada vms). Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, mistõttu jätab kohus hageja vastuväite kõrvale.
  6. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti talumiskohustus

RS § 15² lg 1 alusel, mistõttu puudub kostjatel kohustus selle eemaldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. 39. Kohus ei pea eeltoodu tõttu vajalikuks analüüsida teisi kostja väiteid, mis puudutavad võimalikke talumiskohustuse aluseid (detailplaneering, hageja ja valla vahel sõlmitud leping,

§ 148, ümberpaigutamise ebamõistlikkus).

Hageja apellatsioonkaebus 40. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub Kopli kinnistu, mis on esmakinnistatud 17.02.1999 ja kostjatele kuulub Jõeäärse kinnistu, mis on Kopli kinnistu naaberkinnistu. Maakohus leidis hageja hinnangul õigesti, et: 1) kogumismahuti asub hageja kinnistul (otsuse p 44); 2)

§ 158

ei ole asjakohane ega välista hageja nõuet (otsuse p 45); 3) UVi kirjaliku tõendi ehtsus pole tõendatud ja tuleb jätta arvestamata (otsuse p 45).

  1. Hageja hinnangul tegi kohus eksliku järelduse, kui leidis, et hageja viidatud fotode alusel ei saa tuvastada, et kogumismahuti on paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või vähemalt oluliselt hiljem, kui kostjad väidavad. Isegi kui mahuti esmakordselt rajati
  2. aastal, on ilmne, et tänaseks ei asu hageja kinnistul enam see väidetavalt
  3. aastal rajatud mahuti ja see on vahepeal uuega asendatud.
  4. Kohus leidis vaidlustatud otsuses, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti suhtes talumiskohustus

RS § 152 lg 1 alusel.

RS § 152 lg 1 järgi kinnisasja omanik

RS § 152 lg 1 alusel kohustatud taluma: 1) tehnovõrku või -rajatist; 2) mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. 8 43. Maakohus eksis kui leidis, et poolte vahel pole vaidlust, kas vaidlusalune kogumismahuti on tehnorajatis

RS § 152 lg 1 tähenduses (otsuse p 45). Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et

RS § 152 lg 1 ei kohaldu, st tegemist ei ole tehnorajatisega

RS § 152 lg 1 tähenduses. Riigikohtus selgitas tsiviilasja nr 3-2-1-43-06 lahendis, et rajatise tehnorajatiseks lugemine

RS § 152 lg 1 tähenduses eeldab lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust.

  1. Kogumismahutile ei ole väljastatud kasutusluba ning ehitusregistrist nähtub, et Jõeäärsel kinnistu hoonel puudub sootuks kanalisatsioon. Kui ehitisel ei ole kasutusluba, ei ole seda võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS 50 lg 1). Mahuti ehitamise aegu kehtima hakanud Planeerimis- ja ehitusseaduse § 58 lg 4 nägi veel selgemas keeles ette, et ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist KOV-ilt. Seega on selge, et seda ei või kasutada, st selle õiguslik kasutamine on võimatu.
  2. Isegi, kui väita, et

RS § 152 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaidlusalusel kogumismahutil kasutusluba nõutav, puudub kostjatel siiski õiguspärane võimalus mahuti kasutamiseks, sest neil ei ole sellele ligipääsu, mis ei kätkeks õigusrikkumist. Kostjad selgitasid menetluses, et vajavad mahuti tühjendamiseks teeservituuti. Kuivõrd kostjatel servituudi abil kogumismahuti suudme juurde ligipääsu ei ole, siis järeldub, et selle kasutamine on neile õiguslikult võimatu. Selle ligipääsu puudumist tõendab täiendavalt asjaolu, et mahuti suue asub hageja kinnistul, mida kostjate kinnistust eraldab võrkaed. Hageja ei luba kostjatel mahuti enda kinnistu kaudu teenindamist; hagejal ei lasu vastava loa andmise kohustust. 46. Sellisele ligipääsu puudumisele viitas ka Harju Maakohus otsuse p-s 45 kui

RS § 152 lg 1 kohaldamist välistavale ent on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastav asjaolu sel puhul esineb. Kolmanda isiku õigus, mis sel puhul takistab mahuti tühjendamist, on hageja omandiõigus.

  1. Lisaks väärib märkimist, et ei ole kostjad tõendanud, et neil oleks olnud kinnistu omaniku luba kogumismahuti paigaldamiseks hageja kinnistule.
  2. Seega kohaldub

RS § 152 lg 1 vaid sellist rajatist, mida ka faktiliselt kasutatakse. See kattub ka mõistlikult võttes sätte eesmärgiga kohustada taluma selliseid rajatisi, mis on ehitatud ebaselges õigusruumis, ent mille kasutamisega teenitav huvi võib kaaluda üles uute omanike omandiõiguse riive. Kui rajatist ei kasutata siis ei teeni selle talumine mistahes legitiimset huvi ja selle talumise kohustus riivaks omaniku omandiõigust ebaproportsionaalselt. Sel puhul puudub hagejal

RS § 152 lg 1 järgne kogumismahuti talumiskohustus, sest vaidlusalust kogumismahutit faktiliselt ei kasutata. Kostjatel puudub äratuntav õigustatud huvi selle hageja kinnistul hoidmise suhtes. Kohus on otsuse p-s 45 leidnud, et hageja väited selle kohta, et kogumismahutit reaalselt ei kasutata on paljasõnalised, kuivõrd hageja polevat seda tõendanud. Kohus on vääralt jaotanud poolte tõendamiskoormise, rikkudes sellega TsMS § 230 lg-t

  1. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kogumismahutit tegelikult ei kasutata, kuigi tegelikult peaksid kostjad tõendama vastupidist. Hageja selgitas, et ükski lähiümbruse reoveekäitlusega tegelev ettevõte ei võtnud omaks kostjate kinnistu teenindamist. Ühtlasi tõi hageja korduvalt välja, et ei ole lubanud mahuti enda kinnistu kaudu teenindamist, ning kuna selle suue asub hageja kinnistul, siis pole selle kasutamine ilma hageja nõusolekuta. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 9
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsuse seisukohad jäävad muutmata, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu ulatuses maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, v.a arvatud osas, milles ringkonnakohus selgelt korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
  4. Asja materjalidest nähtub: -Hagejale kuulub Kopli kinnistu, mis on esmakinnistatud 17.02.1999.a (kinnistusregistri registriosa nr 1551802). -Kostjatele kuulub Jõeäärse kinnistu, mis on Kopli naaberkinnistu. -Kostjate kinnistul asuva elamu reovee kanaliseerimiseks on paigutatud maapõue kogumismahuti. -Nimetatud kogumismahuti on lokaalne rajatis, st selle olemasolu on vajalik üksnes kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks. -Kinnistusraamatusse ei ole kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud. -Hageja soovil algatati Kuusalu Vallavalitsuse 01.06.2011.a korraldusega nr 34 Loksa küla Kopli detailplaneering. -Kuusalu Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr 263 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku jooksul laekus 1 kiri vastuväidetega Loksa küla Jõeäärse kinnistu omaniku poolt. Detailplaneering esitati Harju maavanemale järelevalve teostamiseks, maavanem lõpetas järelevalve menetluse ja tagastas planeeringu vallavalitsusele menetluse jätkamiseks ja uue avaliku väljapaneku korraldamiseks. -Kuusalu Vallavalitsuse 28.09.2017 korraldusega nr 476 võeti Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneering teistkordselt vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku ajal esitati 2 kirja ettepanekute ja vastuväidetega. -17.01.2018 toimus Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek ning vastavalt 17.01.2018 Kuusalu Vallavalitsuse protokollile on detailplaneeringust huvitatud isik K.U 17.01.2018.a Kuusalu Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise, selliselt, et lisatakse servituudi ala torustikele, mahutite tühjendus toimub edaspidi Jõeäärse kinnistult, kuna Jõeäärse kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning mahutile puudub juurdepääsutee. Leiti, et planeeringu joonist tuleb korrigeerida, kuna joonisel oli salvkaev. -15.01.2019 andis rahandusministeerium Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringule heakskiidu ja tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise otsustamiseks. -30.11.2021 sõlmisid Kuusalu Vallavalitsus ja hageja notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt kohustus K.U enne kruntidele hoonete ehituslubade väljastamist rajama tehnovõrgud ja-rajatised vastavalt detailplaneeringule. -30.11.2021 notariaalselt tõestatud lepingu nr 2704 p 5.8.2 järgi kohustus arendaja (K.U) omal kulul tagama detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse. -Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsusega nr 16 kehtestati Loksa Küla Kopli kinnistu detailplaneering. -Detailplaneeringu seletuskirja p-s 8.5 sisaldub mh märkus, et Kopli kinnistul asub Jõeäärse kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb ette 2 m ulatuses kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse kinnistu. -Hageja on asunud eelnimetatud otsusega kehtestatud detailplaneeringut ellu viima (on asunud mõõdistama detailplaneeringuga kehtestatud maaüksusi ning moodustama krunte). 10
  5. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hagejal on kohustus taluda oma kinnistul kostjate elamu teenindamiseks vajalikku kogumismahutit.
  6. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus tõendeid hinnates põhjendatult, et kogumismahuti asub hageja kinnistul ning et see paigutati sinna 1995/96 aastal. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata, juhindudes TsMS § 654 lg-st
  8. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult ka seda, et kogumismahuti on kostjate kasutuses, sest kostjate kinnistul asuva elamu reovee kanaliseerimiseks muud võimalused puuduvad. Hagejad on asjas väitnud, et kostjad ei kasuta mahutit, samas on hageja asjas väitnud ka seda, et kostjad on mahuti alles hiljuti paigaldanud või seda parendanud. Ringkonnakohtu arvates on eelnimetatud väited vastuolulised, sest mahuti parendamiseks puuduks vajadus, kui seda ei kasutata. Asjast nähtuvalt leidis tõendamist, et mahutil on hiljuti, st vähemalt enne kohtumenetluse algust, vahetatud kaaned. Ringkonnakohtu arvates viitab mahuti kaante vahetus selle kasutamisele, sest mittetoimiva mahuti korrastamiseks puuduks igasugune vajadus, seda enam, et see asub hageja kinnistul.
  9. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et maakohus leidis ebaõigesti, et vaidlusalune kogumismahuti on tehnorajatis, kuivõrd kogumismahuti kasutamine ei ole õiguslikult võimalik. Sellel ei ole kasutusluba ning kostjatel puudub kogumismahuti teenindamiseks vajalik teeservituut.
  10. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles, et kogumismahuti talumiskohustuse tuvastamiseks oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kogumismahuti kasutamine on õiguslikult võimalik. Maakohus asus otsuses seisukohale, et puudub vajadus analüüsida kostja väiteid, mille järgi tuleneb kogumismahuti talumiskohustus detailplaneeringust ja/või hageja ja valla vahel sõlmitud lepingust. Ringkonnakohus eelnimetatuga ei nõustu, korrigeerides selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
  11. Ringkonnakohtu arvates on vaidlus tekkinud seetõttu, et kuigi 30.11.2021 notariaalselt tõestatud lepingu nr 2704 p 5.8.2 järgi kohustus arendaja (K.U) omal kulul tagama detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse, ei sätestanud leping selgesõnaliselt hagejale kohustust seada kostjate kinnistu kasuks servituut mahuti jaoks.
  12. Hageja on menetluses avaldanud seisukoha, et detailplaneering ja selle menetlus ei ole hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga seotud. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud seisukoht otseses vastuolus asjas esitatud tõenditega.
  13. Nimelt nähtub asjast, et 2015.a avalikule väljapanekule suunatud detailplaneering jäi kehtestamata põhjusel, et kostjad esitasid sellele vastuväited. 2018.a avalikule väljapanekule teistkordselt esitatud detailplaneering, kuigi algselt esitati ka sellele vastuväiteid mh kostjate poolt, kehtestati seetõttu, et hageja nõustus mahuti olemasoluga. See asjaolu nähtub vallavalitsuse protokollist, mis sisaldab järgnevat: „Kuna Jõeäärse kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning puudub mahutile ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik K.U 17.01.2018 Kuusalu Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise ning lisama servituudi ala torustikele. Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Jõeäärse kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Puudub vaidlus, et arutelul, mille fikseerimiseks protokoll koostati, oli kohal ka hageja isiklikult.
  14. Detailplaneering ja selle seletuskiri on hageja ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel 30.11.2021 sõlmitud lepingu osaks. Seega on oluline käesolevas asjas, et detailplaneeringu seletuskirja p 8.5 sätestab, et Kopli kinnistul asub Jõeäärse kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb ette 2 m ulatuses kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse kinnistu. 11
  15. Eeltoodu alusel tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et mahuti olemasolu oli vähemalt alates 2015.a hagejale teada, sest detailplaneeringu avalikul arutamisel hageja juuresolekul mahuti olemasolu ja selle kasutamisega seotud asjaolud fikseeriti, detailplaneeringus oli mahuti olemasolu selgelt märgitud ning detailplaneeringu seletuskirjast tuleneb selgelt ka see, et mahuti pidi jääma olemasolevasse kohta. Vastasel korral poleks detailplaneering mahuti olemasolu ja mahuti teenindamiseks kuja olemasolu ette näinud.
  16. Kostjad on asjakohaselt esile toonud, et Riigikohtu 05.03.2019 otsuses nr 3-13-385, p-s 12 on kolleegium rõhutanud, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.
  17. Ringkonnakohtu arvates tuleneb hageja, kui huvitatud isiku, taotlusel algatatud detailplaneeringu menetlemise lõpptulemusest, sh hageja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepingus kokkulepitust, hagejale kohustus taluda kostjate kogumismahutit, sest leping oli sõlmitud detailplaneeringu järgimiseks. Kuna hageja on detailplaneeringut asunud ellu viima, kogumismahuti kasutamine on õiguslikult võimalik, leidis maakohus lõpptulemusena põhjendatult, et vaidlusalune kogumismahuti on tehnorajatis ning seda tuleb hagejal taluda. Menetluskulude jaotus
  18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.